Eesti Päevaleht: Janek Kalvi: valitsus tahab hävitada Eesti konkurentsivõimet (Liina Valdre, Kadri Paas)

07.05.2015Meediakajastus

Valitsuse otsus tõsta alkoholi- ja tubakaaktsiisi seni kavandatust kiiremini nörritab ettevõtjaid.

Valitsus seisis eile õhtul valiku ees, kas tõsta 2019. aastal kütuseaktsiisi või järgmisel aastal plaanitust kiiremini tubaka- ja alkoholiaktsiisi. Peaminister Taavi Rõivas kinnitas eile päeval valitsuse pressikonverentsil, et pooldab pigem viimast varianti. Ka rahandusminister Sven Sester rõhutas, et alkohol ja muud pahed ei tohiks aja jooksul odavamaks muutuda.

Õhtupoolikul kogunes valitsuskabinet teemat arutama, kuid pärast mitmetunnist ootamist ei tulnud Eesti Päevalehe trükkimineku ajaks otsust. Küll aga on teada asja sisu: 2016. aastal tuleb varem kokkulepitud 10% aktsiisitõusu asemel 15%-line tõus. „Aastatel 2019 ja 2020 oleks alkoholiaktsiisi tõus 10% juures,” ütles Sester eile õhtul „Aktuaalsele kaamerale”.

Maksuraha Eestist välja

Suurtootja Liviko juhtkond kogunes eile nagu valitsuski olukorda arutama. Lõuna paiku tuli ettevõttelt teade, et nad kaaluvad konkurentsivõime säilitamiseks võimalust ajada oma äri suuremas mahus Läti kaudu. See tähendaks hinnanguliselt 10–15 miljoni euro maksuraha Eestist välja suunamist. „Kui valitsus meid kuulda ei võta, siis peame ettevõttena oma tegevuse lihtsalt ümber mängima ning osa neid tooteid, mis on praegu Eestis toodetud, saavad Läti maksumärgid peale,” selgitas Kalvi Ärilehele.

Lätis kehtib nimelt praegu kangele alkoholile 29% soodsam aktsiisimäär. Ka teine Eesti suurem kange alkoholi tootja Altia on teatanud, et võib oma maksuraha Lätti viia.

Kavandatavad aktsiisitõusud mõjuvad Kalvi hinnangul Eesti konkurentsivõimele pikas perspektiivis hävitavalt. „Eesti majandusele on viimase 20 aasta jooksul olnud tohutult kasuks, et meil on olnud oluliselt madalam alkoholiaktsiis kui Soomes. Kui seda konkurentsieelist nüüd täiesti süüdimatult hävitatakse, siis kahjuks on selliste otsuste mõjud pikaajalised ja seda laeva enam lühikese aja jooksul tagasi ei pööra,” ütles Kalvi. Ta märkis, et praegu jääb mulje, justkui valitsust oleks tabanud paanikahoog ja eelarveauke püütakse iga hinnaga kinni lappida. „See on rapsimine. Tegemist ei ole läbimõeldud otsustega ja siin ei ole majanduslikku argumentatsiooni,” sõnas Kalvi.

Rantjeeinvestor Olari Taal ütles samuti, et valitsus mängib aktsiisidega lahmivalt. „Kui valitsus on varem lubanud, et alkoholiaktsiis tõuseb mingi kindla numbri, ja ütleb nüüd, et tegelikult tõstame ikka rohkem, on Kalvil täielik õigus öelda, et ta kolib Lätti,” rõhutas ta. Taali sõnul on kahtlemata selge, et aktsiisitõusu pärast Eesti ettevõtte konkurentsivõime väheneb. „Kui palju, selleks peab natuke arvutama. Põhimõtteliselt peaks välja rehkendama, kui mitme kilomeetri kauguselt on uue aktsiisi korral mõistlik veel Lätti sõita või soomlastel Soomest Lätti sõita. Ütleme, et kui praegu on mõtet kindlasti kümne kilomeetrit kauguselt piirist Lätti minna, siis valitsus peaks prognoosima, kas näiteks saja kilomeetri kauguselt on pärast uute aktsiiside kehtestamist arukas viina järele sõita,” rääkis Taal.

Investori sõnul on kindlasti inimesi, kes hakkavad Lätist paarisaja pudeli kaupa viina tooma ja seda Eestis müüma. Mõneprotsendilise aktsiisidega mängimise asemel tõstaks Taal käibemaksu 20%-lt 24%-le.

Vandeadvokaadid: riigikohus ei anna erakorralisele maksutõusule armu

Aktsiisitõusu vaidlus pani arvamust avaldama ka vandeadvokaadid Erki Kergandbergi ja Elmer Muna. Nende sõnul on Eestis juba varasemast riigikohtu selged juhised, mille järgi ei ole eelarve puudujääkide täitmiseks avalik-õiguslike tasude erakorraline tõstmine vastuvõetav. Seega on vandeadvokaatide hinnangul ettenägematu maksu-kohustuse lisandumise kohtulik vaidlustamine loogiline samm ja seda soovitaks paljud õigusteenuse osutajad.

Nende sõnul on tõenäoline, et kohtud suhtuvad sedavõrd ilmsesse ja põhjendamatusse õiguskindluse põhimõtte rikkumisse taunivalt. Seega pole lootust, et rahandusministri (kavandatav) alkoholiaktsiisi erakorraline tõus jääb kehtima. Täiendava maksutulu laekumise asemel koormataks kohtuid ja antaks advokaatidele tegevust.