Eesti Päevaleht: Kõrge kütuseaktsiisi tõttu võib Eesti kaotada naabritele miljoneid eurosid (Erik Rand)

19.06.2016Meediakajastus

Veokijuht saab väljaspool Eestit diislikütust tankides hoida paagitäielt kokku sadakond eurot.

Kui Eestis on tuhande liitri diislikütuse aktsiisimäär 448 eurot, siis Läti nõuab kütusemüüja käest sama koguse pealt aktsiisina 341 eurot. Tonni diislikütuse kohta on vahe seega 107 eurot. Oletame, et sõiduauto kütusepaaki mahub 60 liitrit diislikütust, ühe sellise paagitäie hinnaerinevus Lätiga on ainult aktsiisimäära erinevuse põhjal umbes kuus eurot.

Kaugemal lõunas on diislikütuse aktsiis veelgi madalam: Leedus tuleb tonni diislikütuse pealt maksta 330 eurot aktsiisi. Loomulikult tuleb arvestada, et kütusehinna kujundamise juures on peale aktsiisimäära veel muid tegureid, nagu näiteks käibemaks ja toote omahind.

Diislikütuse aktsiisimäära tohutule erinevusele on osutanud nii kütusemüüjad kui ka mõne teise valdkonna esindajad. Sel teemal tuli jõuliste väidetega välja ka tööandjate keskliit.

„Aktsiisitõusu tagajärjel oli diislikütuse liiter tanklates märtsis keskmiselt kümme senti kallim kui Lätis, Leedus ja Poolas. Suure osa diislikütusest tarbivad veoautod, mille keskmine kütusekulu on umbes 35 liitrit 100 kilomeetri kohta ja kütusepaak mahutab ligikaudu 1000 liitrit. Seega: Eesti ühtede suuremate ekspordipartnerite, Saksamaa ja Hollandi linnadesse sõites võib tee peal tankides kokku hoida 150–200 eurot reisi pealt või 100 eurot paagitäielt, kui Eestis tankimist vältida,” kirjutas tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar peaminister Taavi Rõivasele. Tema sõnul ei ole kütuseaktsiisi tõstmine selle aasta veebruarist täitnud eesmärki suurendada maksulaekumist, samal ajal on sellel negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale. Seetõttu tuleks valitsusel eksimust tunnistada ja kütuseaktsiisi tõus tagasi 2015. aasta tasemele keerata.

„Mõistame, et aktsiisitõusud lepiti koalitsioonipartnerite poolt kokku, et olulisi reforme finantseerida. Praegu aga kannatavad ettevõtjad ja riigi tulud hoopis kahanevad, mitte ei kasva. Me soovime, et kui on tehtud vale otsus, siis seda võimalikult kiiresti tunnistataks ja viga parandataks. 2016–2018 kütuseaktsiisitõusudest tuleb loobuda,” arvas Tamsar.

Peaaegu kõige kõrgem

Rahandusministeerium ei salga, et Eestis on diislikütus koormatud Euroopa Liidu ida- ja keskosa peaaegu kõige kõrgema aktsiisimääraga. Diislikütuse aktsiis on meie võrdlusklassis Eestist kõrgem ainult regiooni jõukaimas riigis Sloveenias.

Bensiin on Euroopa Liidu ida- ja keskosa arvestuses üsna keskmiselt maksustatud, kuid arvestades, et Eestis on madalam käibemaksumäär kui mujal (välja arvatud Slovakkias, kus käibemaksumäär on samuti 20% – E. R.), on bensiini lõpphind meil kõiki makse tasudes keskmisest madalam.

Tööandjate keskliidu hinnangul tooks Eestist 10% võrra väiksem kütuseostmine kaasa selle, et kütuseaktsiisi ja käibemaksu laekub riigieelarvesse umbes 45 miljonit eurot planeeritust vähem. Rahandusministeerium ei ole selle arvuga päris nõus, kuid möönab, et eelkirjeldatud juhul oleks vähenemine umbes 37 miljonit, sest prognoosi kohaselt laekub tänavu diislikütuse aktsiisi 306 miljonit eurot.

Möödunud aastal laekus kütuseaktsiisi kokku 432 miljonit eurot ja rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi on tänavu oodata kütuseaktsiisi laekumist 481 miljoni euro eest, mis on 49 miljonit eurot rohkem kui möödunud aastal.

Laekus rohkem

Rahandusministeeriumi andmetel on eelmise aasta viie kuuga võrreldes tänavu kütuseaktsiisi laekunud 19,5% rohkem.

„Kui vaadeldakse aktsiisitõusujärgsete kuude koguseid, siis moonutab pilti oluliselt aktsiisitõusueelne kütuse varumine. Selle tõttu saavad kütusemüüjad nüüd oma varusid realiseerida ega pea samas mahus diislikütust lisaks ostma,” selgitas rahandus­ministeeriumi pressiesindaja Liisi Poll.

„Me jälgime väga sisuliselt ja põhjalikult seda, milliseks kujuneb tegelikkuses käitumine logistikasektoris, aga ka piiriüleses kaubanduses. Ma arvan, et sügisel on õige aeg vaadata ka n-ö varude realiseerimisest tulenevat reaal­situatsiooni. Siis tuleb ka vaadata, milliseks kujuneb olukord. Praegusel hetkel me näeme laekumiste järgi, et laekumised on isegi paremad, kui me oleme arvestanud,” rääkis rahandusminister Sven Sester eelmisel nädalal riigikogu ees.

„Kindlasti ei tohiks me teha järeldusi vaid ühe või teise konkreetse piirilinna elanike käitumisest või siis konkreetse piiriala tankla läbimüügist,” lisas ta.

PÕHJUS

Diislikütuse kõrge aktsiis on seotud tarbimisega

Eesti ühe suurima kütusemüüja Alexela Oil juhatuse liige Ain Kuusik möönab, et riik pole neile mitte kunagi selgitanud põhimõtteid, mille alusel aktsiisimäärasid välja töötatakse, ja seega ei oska ta täpselt öelda, miks on nii, et diislikütuse aktsiisi poolest on Eesti võrreldavate riikide seas tipus, kuid bensiini aktsiisi poolest pigem alumises otsas.

Ühe peamise põhjusena, miks Eesti diislikütuse kõrge aktsiis Kesk- ja Ida-Euroopa riikide seas silma torkab, nimetab Kuusik tarbimist.
Diislikütuse ja bensiini müügimahtude suhe jääb Kuusiku hinnangul suhte 60/40 juurde, sest kõik veokid ja kaubikud kasutavad diislikütust. Samuti on suurenenud diiselmootoriga sõiduautode arv.

„Valitsus on võtnud endale õiguse olla kõige targem. Asi ei puuduta tegelikult ainult diislikütuse aktsiisi, vaid ka teisi kütuseaktsiise ja näiteks ka alkoholiaktsiisi. Olgem ausad, meie maksukoormus on suur. Riik on väike, maksutulu väike ja selle võrra maksustatakse karmimalt,” leidis Kuusik.

Graafik

Eriti suur diislikütuse aktsiisi vahe on Eestil Lätiga

Aktsiisimäär eurodes tuhande liitri kütuse kohta

Eesti (20%) Leedu (21%) Läti (21%) Poola (23%) Ungari (27%) Tšehhi (21%) Slovakkia (20%) Sloveenia (22%) Horvaatia (25%) Soome (24%) Rootsi (25%).