Eesti Päevaleht: Kuhu kadus 73 miljonit eurot? Käibemaksu laekub varem prognoositust palju vähem (Urmas Jaagant)

04.09.2016Meediakajastus

Sügisene majandusprognoos näitab umbes 2,5% majanduskasvu, mida on ennustatust vähem. Neljapäeval hakkas valitsus koostama 2017. aasta riigieelarvet. Kohe esimesel nõupidamisel tuli ministritel vastu võtta mitu kehva uudist, mis eelarve kokkupanekut sugugi kergemaks ei tee. Neist kõige jahmatavam on, et rahandusministeerium on käibemaksu laekumist prognoosides 73 miljonit eurot mööda pannud.

Käibemaksu üldist laekumist arvestades pole möödapanek suur, sest seda maksu koguneb kassasse üle kahe miljardi euro. Ent eelarves on see raha ülioluline, pikki vaidlusi on peetud ka 100 000 euro suuruste summade üle. 73 miljoni euro suurust auku eelarves siiski ei ole, sest näiteks sotsiaalmaksu on laekunud prognoositust rohkem. Ent kokku laekub makse prognoosituga võrreldes umbes 10 miljoni euro võrra vähem.

Seletamatu 20 miljonit

Enamikku möödapaneku põhjuseid oskab rahandusministeerium seletada. Näiteks ühe laekumata käibemaksuosa põhjus on ettevõtjate varud. Suurim probleem on aga umbes 20 miljoni euro suuruse summaga. Miks seda ei laeku, ei tea kuigi täpselt veel keegi. Versioone on mitu: kas inimesed lihtsalt ei vii oma raha poodi või on olemas mingi käibemaksupettuse skeem, mida maksuamet pole suutnud läbi näha.

Kõik need summad teeb ääretult oluliseks see, et tuleva aasta eelarve kujuneb väga pingeliseks. Lisandub uusi kulusid, kuid tulusid kuigi palju juurde oodata ei ole. Eesti Päevalehe andmeil alandab rahandusministeeriumi sügisene majandusprognoos majanduskasvu näitajat 2,5%-ni. Rahandusminister Sven Sesteri sõnul ei ole tal terviklikku arvu veel teada. „Mida lähemale vaatluse all olevatele aastatele, on praktiliselt kõikides Euroopa riikides olnud majanduskasvu korrelatsioon allapoole. Samamoodi on see olnud ka Eestis,” tõdes ta siiski. Tänavuse aasta majanduskasv on 15. septembril avalikustatava prognoosi järgi 1,5%.

Peale juba varem kokku lepitud kulude avaldavad eelarvele survet ootamatud kulud. Kuna Eesti võtab EL-i eesistumise üle pool aastat varem, nihkub osa 2018. aastaks planeeritud kulusid 2017. aasta eelarvesse. „See tähendab, et suurusjärgus 35 miljoni euro puhul tuleb vaadata katet,” tõdes Sester. „Vaatame, mis võimalused on liigutada katteid varasemaks, nii nagu liikus kulu.”

Üheks eelarvevaidluste tulisemaks küsimuseks saab palgatõstmine. Valitsus on kokku leppinud, et sotsiaal-, kultuuri- ja sisejulgeolekutöötajad saavad järgmisel aastal 2% palka juurde. Seejuures peaksid õpetajad 2019. aastaks saama nii palju palka, et see oleks 120% Eesti keskmisest.

Õpetajatega keeruline lugu

Õpetajate puhul seisneb mure selles, et Eesti keskmine palk tõuseb ülisuure kiirusega. See tähendab, et 2% palgatõusust jääb ilmselgelt väheks, kui tahetakse üldse püsida 120% tempos.

„Kaugelt vähe, ilma mingi kahtluseta,” ütles haridusminister Jürgen Ligi. „Seda on kordades vähem, kui vaja on, aga see ei tähenda, et õpetajate palgatõusu ei oleks prioriteedina tunnustatud.”

Kui palju raha ta õpetajatele juurde küsib, Ligi ei avaldanud. Eesti Päevalehele on öeldud, et järgmisel aastal peaks palka tõstma vähemalt 10%, et säiliks lootus jõuda kahe aasta pärast valitsuse enda püstitatud 120%-ni.

AKTSIIS
Kange alkoholi aktsiisitõus lisaraha ei too

Päris tõsine küsimus on seegi, kas valitsuse mitmeks aastaks ette planeeritud aktsiisitõusud täidavad oma rahanduslikku eesmärki ja toovad eelarvesse raha juurde. Eesti Päevalehele teadaolevalt on rahandusministeerumi ametnikud tõdenud, et järgmisel aastal kange alkoholi aktsiisi tõstmine enam lisatulu ei anna.

Teatavasti otsustas valitsus tõsta tänavu kange alkoholi aktiisi 15%. See samm on suurendanud laekumisi umbes 5%. Miks mitte 15%? Mingil määral on inimesed vahetanud kange alkoholi lahja vastu ning viinud ülejäänud raha Lätti, kus on madalamad aktsiisid. Sven Sesteri sõnutsi ei ole praegu kavas aktsiisitõusu plaane muuta, aga kindlasti jälgitakse laekumisi tähelepanelikult.