Eesti Päevaleht: Juhtkiri: enne haigekassa remont, siis lisaraha

04.09.2016Meediakajastus

Haigekassa olemuses on palju plaanikomiteelikku.Püüdes ravikindlustuse eelarvet ots otsaga kokku ajada, on haigekassa aasta-aastalt järjest plaanikomiteelikumaks muutunud: tsentraliseerib, pitsitab erameditsiini, püüab tegelikku olukorda ilustada.

Mäletatavasti tuli haigekassa teema seekord päevakorda augusti lõpus, kui sai teatavaks, et esimesel poolaastal ületasid asutuse kulud tulusid 33 miljoni euroga. Peale selle, et miinus oli rekordiliselt suur, hälbis see kavandatud eelarvest peaaegu poole võrra. Ei ole see esimene ega viimane kord, kui mõni asutus või ettevõte eelarvega täiesti mööda paneb. Kindlasti on aga imelik, et poolaastatulemustest teavitamise materjalides ei pidanud Tanel Rossi juhitud haigekassa vajalikuks suure miinuse põhjusi sõnagagi selgitada, vaid keskendus jutule ühe, teise ja kolmanda arstiabiteenuse rahastamise kasvust. Selline stiil meenutab vägagi nõukogude aega. Ainult jutuga „elu läheb paremaks, elu läheb rõõmsamaks” kokkusobimatute arvude salastamine on veel puudu.

Pärast seda, kui ajakirjandus ootamatult suure miinuse küsimuse üles võttis, toodi „eelarve ületäitmise” põhjenduseks, et eksiti prognoosiga, kui palju kulub uut C-hepatiidi ravimit, mida haigekassa tänavu hüvitama hakkas. Ent selle ravimi kulu moodustas miinusest ainult neljandiku. Selleta oli miinus umbes sama suur kui 2015. aasta esimesel poolel ehk üle 20 miljoni euro. Sel kümnendil on haigekassa tegevustulem plussmärgiga olnud ainult kahel aastal, 2013. aastast on see olnud kasvavas miinuses. See on piisavalt pikk aeg, et hakata kahtlema valitud suuna õigsuses. Seda enam, et tänavu esimesel poolaastal oldi suures miinuses hoolimata sellest, et ravikindlustusmaksu laekus oodatust 13 miljoni euro võrra rohkem.

Sotsiaalminister Jevgeni Ossinovski arvab, et tervishoiusüsteemi päästmiseks on vaja lisarahastamist muudest allikatest kui sotsiaalmaks. Rahandusminister Sven Sester arvab, et haigekassal tuleks teha rohkem koostööd erasektoriga ja suurendada hinnakonkurentsi. Eesti tervishoiusüsteemile lisaraha andmine võib olla vajalik, aga enne tuleb praegust rahastamissüsteemi remontida. Haigekassa 15-liikmelise nõukogu vähendamisest ja vastutusvõimelisemaks muutmisest, mida valitsus kavandab, kindlasti ei piisa.