Eesti Päevaleht: Juhtkiri: uus valitsus on poolenisti vana

20.11.2016Meediakajastus

Uue valitsuskoalitsiooni ministrite valik on küllaltki tuntud ja turvaline. Suurt ideoloogilist suunamuutust, millega Reformierakond kõiki hirmutama tõttas, seega pigem ei sünni.

Hulk uue valitsuse ministrikandidaate on varem ministriametit pidanud. Isegi eilse seisuga, kui IRL polnud oma ministrite nimesid veel avaldanud, oli neli ehk ligi kolmandik ministreid äsja või kunagi varem sama portfelli hoidnud: haridus- ja teadusminister Mailis Reps, tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, kultuuriminister Indrek Saar ning ettevõtlus- ja majandusarengu minister Urve Palo. Ükski neist ministriametis olles lati alt päris läbi ei jooksnud.

Mitu ministrikandidaati on varem juhtinud mõnd teist ministeeriumi: siseminister Andres Anvelt oli Taavi Rõivase esimeses valitsuses justiitsminister ja välisminister Sven Mikser on kahel korral olnud kaitseminister. IRL-i viiest ministrikohast paar-kolm täidavad tõenäoliselt samuti inimesed, kes on varem ministriametit pidanud – Margus Tsahkna, Urmas Reinsalu, Sven Sester või Marko Pomerants.

Seega on umbes pooled Jüri Ratase valitsuse ministrikandidaadid varem Reformierakonna juhitud valitsustes ametis olnud. Tähele tasub panna sedagi, et Keskerakonnale kuulub ainult viis ministriportfelli 15-st, ehkki riigikogu fraktsioonide suuruse järgi võiks tema kaal suurem olla. Näiteks Reformierakonnale kuulus lahkuvas valitsuses seitse ministriportfelli.

Keskerakonna ministrid on arusaadaval põhjusel valdavalt ministritöö kogemuseta. Ent ei peaminister Jüri Ratase ega majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni sobivus saa praeguses etapis suuri küsimusi tekitada – erakonna liidrite pädevus ministriametis tuleb paratamatult proovile panna. Rohkem vaidlemisvõimalust on maaeluminister Martin Repinski ja riigihalduse ministri Mihhail Korbi küsimuses. Aga erinevalt lahkuvast maaeluministrist Urmas Kruusest on Repinskil maaettevõtja kogemus ja ka Korbi kohta pole alust kohe öelda, et temast saab kehvem minister kui Arto Aas.

Ministrite isikutest huvitavam küsimus on see, mis stiiliga peaminister saab Ratasest. Rõivast kritiseeriti, et ta on peaministrina nagu koosoleku juhataja, ta ei otsusta ega julge võtta vastutust. Eks teda pärssisid ka koalitsioonipartnerite pinevad suhted. Seisakujuttude lõpetamiseks oleks Eestil vaja otsustavamat peaministrit ja valitsusliidu paremat koostööd.