Eesti Päevaleht: Kas Estonian Air läheb Partsile maksma sooja koha Euroopas? (Vahur Koorits)

10.11.2015Meediakajastus

Euroopa Kontrollikoja liikme valimine on edasi lükatud. Kas Juhan Parts on soojast kohast ilma?

Valitsus pidi Euroopa Kontrollikoja liikme valimist arutama neljapäevasel kabineti­istungil, aga see on edasi lükatud. IRL on esitanud ekspeaminister Juhan Partsi kandidatuuri, keda toetas ka peaminister Taavi Rõivas.

Eile arutas Partsi küsimust sotsiaaldemokraatide juhatus. Mingit seisukohta ei võetud, aga paljudel oli Estonian Airi tõttu Partsile kriitilisi küsimusi. Otsuse tegemine lükati edasi järgmise koosolekuni, mis toimub alles kahe nädala pärast.

Reformierakond on Partsi küsimuses vaikinud. Uus majandusminister Kristen Michal vabandas end kaks päeva järjest välja sellega, et tal on kiire. Rõivase büroo ei soovi midagi kommenteerida.

Kontrollikoja kandidaadi esitab rahandusminister Sven Sester, kes peab enne ära kuulama riigikontrolöri arvamuse.

Riigikontrolör Alar Karis ei ole seni ühegi kandidaadi kohta arvamust kujundanud, sest rahandusminister ei ole temalt arvamust palunud.

Saab arvamust avaldada

Karis viibib 20. novembrini tööasjus välismaal, aga see ei takista teda kandidaadi kohta arvamust avaldamast.

Parts ise ütles, et võib-olla väiksemaid asju oleks Estonian Airi päästa püüdes võinud teisiti teha, aga mingit olulist viga valitsus ega tema tollal ei teinud. „Haige ravimise ajal andsin maksimumi. Kõik inimesed andsid maksimumi,” lausus Parts.

„Ma saan aru poliitilisest vastutusest, aga arvan, et enne väga kõlavate seisukohtade võtmist tuleb asi läbi uurida,” ütles Parts. Estonian Airi kohta on möödunud kuue aasta jooksul koostatud suur hulk dokumente, oli palju erinevaid valikukohti, kus tehti otsuseid, mis tagantjärele vaadates võib-olla polnud mõistlikud. Seda võiks Partsi arvates uurida keegi, kes oleks nii sõltumatu kui ka pädev.

„Muidu juhtub, et tulevikus me ei julge enam midagi teha. Kõik istuvad oma urus,” kritiseeris Parts enda kritiseerijaid.

Pärast pankrotti kordus seisukoht, et Estonian Airile abi andes oleks pidanud kohe algusest peale Euroopa Komisjonilt luba küsima. Euroopa Komisjoni otsuses on kirjas, et Eesti andis Estonian Airile keelatud riigiabi mitmel korral, esimest korda 2010. aastal. Euroopa Komisjoni arvamust tollal ei küsitud, kuigi riigikontroll hoiatas, et Euroopa Komisjon võib pidada seda keelatud riigiabiks. Esimest korda küsis Eesti riik Estonian Airi toetamise kohta Euroopa Komisjoni arvamust alles 2012. aastal. Parts ütles, et Estonian Airi puhul tegutseti teadmises, et antud abi ei ole keelatud riigiabi. Tema sõnul juhtub sellistes olukordades peaaegu alati, et kõigepealt antakse kriisi lahendamiseks ajutine päästelaen ja siis algab riigiabi menetlus.

Kas Euroopa Komisjoni oleks pidanud varem kaasama? „Tõenäoliselt oleks pidanud rohkem suhtlema. Kui Euroopa Komisjon teeb nii karmi otsuse, siis ei saa olla argument, et me ei suhelnud piisavalt,” ütles Parts.

ÜKS VÕIMALUS

Parts: kõige lihtsam oleks olnud Estonian Air põhja lasta

Kunagine majandusminister Juhan Parts nentis, et katse Estonian Airi päästa tõi talle ainult jama. „Tagantjärele tarkusega oleks kõige lihtsam olnud ettevõte kohe põhja lasta, süüdi oleks jäänud SAS,” ütles Parts.

Ent 2009. aastal väitsid kõik, et Eestile on vaja oma lennufirmat. Eestlasi hirmutas Leedu juhtum, kus pärast kohaliku lennufirma flyLAL 2009. aastal pankrotti minekut jäi Vilniuse lennuühendusi vähemaks.

Parts rääkis, et tollal käis hulk lennufirmasid Leedu peaministri Andrius Kubiliuse juures lubamas, et flyLAL-i pankroti korral asendavad lennuliinid. Tegelikult kvaliteetlende ei saadud, tulid odavlennufirmad, kellega oli palju probleeme.