Eesti Päevaleht: Kemplusele kontrollikoja kandidaadi üle tegid lõpu mitu kokkulepet (Urmas Jaagant)

10.10.2016Meediakajastus

Sotsiaaldemokraatide taandumine aitas Juhan Partsi Euroopa kontrollikoja liikme kandidaadiks.Valitsusliidu kehva koostöö ere näide, Euroopa kontrollikotta kandidaadi otsimine sai eile läbi. Telefoni teel peetud kabinetiistuil otsustas valitsus, et kandidaat on Juhan Parts. IRL-i tipp-poliitik, kellest pidi kandidaat saama juba üle kümne kuu tagasi. Rahandusminister Sven Sester ei saanud teda kandidaadiks pakkuda SDE ülitugeva vastuseisu tõttu. Ent eile sobis Parts järsku ka sotsidele. Miks?

Takerdunud protsessi püüti presidendivalimiste ajal küll üht-, küll teistpidi liikuma saada. Mõeldi välja isegi „pakette” eri ametikohtadega, millega vastuseisu Partsile vähendada. Üks selliseid on Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi koht, kus pärast Hannes Rummi lahkumist on ametis kohusetäitja.

Eesti Päevalehele on väidetud, et kolm koalitsioonierakonda jõudsid ühisele arvamusele või vähemalt arutasid seda, et komisjoni Eesti esinduse uue juhi kohale võiks sobida endine minister, sotsiaaldemokraat Rannar Vassiljev. Mitu juhtivat poliitikut lükkab selle kuulduse ümber põhjendusega, et selle koha puhul ei saa Eesti poliitikud kellelegi mingit garantiid anda. Ametlikult see täpselt nii ongi.

Näiteks Euroopa kontrollikoja liikme esitab valitsus, kuid kandidaat peab läbima Euroopa Parlamendi ees karmid kuulamised. On korduvalt juhtunud, et parlament ei aktsepteeri riigi saadetud kandidaati, kuid üldiselt on seda kohta võimalik kokkulepetesse siduda.

Apoliitiline ametikoht

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhti otsib ametlikult komisjon ise teabevahetuse peadirektoraadi kaudu. Sisekonkurss, kus said Eesti esindusse kandideerida ainult Euroopa Liidu institutsioonide töötajad, lõppes tulemusteta ja kandidaati ei leitud ka pärast ajapikendust.

Lähiajal tuleb konkurss, kus saavad kandideerida ka need, kes ei ole Euroopa Liidu ametnikud. CV-d tuleb esitada Brüsselisse ja igaüks kandideerib ise. Selge see, et nii tähtsatele kohtadele juhuslikke inimesi ei satu, küsimus on, kuidas korraldada asju nii, et kandidaadil ei näiks olevat poliitilist toetust.

Eesti Päevalehele on öeldud, et kui Euroopa Komisjoni juhtis José Manuel Barroso, siis andis ta riikidele endile võimaluse pisut kaasa rääkida, kes võiks neis Euroopa Komisjoni esindada. Komisjoni praegune karmima käega president Jean-Claude Juncker millestki sellisest kuulda ei taha, sest apoliitilist kohta ei saa täita poliitilise kokkuleppe alusel leitud inimesega. Seega ei saa poliitikutelt ametlikku kokkulepet tulla. Võimalik on aga omavahel väljendada vastuseisu puudumist, kui mõni tugev kandidaat peaks konkursil edukas olema.

Kas üksteisemõistmisele jõudmine on seotud selle ametiga ja kas sellest võis tuleneda sotside Partsile vastuseisu hajumine, saab selgemaks, kui konkurss algab. Küll on Partsi kontrollikotta pääsemise taga presidendivalimiste lõpp ja selle tulemus.

Meelemuutus

Osa kontrollikoja küsimust lahendati komplektis Kersti Kaljulaidi kinnitamisega presidendikandidaadiks. Sellisele katsele viitas SDE esimees Jevgeni Ossinovski eile. „Ka presidendivalimiste kontekstis püüti teatud kokkuleppeid selles osas sõlmida. Neid ei ole tehtud ja ma arvan, et see poleks ka mõistlik olnud.”

Siiski eelistasid sotsid presidendivalimiste riigikokku tagasi jõudes Kaljulaidi. Partsi kandidatuuriga nõustumine aitas lõplikult Kaljulaidile kinnistada ka IRL-i toetuse. IRL-i esimene eelistus oli muidu oluliselt mugavama variandina Jüri Luik, nagu ka Reformierakonnal.

Sotside vastuseis Partsile oli ka üldiselt vähenenud. Varem 12 aastat kontrollikoja liikmena töötanud Kaljulaid astus eile presidendi ametisse. Koht Luxembourgis on tühi. Valitsus lihtsalt pidi uue esindaja otsustama, sest järjekordne venitamine kujunenuks veel piinlikumaks kui senine jant.

KOKKULEPPED

Juhan Parts võtab sotside algatustelt piduri

Sotside leppimises Partsi kandidatuuriga peitub ka annus lootust, et neile oluliste tegevuste ja eelnõudega edasi liikumisel on nüüd vähem takistusi, sest pommina jala küljes lohisenud kontrollikoja kandidaadi küsimus on lahenduse leidnud. Kuigi IRL-i juhtida olevad justiits- ja rahandusministeerium pole sotside algatustele otseselt kätt ette pannud, näeksid sotsid meelsasti mõne asja kiiremat edenemist.

Ka sellele viitas Ossinovski eile, kui ütles, et SDE vastutulelikkus annab loodetavasti ka partnerite suurema vastutulelikkuse mõnes sotsidele põhimõttelises küsimuses. „Tervise pikaajalise rahastamise küsimus ootab põhimõttelisi otsuseid, lahendamata on alkoholipoliitika karmistamise teemad,” tõi Ossinovski näiteid.