Eesti Päevaleht: Järgmise aasta riigieelarves laiutab 60 miljoni euro suurune auk (Urmas Jaagant)

21.04.2016Meediakajastus

Eelarve tasakaalu nimel tuleb riigisektori palgatõusu reale ilmselt kirjutada ümmargune null.

Valitsus peab järgmiseks teisipäevaks lukku lööma riigieelarve strateegia, mis on 2017. aasta riigieelarve koostamise alus. Tegelikult aga tegeletakse juba järgmise aasta eelarve koostamisega, mis pole sugugi lihtne, sest kate on vaja leida umbes 60 miljoni euro suurusele puudujäägile.

Eri erakondade koalitsioonipoliitikud nimetavad eelarve läbirääkimisi kas veidi keerukaks või ülimalt pingeliseks. Rahandusminister Sven Sester (IRL) läks valitsuskabineti arutelule päris suure kärpepaketiga ja mõne lisatulu saamise variandiga.

Eelarve tasakaalu ajamiseks on Sesteri plaanis kesksel kohal kärpeettepanekud, mis puudutavad riigiasutuste palgafondi külmutamist ja majanduskulude kokkutõmbamist. Mäletatavasti nähti juba selle aasta eelarves ette 700 töökoha kaotamist. Nüüd ei ole palgatõusu oodata – välja arvatud siis, kui asutus suudab selleks leida raha maja seest. Majandus- ja tegevuskuludelt peaks iga haldusala hoidma kokku umbes 1%.

Need ideed teistele ministritele ei meeldi ja ministeeriumite lisataotlusi pole veel arutatudki. Praegu on kõik taotlused n-ö joone all, raha nendeks ei ole. Taotlusi hakatakse arutama teisipäeval, kui kabinetis on oodata riigieelarveteemalist mammutistungit.

Ei ainsatki uut ideed

Probleemi teine ots peitub selles, et eelarves rida-realt kulude vähemaks riisumine ei pruugi olla kulude katmiseks piisav. Ent Eesti Päevalehele teadaolevalt ei ole lisatulude leidmiseks ühtki suurt ideed. Mingid ettepanekud on Sester siiski teinud. Väidetavasti on ettepanekud seotud asjadega, mis on varem lisatulu võimalustena läbi käinud, aga millele on nüüd külge saadud ka analüüsid ja arvutused. Mis need on, hoiavad poliitikud enda teada.

Lisatuludeks on veel kolm võimalust: uued maksud, laenu võtmine ja riigi võlakirjade müümine. „Mingit koledat maksukirvest ei tule,” kinnitati. Samuti ei ole oodata laenu- ega võlakirjaideed. Esiteks on Reformierakonna juhitavate valitsuste poliitika olnud neid vältida, teiseks mõjuksid need halvasti riigieelarve tasakaalule.

„Pusle on laual laiali. Suurusjärgus 60 miljoni kokkupanekuks on väga palju kombinatsioone. Raske öelda, mis see lahendus lõpuks on,” ütles eelarvestrateegia aruteluga kursis poliitik.

Pehmelt öeldes ei ole just palju aega. Tavaliselt on eelarvestrateegia arutelu alanud aprilli alguses, kuid seekord alustati seda märksa hiljem. Eelarvestrateegia peab sisuliselt kokku saama teisipäevaks, et valitsus saaks neljapäeval selle istungil vastu võtta.

MAJANDUSPROGNOOS

Eelarvenõukogu hoiatab liigse optimismi eest

Eelarvenõukogu teisipäevases pressiteates märgiti, et rahandusministeeriumi majandusprognoos on optimistlik. „Kuigi prognoos on teiste prognooside sarnane, tugineb eelarvenõukogu hinnangul selline ettevaade üsna optimistlikele eeldustele,” teatas eelarvenõukogu esimees Raul Eamets.

Nõukogu hinnangul oodatakse välisnõudluse suurenemise ja hindade tõusu kiirenemist, kuid varasematel aastatel on seda üle hinnatud. Maksutulude prognoosi puhul tuleb aga arvestada pigem võimaliku alalaekumisega.

„Esiteks ei pruugi eeldatav välisnõudluse taastumine kohe suuremaid maksutulusid tuua. Teiseks toetas 2015. aastal tulude laekumist erasektoris keskmisest suuremate dividendide võtmine, mille jätkumist nähakse eeldatavasti investeerimisaktiivsuse kasvust olenemata ka ettevaates.”