Eesti Päevaleht: Juhtkiri: peaminister, hoidke see streik ära!

12.04.2017Meediakajastus

Tervishoiutöötajate eelmise, 2012. aastal toimunud streigi tõttu jäi ära tuhandeid vastuvõtte ja sadu operatsioone. Peaminister Jüri Ratas, miks te lasite pingetel tervishoiusüsteemis nii suureks kasvada, et oleme jõudnud uue streigi lävele?

Juba eelmine, 25 päeva kestnud streik ei keerelnud üksnes tervishoiutöötajate palga ja töökoormuse ümber, vaid keskendus vajadusele peatada arstide ja õdede väljaränne ning tervishoiusüsteemi lagunemine. Praegu on süsteemi üldine allakäik veelgi rohkem fookuses, kuigi läbirääkimised käivad ka tervishoiutöötajate palgatõusu ja uue kollektiivlepingu üle. Aga asi on takerdunud just tervishoiutöötajate nõudmisse, et valitsus langetaks konkreetsed otsused arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Valitsuspoliitikud ja riigiametnikud tahavad vaidlust piirata üksnes palga ja töötingimustega, muu ei kuuluvat kollektiivläbirääkimiste juurde.

Poliitiku või tervishoiufunktsionääri pilguga vaadates võib tõesti nii paista, sest neil ei tule iga päev patsientidega vahetult suhelda ega neile öelda, et kohene ravi oleks küll vajalik, aga niipea seda pakkuda ei saa, sest haigekassa ei anna raha. Arstidel, keda on ju koolitatud inimesi ravima, ei ole kerge taluda olukorda, kus tervise parandamise asemel taastoodetakse vigase rahastuse tõttu haigeid. Selles mõttes puudutab probleem ka arstide töötingimusi.

Praeguse valitsuse koalitsioonileppes on kirjas lubadus tagada „Eesti inimestele arstiabi parem kättesaadavus ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus” ning astuda „samme haigekassa kulude tõhustamiseks ja tulude suurendamiseks muudest allikatest”. See jutt aga on üldsõnaline ja isegi kui see oleks väga konkreetne, ei saaks lubadust uskuda enne, kui tegu tehtud (sisekaitseakadeemia kolimise lubadusest taandumine on hoiatav näide).

Streigihoiatuses nimetavad tervishoiutöötajad ühe konkreetse lahendusena tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski ettepanekut, mille vastu on rahandusminister Sven Sester – hakata maksma riigieelarvest mittetöötavate pensionäride eest ravikindlustusmaksu. Tegelikult oleks seegi pigem probleemi sümptomite, mitte põhjustega tegelemine. Ent rahastuse parandamiseks leidub ka sügavamale minevaid lahendusi, näiteks hakata haigushüvitisi maksma töötukassast, mitte haigekassast. Aeg on otsuseid teha, mitte lõputult rääkida, et teema „on meil laual”.