Eesti Päevaleht: Kaheksa katteallikate Exceli küsimust Sven Sesterile. Kuidas on plaanis kulud katta? (Urmas Jaagant)

22.11.2016Meediakajastus

Sesteri sõnul viib tulumaksuvaba miinimumi reform eelarvest 180 miljonit ja toob sisse 40 miljonit eurot.

Eilne Eesti Päevaleht tõi esile uue valitsuse plaanitavad maksumuudatused, mis tekitavad rohkesti küsimusi. Ka uues valitsuses rahandusministri portfelli kandev Sven Sester (IRL) pidi küsimustele vastates mitmel puhul tõdema, et ka uus koalitsioon ei tea veel kõike muudatuste kohta, mida tegema hakatakse. Ometi on esialgsed tulude-kulude summad neile kõigile juba taha arvutatud.

1. Tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni tõstmine toob eelarvesse miinust ainult 139 miljonit eurot. Kui suure osa selle reformi kulust katab tulumaksuvaba miinimumi kaotamine neil, kes teenivad üle 2100 euro kuus?

Tänu maksuvaba tulu tõusule 500 euroni suurenevad inimeste sissetulekud 2018. aastal kokku ligi 140 miljonit eurot. Sealhulgas madalamat palka saavate inimeste sissetulekud kasvavad umbes 180 miljonit eurot ja kõrgema sissetulekuga inimesed peavad juurde maksma umbes 40 miljonit eurot. Seega konsolideeritult on reformi mõju eelarvele 140 miljonit eurot. Maksureformi mõju riigieelarvele on toodud arvust oluliselt väiksem, sest enam pole vaja täiendavat tulumaksuvabastust pensionidele, kuna uus määr katab selle, ja madalapalgaliste tulumaksutagastust, mis asendub uue süsteemiga. Nende kuludega on riigi eelarvestrateegias juba arvestatud. Samuti jääb osal inimestel osa maksuvabastust kasutamata, sest nende sissetulek ei ole piisavalt suur. Täpsemad arvutused esitame eelnõu seletuskirjas.

Plaanitud mõju eelarvele

2018: –138 miljonit

2019: –121 miljonit

2020: –132 miljonit

2. Kui tulumaksuvaba miinimumi tõstetakse, peaks see tähendama, et kohalikele omavalitsustele jääb vähem raha.

Kohalike omavalitsuste tulumaksulaekumisi riigi tehtavad maksuvabastused ei mõjuta, sest omavalitsustele laekuv tulumaksuosa on seaduse kohaselt seotud elanike brutotuluga.

3. Majanduskasvu prognoose on seni iga aasta ainult allapoole korrigeeritud. Millest tuleb kindlus planeerida näiteks 2019. aasta tuludesse 0,4% eelarve ülejääk, mida ei pruugi üldse laekuda?

Sellise ülejäägiga on arvestatud riigi eelarvestrateegias, mille on vastu võtnud eelmine valitsus. Loomulikult ei ole prognoosides kunagi sajaprotsendilist kindlust ja muutuste korral tuleb teha korrektiive nii tuludes kui ka kuludes. Tasub siiski märkida, et viimaste aastate eelarve tulem on olnud oodatust parem.

Plaanitud mõju eelarvele

2019: +100 miljonit

2020: +121 miljonit

4. Kas sotsiaalmaksu tõusust juba aasta algusest loobumine on siis etteteatamise mõttes seadusrikkumine või mitte?

Seda küsimust on analüüsitud ja riigikogul on võimalik veel jõustumata seaduse säte tühistada. Seadusandjal peab olema võimalus asendada üks riigi funktsioonide täitmise meede teisega, iseäranis juhul kui tegemist on varem seadustatust tõhusama abinõuga.

Teiste riikidega võrreldes on Eestis ebaproportsionaalselt kõrgelt maksustatud just keskmisest madalamat palka saavad inimesed. Kuna uue valitsuse kavandatud tulumaksureform vähendab madalama ja keskmise sissetulekuga inimeste maksukoormust praegusega võrreldes suuremas mahus, siis on see sotsiaalmaksu määra üldisest langetamisest otstarbekam. Arvestada tuleb ka seda, et olukord, kus sotsiaalmaks poole protsendi võrra langeks ja poole aasta pärast uuesti tõuseks, põhjustaks suuremaid praktilisi ja õiguslikke probleeme.

Plaanitud mõju eelarvele

2017: +41 miljonit

2018: +86 miljonit

2019: +91 miljonit

2020: +98 miljonit

5. Kuidas tagate, et plaanitavat pangalõivu ei maksa kallimate pangateenuste kaudu kinni panga kliendid?

Pangalõivu rakendamise üksikasjade väljatöötamine on alles algusjärgus ja võimalikke mõjusid peetakse seejuures silmas. Kui väita, et mõnes majandussektoris on võimalik piiranguta kulusid klientidele üle kanda, siis pole peamine küsimus mitte pangalõivus või selle puudumises, vaid selles, miks konkurents ei toimi.

Plaanitud mõju eelarvele

2018–2020: +28 miljonit

6. Kas autode esmaregistreerimise maks on varamaks või keskkonnamaks? Elektriauto Tesla ostja peab hakkama kilovattide pealt päris palju maksma, kuigi sõites süsihappegaasi õhku ei paiska.

Seadusemuudatusi alles töötatakse välja, detaile on seetõttu vara lahata. Makstava tasu auto võimsusega sidumise taust on selles, et Eesti autopark on üks Euroopa võimsamaid ja seega ka keskkonda reostavamaid.

Plaanitud mõju eelarvele

2017: +8 miljonit

2018–2020: +15 miljonit

7. Kas aktsiiside tõstmine võib tähendada, et eestlased käivad edaspidi rohkem Lätist alkoholi ostmas ja soomlased enam Eestist alkoholi ostmas ei käi?

Mingil määral kindlasti, kuid sellega on prognoosides teatud ulatuses arvestatud sarnaselt juba jõustunud tõusudega. Siiani on mõju olnud rahandusministeeriumi eeldatust väiksem.

Plaanitud mõju eelarvele

2017: +25 miljonit

2018: +58 miljonit

2019: +65 miljonit

2020: +71 miljonit

8. Kui palju tõuseb lahja alkoholi aktsiisi lisatõstmise mõjul õlle- või veinipudeli hind?

Lahjade alkohoolsete jookide – õlle, siidri ja veini – aktsiisimäärad tõusevad, nii et väheneb erinevus kangete alkohoolsete jookide aktsiisimääradega. Eesmärk on panna kangete ja lahjade alkohoolsete jookide hinnad edaspidi liikuma samas tempos. Väga laias laastus maksab keskmine õllepudel praegu 1 euro, millest makse (aktsiis, käibemaks) on 25 senti. Veebruarist 2018 hakkaks pudel maksma 1,30 eurot, millest 50 senti oleks makse. Ka keskmise veinipudeli (0,75 l) hinnatõus 2018. aastast on samas suurusjärgus.

Alkohoolsete jookide aktsiisimäärade tõstmise eesmärk on, et alkohol ei muutuks madala hinna tõttu inimestele kättesaadavamaks. Viimaste aastate kiiret palkade tõusu arvestades tuleb jälgida, et ei langeks õlle- või viinapudeli hind võrrelduna keskmise palgaga.