Eesti Päevaleht: Kristen Michal: riigiettevõtete juhtimise luuremäng tuleb katki vilistada (Ann-Marii Nergi)

29.04.2015Meediakajastus

Majandus- ja taristuminister Kristen Michali sõnul tuleks plaanitud kütuseaktsiisi tõstmist ja selle mõju igal aastal eraldi otsustada.

Eesti Raudtee „ussipesa” soovib ta laiali lüüa. Tema ametiajal pole luuremängudel ja saboteerimisel (riigi)ettevõtete juhtimises kohta.

Minister Michal ei kavatse tegeleda rahastamisskandaalis räsida saanud maine kujundamisega. Ta ju valiti ministriks, märgib ta.

Kohtusite just rahandusministeeriumis kütusesektoriga, kes on aktsiisitõusu väga ühemõtteliselt hukka mõistnud. Kas käis kõva andmine?
Kõva andmine on küll palju öeldud. Oli üsna avatud mõttevahetus. Kõik sektori esindajad olid kohal, arutasime, missugune on mõju konkurentsivõimele ja mis võiksid olla alternatiivid. Otsuseid ei langetatud. Majutusteenuste puhul on minu meelest hea lahendus kaubandus-tööstuskoja pakutu ehk tõstmine samm sammu haaval näiteks ühe aasta 9%-lt 11%-le. Kütusega on sama lugu, sest alati peame jälgima, mida teevad naabrid. Ma arvan, et Eesti ei jää siin aktsiisi tõstmisega üksi. Arutelu keskenduski põhiliselt sellele, kuidas mitte panna Eestis tankijaid-ettevõtjaid halvemasse seisu.

Teie arvates peaks kütuseaktsiisi tõusu otsustama igal aastal eraldi?
Isegi kui me need tõusud teeme – ja kuskilt peame me katteallikad leidma –, siis peame vaatama, mida teevad Läti-Leedu. Möönan, et ma olin viimased kaks nädalat kaitseväes, kui nn salapärast Exceli tabelit arutati, aga raha eelarvesse leidmiseks ongi teatud hulk valikuid. Need on varamaksud, astmeline tulumaks, ettevõtlussüsteemi maksustamine, automaks jne. Ka minu soov on, et iga maksuna kogutud euro kogutaks võimalikult efektiivselt – kütuseaktsiis on selles mõttes üks efektiivsemaid ja teisalt annab ka signaali tarbija käitumise efektiivsemaks suunamiseks. Ma ei loo illusiooni, et kütuse hinnatõus meid ei mõjuta, aga viis senti liitrilt on see reaalsus.Kas rahandusminister Sven Sester käis siis eile valitsuskabinetis lihtsalt sõud tegemas? Pakkus koalitsioonileppele vastukäivaid katteallikaid – jätta ära majutusasutuste maksutõus ja neljanda aasta kütuseaktsiisi tõus – ja pärast nentis, et ettepanekud ei läinud läbi?
Ma ei tea, kuidas Sesteri-uudis tekkis. Kabinetis me arutasime riigi kokkuhoiuvõimalusi. Paljud asjad puudutasid just majandus- ja taristuministri haldusala. See puudutab ka ettevõtluse dividendide hulga suurendamist. Ideid oli erinevaid, aga teeme valitsusega valikud ja ütleme need siis välja. Minu meelest on valitsuse alguse juures olnud liiga palju „tekikese enda peale tõmbamist” ja mina ei taha selles mängus osaleda. Eesmärk on saada eelarve tasakaalu. Valitsus on üks meeskond ja valikuid langetame koos. Ka tänasel kohtumisel kütusesektoriga oli üks minu ülesanne toetada rahandusministrit tema valikutes.

Teie arvates on valitsus ühtne meeskond, aga osa sellest meeskonnast küll nii ei arva. Ainuüksi teist paarkümmend meetrit eemal, kõrvalkabinetis istub ettevõtlusminister Urve Palo (SDE), kes on materdanud majutusasutuste käibemaksu ja kütuseaktsiisi tõusu. Peale selle tema üürimajade ehitamise plaan, millega teie ega Reformierakond üldisemalt nõustuda ei taha.
Poliitilised eriarvamused on loogilised, aga ühel hetkel tuleb teha valikuid ühiste eesmärkide jaoks ja mõelda, kas need on väärt oma eriarvamusest loobumist. Hea valitsuslepe on selline, kus kõik on millestki loobunud. Arvan, et üüriturg ongi juba toimiv turg ja kindlasti on siin võimalik minna seda teed, et üürile andjatel oleks võimalik üürivarasse investeerida või nt Kredexiga tekitada toimiv üüriturg kohtades, kus see täna ei toimi. Urve Palo ettekujutus on teistsugune, aga sellepärast ongi selle plaani väljatöötamise tähtaeg pandud 2017. aastasse. Muidugi on väga raske pidada on-või-ei-ole-vaidlusi. Mina tavaliselt need kaotan.

Maavarade kaevandamine ja kaevandusmahud on plaanis ka MKM-i alla tuua. Mis on selle täpsem eesmärk?
MKM-i poolel on terve energeetika pool. Maavarade kaevandamine peaks olema samuti majandusministeeriumiga seotud. Eks me keskkonnaminister Marko Pomerantsiga lähema kolme-kuue kuu jooksul arutame, milline võiks välja näha loogiline jaotus. Järelevalve, keskkonnakaitse ja -ohutus peab jääma keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Põlevkivi kaevandusmahtude puhul on ju nii, et reaalne maht jääb tegelikult lubatule praegu alla. Samas osale jääb puudu. See on kummaline süsteem ja muutmist tuleb arutada.

Teil endal on kaks last. Kas te olete arvutanud, kui palju teil…?
Ei, ma ei ole lastetoetuste tõusu poolt arvutanud. Minu hoiak on alati olnud see, et toetused peaksid minema neile, kes seda vajavad. Lastetoetuse mehhanismi probleem on see, et inimesed, kes ei vaja toetust, ei peaks seda ka saama. Koalitsioonis olles peame arvestama, et kõigi võrdselt toetamine on sotsiaaldemokraatidel olnud prioriteet number üks.

Eelmisel nädalal toimusid paljude riigifirmade üldkoosolekud. Kas MKM-i haldusala äriühingutes on silma jäänud mingi firmadeülene probleem?
Strateegilisi ettevõtteid ei erastata, aga riigil on ettevõtteid, mida riik ei pea omama.

Kas siis, kui ükskord ka Estonian Airi erastamiseni jõutakse, olete valmis vastuseisuks, et võib-olla ikka ei peaks riigifirmat sajaprotsendiliselt käest andma?
Võib-olla kesktelevisioon ütleb selle kohta midagi… Aga Estonian Airil on täna 27% turuosa ja minu eelkäijad on pingutanud selle nimel, et Euroopa Komisjonist tuleks positiivne otsus. Eks varasemad avantüürid on EA positsiooni kehvemaks muutnud, aga meie huvi on võimalikult palju ja häid lennuühendusi. Valitsusel on küll tunnetuslik hoiak, et meil võiks Tallinnast lennata ka lennufirma, mis tingimata riigile ei kuulu. Infortar on hea kandidaat, aga selleks võib ju olla ka keegi teine.

Järjest rohkem ettevõtjaid räägib riigile laenu võtmisest, et näiteks põhimaanteed lõpuks korralikuks ehitataks. Valitsuses pole see vist isegi arutlusteema. Miks?
Siin on lihtne paradoks: kui Eesti riik saab raha odavamalt kätte, siis kas peaksime andma välja võlakirjad, mille eest maksame rohkem, kui on turult saadava raha hind? Kui investor tahab investeerida raha võlakirjadesse, teenida raha, siis peaksid ju maksumaksjad võtma kanda hoopis kallima hinnaga raha. Miks? Raha laenuks saamisega ei ole Eesti-sugusel korras rahandusega riigil raskusi ja maanteid me ju ehitame.

Räägime ka raudteest. Elron tahab raha suurenevate infratasude katmiseks ja uute rongide ostmiseks. Eesti Raudtee kaubamahud vähenevad pidevalt. Neid on vaja toetada. Kust selleks raha tuleb?
Kaubamahud tõepoolest kas jäävad samaks või vähenevad. On mõningaid mõtteid – EVR Cargo poolel on ideid, Elroniga kohtumine seisab mul alles ees ja arutame uute rongide plaani. Eks nad ise mõtlevad ka, kuidas selliseid lihtsaid asju parandada, nagu rongis joogi-söögi pakkumine. Rahalise poole pealt – küllap saame hakkama. Eesti Raudtee puhul on asi problemaatilisem, sest investeeringud on praegu miinimumprogrammil.

Kõigepealt on aga vaja sealne ussipesa puhtaks lüüa. Ma olen andnud ka selge sõnumi, et igaüks, kes intrigeerida üritab, peaks pigem eemale hoidma. 1. mail kukub uue juhatuse esimehe konkursi tähtaeg. Vaatame, kuidas see läheb. Ma olen ka öelnud, et kui segadus peaks jätkuma, siis teeme nii nagu EAS-is: vahetame nõukogu ja juhatuse tervikuna välja, kuni saab asjad korda. EVR-is on olnud moment, kus Cargo positsioone halvendades üritatakse mängida olukord selliseks, et riik annaks tükikese oma ettevõtlusest alla omahinna ära, ja selle kaudu jälle hakatakse endale soodsamaid võimalusi pressima.

Millised need Cargot puudutavad ideed siis on? Kas erastada või liita kaubavedu uuesti infrastruktuuriettevõttega?
Seal on veel variante.

Ühe esimese sammuna lasite Eesti Raudteest lahti sotside nimetatud nõukogu liikme Indrek Paali. Miks?
Mul oli tunne, et see aitab kaasa EVR-i olukorra normaliseerumisele. Paali asemel on nüüd MKM-i ametnik Ain Tatter.

Üks väidetav intrigant on veel jäänud: Parbo Juchnewitsch.
Eesti Raudtee juhatuses tulevad konkursid-muudatused. Eesti Raudtee või ükskõik millise normaalse (riigi)ettevõtte toimimise seisukohast ei saa käia mingi luuremäng. Sellised mängud tuleb alati katki vilistada, kui kasutada Rein Langi väljendit. Ma olen EVR-i nõukogule vihjanud, et Juchnewitschi võiks tagasi kutsuda, aga seda pole tehtud, sest vastasel korral oleksid pea kõik juhatusest vabad. Ma ei taha teha väga isikulisi etteheiteid, aga üks nõukogu liige nimetas EVR-is toimuvat juba sabotaažiks. Ja siis ma loen Päevalehest, et EVR-i hankes lubatud tammeliiprid olid tegelikult pöögist. Kõik see kokku… Samas täna EVR-i nõukoguga rääkides jäi juba mulje, et olukord on parem.

Uus teooria on see, et tegelik segaduste niiditõmbaja on Arnout Lugtmeijer, mitte Oleg Ossinovski.
Huvilisi on siin palju, nad on võimukad ja jõukad ning sellistes mängudes äärmiselt tõsised ja kogenud vastased.

Kõik, mis on seotud parvlaevadega, on nüüd samuti teie vastutada. Kas võite lubada, et laevaliiklust riigi kätte andes ei hakata seda „leiutama”, nagu Elron rongiliiklust üle võttes omadega ummikusse jooksis?
Laevaliikluses on otsused tehtud, riik on laevad tellinud. Tallinna Sadamaga ma pole küll kohtunud, aga on lubatud, et need on õigeks ajaks olemas, ja eeldan ka, et opereerimise pool saab lahenduse. Kindlasti oleks parim lahendus, kui võtta üle samu inimesi, kes täna parvlaevadega opereerivad, aga ma ei tea, kui kaugel nad sellega on.

Olete pärast musta raha skandaali ja justiitsministri kohalt tagasiastumist uuesti ministriametis. Peale meedia tõstatas teie usaldatavuse küsimuse riigikogu esimesel päeval ka sotside liige Jevgeni Ossinovski. See küsimus on paljudel: kuidas te kavatsete oma mainet taastada, et te ei seostuks avalikkusele skandaali ja kilekottidega?
Ma võin rääkida oma tööst. See teema ei ole minu ega majandusministeeriumi töö osa. Ma ei kavatse tegeleda mainekujundusega. Kes tahab, loopigu pori edasi. Olen ka varem viidanud, et oleksin võinud kaaluda ministri positsiooni ka 2014. aasta kevadel moodustatud koalitsioonis, aga ma teadlikult ei soovinud seda. Soovisin riigikogu valimistel kandideerida, et teha oma otsused pärast valimisi. Saadud häälte arv (Michal sai 4766 häält – toim) lubas mul pakkumise vastu võtta. Mandaat on ka siiski kohustus püüelda selle poole, mida lubasid, mitte naljategemine, ja valimistulemus tegi alandlikuks. Ma tegelikult ei oodanud seda. Teen nüüd oma parima ja annan endale aru, et see töö on ajutine. Nagu kõik siin maailmas.

Kes ta on?

Kristen Michal

majandus- ja taristuminister

•• Sündinud 12. juulil 1975 Tallinnas

•• Lõpetanud Tallinna 17. keskkooli. Kõrgharidus Tallinna pedagoogikaülikoolist haldusjuhtimise erialal ja Akadeemia Nordist õigusteaduse erialal

•• 9. aprillist 2015 Eesti Vabariigi majandus- ja taristuminister

•• 2012-2015 riigikogu XII kooseisu liige

•• 2011-2012 Eesti Vabariigi justiitsminister, astus tagasi б. detsembril 2012 sama aasta maikuus alanud rahastamisskandaali tõttu.

•• 2003 ja 2007-20ll Reformierakonna peasekretär

•• 2007 XI riigikogu koosseisus, 2004-2005 ja 2006 riigikogu X koosseisus

•• 2002-2003 Tallinna Kesklinna vanem

•• 2002 peaminister Siim Kallase nõunik

•• 1999-2001 riigikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik

•• 1999 Reformierakonna nõunik

•• 1996-1999 Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik