Verivärskelt ametisse asunud riigikogulased saaksid Ida-Virumaad tabavat ränka töötuselainet paari seadusemuudatusega veidi leevendada, kuid ei kavatse selle eesmärgi nimel oma suvepuhkusest loobuda.
Veel kaks aastat tagasi maksis CO2 tonn börsil ainult ligi 5 eurot, mullu kevadel 16 eurot, praeguseks tuleb arvestada ligi 27 euroga, mis hammustab Narva elektrijaamadelt ära lõviosa vabal turul kaubeldava elektri hinnast. Vanades kateldes elektrit tootes jääb Eesti Energiale sellise hinnataseme juures kätte vaevalt 7 euroni ulatuv M^ hind, millega pole tootmise jätkamine võimalik.
Hoolimata asjaolust, et Narva elektrijaamade sulgemine oli kirjutatud Eesti Energia arenguplaanidesse ja saastekvootide kasvu ennustati, saabus krahh valitsuse jaoks siiski nagu välk selgest taevast. Esmaspäeval ei jõudnud ministritega kohtunud ametiühingutegelased ära imestada, et valitsuse liikmetel polnud katastroofi ulatusest õrna aimugi.

Puudutab 6000 Ida-Viru inimest

Eesti Energia kinnitas eile, et 2/3 tootmisvõimsuste sulgemise tõttu kaotab tänavu töö 1000 kaevurit ja energeetikut. Peale nende satuvad töötukassa järjekorda ka elektrijaamasid teenindavate ettevõtete töötajad, näiteks ligi 200 General Electricu spetsialisti. Elektriäri kokkukukkumine puudutab tõenäoliselt kokku umbes 6000 Ida-Virumaa töötajat. Samuti teatas Eesti Energia, et saadab 1300 töötajat sundpuhkusele.
Eesti Energia juhid jäid oma ettevõtte käekäigust rääkides napisõnaliseks. „Me saame muutuse juhtimisega hakkama, kui Elering teeb oma töö ära ja ei jätka Vene elektri eelistamist,” ütles Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.
Sutteril õnnestuks koondatavate arvu paarisaja inimese võrra vähendada, kui riik otsustaks mitu sulgemisele määratud elektriplokki nimetada nn reservvõimsuseks, mille toodangut turule ei lubataks, kuid mida hoitaks erakorraliste olukordade puhuks siiski töökorras.
Hoolimata sellest, et mitu poliitikut teatas eile, et neil on puhkenud kriisile pakkuda viivitamatuid lahendusi, ei saa energeetikud nendes lubadustes kindlad olla. Nimelt asub lahenduste võti süsteemihalduri Eleringi käes, mille juht Taavi Veskimägi näeb tekkinud olukorda teises valguses kui Eesti Energia juhtkond.
„Narva elektrijaamade konkurentsivõime või tootmise sulgemine ei ole kuidagiviisi seotud Vene elektriga. See tundub olevat populaarne konktekstiväline viide, et tähelepanu sisult eemale viia,” selgitas Veskimägi. „Kõik oleks samamoodi ka siis, kui venelased ei müüks üldse elektrit Balti riikidesse. Madal hind jõuab meieni praegu Soome ja Rootsi merekaablite kaudu ning üha suurema panuse annab ka kohalik taastuvenergia.”
Elektritootja peab saastekvootide mõrvarliku tasu kõrval oma äri suurimaks kahjustajaks ka Venemaalt börsi kaudu müüdavat saastekvootidega koormamata odavat elektrit, ent Veskimägi nii ei arva. Eleringi juht väidab, et Venemaa elektri osatähtsus on turul vaid 3% ja see ei mõjuta hinda. Energeetikute kinnitusel aga ulatub peaaegu dumpinguhinnaga müüdava Vene elektri osa viiendikuni, mis mõjutab hinda tuntavalt.
Eesti Energia hinnangul peaks Venemaa odavale elektrile seadma näiteks lisavõrgukasutustasu. Kuid Venemaa elektritarnetest sõltuvaks muutunud Leedu ei poolda sääraseid samme. Elering on avaldanud kartust, et kui elektri turutingimustega hakatakse „mängima”, võivad venelased meid pigistama hakata. Venemaa elektrisüsteem tagab Balti riikide elektrisageduse. Seni pole venelased teenuse eest tasu võtnud. Kuid pärast edukat katset eraldada Kaliningradi oblast süsteemist võib suhtumine muutuda.

Vaja Euroopa Komisjoni luba

Olukorra teeb halvemaks veel asjaolu, et kuna elektriäri käib ühisel vabal turul, peavad eestlased igaks sammuks küsima Euroopa Komisjonilt luba.
Eesti Energia üldkoosolekut esindav rahandusminister Martin Helme ütles, et kuna põlevkivist peagi elektrit toota ei saa, peab riik taotlema Euroopa Liidult riigiabi luba, jätmaks osa elektrijaamu reservvõimsusena tööle. „Me asume kiiresti muutma seadusi, et esmalt lubada senisest suuremas koguses biomassi põletamist Narva jaamades, mis vähendab CO2 hinna mõju väga ulatuslikult,” selgitas riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester.
Biomassi põletamine ja reservvõimsuse ostmine nõuavad seadusemuudatust, Sesteri sõnul pole tegemist nii pakilise asjaga, et riigikogu peaks selleks kogunema erakorralisele istungile. „Meil on aega nende seadustega sügisel tegeleda.”
Majandusminister Taavi Aas kinnitas, et põlevkivienergeetikal on tähtis osa kogu Ida-Virumaa toimimises ja Eesti riigi elektriga varustamises. „Plaanime teema tuua valitsuskabinetti arueluks tänavu suvel, kui on olemas Eleringi koostatud värske varustuskindluse aruanne, mis analüüsib tootmisvõimsuste piisavust meie regioonis,” rääkis Aas.
Jüri Ratase eelmise valitsuse ministrid, kes vastutasid energeetika käekäigu eest, tunnistasid, et nägid põlevkivienergeetika väljavaadete muutumist küll ette, kuid ei osanud nii kiiret allakäiku prognoosida. „Hinnatõus tuli ootamatult, sest varem oli CO2 tonni hind püsinud 5-10 euro peal. Alles 2019. aasta eelarvet tehes selgus, et CO2 hinna trend ületab selgelt 20-25 euro taset ja eksperdid ütlesid, et tegemist on pöördumatu muutusega,” ütles endine rahandusminister Toomas Tõniste, kelle valitsemise alla kuulus ka Eesti Energia.
Seejuures kinnitas Tõniste, et elektrijaamade sulgemine ei tulene mitte CO2 hinnast, vaid Eesti Energia pikaajalisest arengukavast. „Tänase hinna juures ongi neil väga keeruline tegutseda, ehkki mõned kuud varem olnud kõrgem börsihind aitas jaamu veel töös hoida,” lisas Tõniste.
Energiapoliitika eest vastutanud endine majandusminister Kadri Simson tõdes samuti, et ei osanud nii ränka CO2 hinna tõusu ette näha. „Samas tean, et taastuvenergia ettevõte 4Energia osteti Eesti Energia poolt just selleks, et firma tootmisportfelli mitmekesistada ja ettevõtte riskitaluvust suurendada,” lausus Simson.

STRATEEGILINE RESERV

Aasa plaan elektrijaamade päästmiseks

■ Lisada elektriturult kõrvale jäänud energiaplokid strateegilisse reservi. See tagab energiajulgeoleku ning annab võimaluse osa töökohti säilitada.
■ Aidata Eesti Energial kiirendada üleminekut elektri tootmiselt õli tootmisele. Uue õlitehase investeerimisotsust valmistatakse juba ette ja tehase projekteerimine käib.
■ Toetada põlevkiviõli tootjaid Eesti Energiat ja VKG-d ühise uue rafineerimistehase rajamisel, mis annaks tootjatele lisakindlust õlitootmisele üleminekut kiirendada.
■ Lubada riikliku toetusega toota Narva elektrijaamades biomassist taastuvenergiat, see vähendab jaamade CO heidet.
■ Rakendada koos teiste Balti riikidega Venemaalt ja Valgevenest saabuvale elektrile võrgu kasutamise tariifi.

NARVAS POLE TÖÖD

„Kellele me vajalikud oleme?”

See, et 1300 Eesti Energia töötajat on saadetud sundpuhkusele, on Narvas tekitanud palju kuulujutte ja külvanud hirmu.
Hiljuti Eesti Energia Narva Elektrijaamade AS-ist koondatud soojustehnik Jevgeni Dmitriev ütles, et olukord muutub kiiresti, kuid Eesti energeetikas praegu toimuv on kurb. „Kui riik mõistlikke abinõusid tarvitusele ei võta, ootab kogu piirkonda, aga eelkõige Narva linna sotsiaalne katastroof. Eesti Energia juhtkond väidab küll, et olukord on kontrolli all, kuid inimesed ei usu enam mõistlikku lahendusse.”
Koondamist ootav Andrei väidab, et mõtted ja ootused on ainult negatiivsed. „Kõik plaanid, mis on tehtud, lendavad vastu taevast. Enamikul meist on võetud laenud autode, korterite ostmiseks. Mis edasi saab? Töötasime elektrijaamades kindlal ametipostil peaaegu kogu elu. Kuhu meil minna on? Meil on siin pered, lapsed. Seda enam, et oskame ainult seda, mida oleme õppinud. Mul pole mingeid muid oskusi, teist eriala. Leida praegu Narvas muud tööd ja samaväärset palka, kui oli Narva Elektrijaamades, on võimatu. See on utoopia!”
Võimalik tulevane koondatav Vjatšeslav ütleb, et neile lubati töötukassast mõnda aega töötu abiraha ja ümberõpet. „Leida uus töö on pehmelt öeldes utoopia. Narva on juba ühe suure koondamiste laine üle elanud, kui Kreenholmi vabrik kinni pandi. Kus need suure vabriku ketrajad ja kangrud kõik praegu töötavad? Linn on väike, me näeme neid müüjatena kauplustes ja turul. Aga mida mehed peaksid tegema, kuhu minema? Soome? Venemaale? Mõnda tehnoparki? Kellele me vajalikud oleme? Eriti need, kellel on pensionini nii vähe aastaid jäänud?”
Praegu veel Narva Elektrijaamades ametis olev Roman loodab, et teda ei koondata. „Kui see peaks juhtuma, on hirmus mõeldagi, mis siis saama hakkab. Mul on kaks last ja liising kaelas. Mulle on jäänud selline mulje, et püütakse hävitada viimanegi tööstusettevõte Narvas. Viidatakse Vene odavale elektrienergiale… Praegust olukorda tulnuks varem ette näha. Iga koondatud inimese taga on pere, lapsed, maksud… Pole väljendeid, millega meie praegust olukorda kirjeldada.”

Andres Reimer