Eesti Päevaleht: Mida plaanivad riigikogu liikmed teha oma teise pensionisamba rahaga? (Romet Kreek)

04.09.2019Meediakajastus

Riigikogu esimees avastas tänu Ärilehele, et on juba 2004. aastal teise sambaga liitunud, kuigi vastas algul ajakirjaniku küsimusele, et on sellega liitumata jättes teinud targa valiku.

Ärileht selgitas välja, et kui mõned riigikogu liikmed muretsevad oma pensioniraha pärast ja neil on kindel plaan, siis teistel kas puudub asjast ülevaade või on neil oma tulevikust ükskõik. Ühe riigikoguliikme kohta selgus, et kuigi pensionikeskuse andmetel on ta teise sambaga liitunud, on rahvasaadik selle unustanud või on pensionikeskusel vigane info. Pensionikeskuse andmetel on teise pensionisambaga liitunud 68 riigikoguliiget. Meile vastanud 25 liikmest plaanivad mõned kogumist jätkata. Osa kaalub teise samba pensionifondi alternatiivina kasutada investeerimiskontot. Erakondlikust kuuluvusest hoolimata on täiesti mõistetavalt levinud vastus, et praegu on veel vara otsuseid teha. Teise samba reformimise plaanis on palju lahtisi otsi.

Mida siis riigikoguliikmed asjast arvavad?

25 riigikogu liiget vastas Ärilehe päringule.
700 000 pensionikoguja tulevast sissetulekut puudutav eelnõu peaks valmima mõne kuuga.
Teise sambaga on liitunud 68 riigikogulast

Henn Põlluaas (EKRE)
Olin alguses mõnda aega teise samba suhtes lootusrikas. Igal juhul tervitan võimalust oma tagasihoidlikud summad mõnda tasuvamasse fondi üle kanda. Nähes toonaseid ülisuuri fondihooldustasusid ja üliväikseid, õigemini olematuid intresse, mida siinsed Rootsi pankade filiaalid olid erinevalt Rootsis kehtivast praktikast kehtestanud, olin juba algusest peale kindel, et mul ei ole vähimatki mõtet teise pensionisambaga liituda. Arvestades inflatsiooni, oli see otsus kahtlemata õige. Nagu ka praeguse valitsuse otsus teist sammast reformida.

Aivar Sõerd (RE)
Pooldan põhimõtteliselt pensionivara kogumist ja teise pensionisambasse investeerimist. Liitusin vabatahtlikult teise pensionisambaga kohe, kui see loodi. Nüüdseks on sinna kogunenud arvestatav summa. Oma investeerimiskontoga jätkamise variant ilmselt kõne alla ei tule. Asi on selles, et praegu pole õige aeg iseseisvalt uusi investeeringuid alustada, aktsiate ja kinnisvara hinnad on praegu liiga kõrged. Pigem panustaksin sellele, et praegused hinnatasemed hakkavad peagi allapoole tulema. Siinkohal pean lisama, et mõningane investeerimiskogemus on mul olemas. Investeerimisportfellis on mul nii aktsiaid kui ka võlakirju, investeerinud olen üle kümne aasta.
Võimalik, et saavutaksin ise suurema tootluse kui pensionifondides, aga see pole argument. Pigem jätkaksin investeerimist peale oma olemasoleva portfelli ka pensionifondi. Kasvõi selleks, et riske hajutada.
Lõplikuks otsustamiseks, mida teise pensionisamba teha, on veel aega. Teisest sambast lahkumise suunas võiks otsust kallutada üksnes poliitiline risk. Kui liitusin teise sambaga, oli see pikaajaline kokkulepe. Teadsin, et liitun sambaga, kuhu kogutakse raha pensionipõlveks, mitte elektroonika ja lõunamaareiside ostmiseks või kiirlaenude tagasimaksmiseks. Kui nüüd riik on juba kord läinud pensionisammast lammutama, siis pole garantiid, et see ei võiks edaspidi juhtida ka tulevikus. On loodud pinnas poliitiliseks riskiks, et tulevikus ilmuvad välja uued populistid, kes samba kallal vandaalitseksid. Mõni neist võib lagedale tulla ideega, et miks peaksid just pensionifondid neid miljardeid eurosid kuskil välismaa pankades keerutama. Selle raha võiks riigieelarve kaudu investeerida hoopis Eestisse ja võtta laenuna riigieelarvesse, võib mõni poliitpopulist tulevikus mõelda. Sedasi võib juhtuda, et mu pensionisambas on pensionifondide investeeringute asemel riigi võlakirjad.

Riina Sikkut (SDE)
Ma olen sündinud 12 päeva „liiga hilja” ehk mulle on teise pensionisambasse kogumine kohustuslik. Liitusin vist 2002. aastal ja järgmisest aastast alustasin kogumist. Sissemaksete tegemist jätkasin ka kriisiajal. Suure osa aega olin LHV fondis Maailma Aktsiad, praegu pensionifondis Tuleva. Ma ei kurda tootluse ega tasude üle, investeerimises usaldan kindlasti asjatundjaid. Kuigi olen õppinud majandust, siis pole mul plaanis võimaluse korral kanda teise pensionisamba vahendeid isiklikule investeerimiskontole ega investeerimisotsuseid ise teha. Mina ei plaani edasisi sissemakseid peatada.

Siim Kallas (RE)
Mina ei tee midagi.
Teist pensionisammast luues tehti koos tööandjate, ametiühingute, pankade ja finantsasjatundjatega mitu aastat tööd, et valmiks eelnõu. Nüüd justkui peaks üle 700 000 pensionikoguja tulevast sissetulekut puudutav eelnõu valmima mõne kuuga, nagu paar poliitikut soovib. Kui ma teise pensionisambasse panustamisest loobun ja raha teisest sambast välja võtan, siis ei pea ka riik edaspidi mu sotsiaalmaksust 4% pensionikontole kandma. Valitsus saab minu pensioniraha eest ellu viia koalitsioonilepingus kokku lepitud asju, milleks muidu raha ei ole. Ma ei ole sellega nõus.

Kalle Palling (RE)
Ma siiralt loodan, et see – ilmselt viimaste aastate suurim vargus – jääb sündimata. Jüri Ratas saab aru põhjustest, miks seda tegelikult teha soovitakse. Ükskõik milliste vahenditega sellelt teemalt tähelepanu ka kõrvale juhtida ei soovita. Minu pension on Tulevas juba selle asutamisest alates. Usaldasin oma pensionivarad inimeste kätte, kes päriselt soovivad süsteemi parandada. Ja seda just pensionikoguja jaoks.

Hanno Pevkur (RE)
Praegu on väga raske lõplikku otsust teha, kuna seaduseelnõu pole ju avalikustatud. Põhimõtteliselt eelistan muidugi pensionipõlveks koguda. Pensionisüsteemi selline põhimõttelage lõhkumine pole kuidagi mõistetav. Sisuliselt soovitakse erakorraline pensionitõus teha ju tulevaste pensionäride arvelt ja see ei ole kindlasti jätkusuutlik. Minu esimene eelistus on jätkata praegu kehtiva pensionisüsteemiga.

Maria Jufereva-Skuratovski (KE)
Mina kindlasti jätkan teise pensionisambasse maksete tegemist, kuid samal ajal hakkan jälgima ka teisi pensioni kogumise pakkumisi. Ei välista, et kui tulevikus teeb pank või investeerimisfond pensioni kogumiseks mõne ahvatleva pakkumise, otsustan selle kasuks. Mina ei pea õigeks ega targaks kogutud raha välja võtta, kuna tulevikus mõjutab see minu pensioni kindlasti negatiivselt. Kindlasti hakkan oma pensioniga toimuvat nüüd tähelepanelikult jälgima ja vajaduse korral vastava ala spetsialistidega nõu pidama.

Tarmo Kruusimäe (SDE)
„Mul on tuhandeaastased pensionisambad,” nagu laulab ansambel Raisk. Täpne vastus on, et mul ei olegi pensionisambaid.

Kalev Kallo (KE)
Jätkan vanal moel.

Andrei Korobeinik (KE)
Teine pensionisammas moodustab väikese osa minu portfellist, seega ma kindlasti jätkan kogumist. Investeerimiskonto on variant, aga ma pole sellega seotud protseduure uurinud. Eesti pensionifondide probleem on suured haldustasud, mis liitintressi puhul varastavad suure osa, kuni kolmandiku tootlust. Hea alternatiiv oleks investeerida indeksfondidesse soodsamalt ja loobuda tasulisest „aktiivsest juhtimisest”. Igal aastal üritan ka kolmandasse sambasse sissemakseid teha, et kasutada tulumaksusoodustust.

Mihhail Lotman (Isamaa)
Esialgu kogun edasi.

Heljo Pikhof (SDE)
Praegu pole sugugi kindel, et reform üldse teoks saab. Teen oma otsuse siis, kui kavandatav plaan peaks tõesti teoks saama.

Liina Kersna (RE)
Ma ei ole midagi otsustanud, sest valitsuse kehtestatavad tingimused pole veel selged. Küll aga on mul praeguseks teise sambasse kogunenud täiesti arvestatav summa.

Erki Savisaar (KE)
Praegu on seda veel vara öelda. Vaatame, millisel kujul riigikogu selle seaduse vastu võtab, seejärel saab juba planeerida järgmisi samme.

Lauri Läänemets (SDE)
Tuleviku mahalaristamine ei ole kuigi hea idee. Jätan teise samba kindlasti alles ja kogun edasi. Kui investeerida soovin, teen seda teistest vahenditest.

Jaak Juske (SDE)
Mina jätkan kindlasti teise sambasse kogumist.

Sven Sester (Isamaa)
Kui seadus jõustub ja kõigil teise sambaga ühinenutel tekib võimalus ise otsustada, siis suure tõenäosusega mina varasema sundpensionifondiga ei jätka. Samal ajal ei võta ma ka raha välja ning valin investeerimiskonto võimaluse. Soovime investeerimiskonto kasutamise võimalusi laiendada, pakkudes uusi varaklasse ja investeerimissuundi. Kes investeerimist jätkavad ega võta raha välja, ei pea kogu investeerimisperioodi vältel tulumaksu maksma. Koos esimese samba riigipensioniga annab see tulevikus veel pensionilisa. Seadusemuudatus annab penisonikogujatele suurema valikuvabaduse, kuid otsused on individuaalsed. Tuleb arvestada sellega, et ise investeerides on küll suurem otsustusõigus, ent võimalus teha valesid investeerimisotsuseid. Selle tulemusel võib pensionivara väheneda. Kes ei soovi pead murda investeerimisotsustega ning tahab teise samba alles hoida, saab jätkata olemasoleva süsteemiga. Võimalik on ka raha välja võtta ja investeerida see eluasemesse, enda või laste haridusse, kasvõi tervisesse. Väiksema laenuraha ja suurema omafinantseeringuga korda tehtud kinnisvara, tervemalt elatud elu või parem haridus võivad anda just selle arenguks vajaliku dividendi, mis jäänuks teise pensionisamba kogujal muidu saamata.

Riho Breivel (EKRE)
Kuna olen juba vastavas vanuses, sõlmisin regulaarseteks väljamakseteks kindlustusfirmaga lepingu.

Taavi Rõivas (RE)
Praegune on lihtlabane katse lõhkuda toimivat süsteemi. Kui pensionisüsteemi lõhkumine peaks õnnestuma, pole kahtlustki, et sellel on kaugeleulatuvad tagajärjed. Enamgi veel – mitusada miljonit eurot eelarveauku tekitanud Ratase eelmise valitsuse aktsiisikäkk on sellega võrreldes morsipidu.
Vägisi paistab, et Seedri Isamaa soovib lõhkuda kõik selle, mille Laari Isamaa 1990-ndatel ehitas:
ühetaolise tulumaksu, pensionisambad jne. Ratas ja Helmed on praegusel juhul pigem kaasajooksja rollis, seejuures adumata lühinägelike otsuste tegelikku kaalu. Kord lõhutut uuesti ehitada on aga kümme, võib-olla isegi sada korda raskem.
Mina kavatsen kindlasti pensionipõlveks ka edaspidi säästa, sealhulgas teises sambas. Ent mul on kahju kõigist, kes on valmis hilisema toimetuleku lühiajalise kasu nimel ohvriks tooma.

Igor Kravtšenko (KE)
See on samm õiges suunas. Minu arvates pole mõtet sündmustest ette rutata ning tuleviku üle liialt spekuleerida. Praegu pole asi isegi riigikogusse jõudnud, vaid on valitsuse töölaual. Kuni detailides pole kokku lepitud, ei maksa igasuguste hirmujuttudega kaasa minna, vaid rahulikult mõelda ja tegutseda.

Katri Raik (SDE)
Olen kindel, et isiklikud otsused ei käi alati parteilise kuuluvuse piire pidi.
Ma ei ole lõplikku otsust langetanud. Loen huviga eri informatsiooni ja erisuguseid seisukohti. Kindlasti on vaja Eesti elanikele selgitada investeerimisvõimalusi. Ma pole ilmselt kaugeltki ainus, kes end siinkohal ebakindlalt tunneb. Kui otsustan raha välja võtta, siis kasutan seda osaliselt oma lähedaste elukvaliteedi parandamiseks.

Annely Akkermann (RE)
Kindlasti jätkan vanal moel kogumist. Teise pensionisamba loomise ajal polnud see minuvanustele inimestele kohustuslik, liitusin vabatahtlikult ja jätkan vabatahtlikult. See on üks pensionisammastest, aga rajan ka teisi: kasvatan lapsi, hoolitsen tervise eest ja investeerin lisaks.

Tõnis Mölder (KE)
Täpne plaan selgub siis, kui kogu pensionireform on detailselt paigas. Praegu tundub tõenäoline, et kannan enda raha investeerimiskontole. Kindlasti lähtun põhimõttest ja soovitan teistelegi, et teise sambasse kogutud raha on pensionieas väärikalt elamiseks, mitte jooksvate kulutuste katteks.

Kaja Kallas (RE)
Mina tõenäoliselt raha välja ei võta. Kui on võimalus teise sambasse juurde maksta, siis teeksin pigem seda.

Heiki Hepner (Isamaa)
Esialgne plaan on jätkata investeerimiskontole vahendite kogumist. Senise fondi tootlus jääb alla tarbijahinnaindeksile.

EKRE
Henn Põlluaas Kai Rimmel Leo Kunnas Peeter Ernits Rein Suurkask Riho Breivel Ruuben Kaalep Siim Pohlak Uno Kaskpeit

Isamaa
Aivar Kokk Heiki Hepner Mihhail Lotman Raivo Tamm Siim Kiisler Sven Sester Tarmo Kruusimäe Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Keskerakond
Aadu Must Andrei Korobeinik Anneli Ott Erki Savisaar Kaido Höövelson Kalev Kallo Igor Kravtšenko Kersti Sarapuu Marek Jürgenson Maria Jufereva-Skuratovski Martin Repinski Mihhail Korb Oudekki Loone Peeter Rahnel Siret Kotka-Repinski Tarmo Tamm Tõnis Mölder Viktor Vassiljev

Reformierakond
Aivar Sõerd Andres Sutt Andrus Seeme Annely Akkermann Eerik-Niiles Kross Erkki Keldo Hanno Pevkur Liina Kersna Johannes Kert Jürgen Ligi Jüri Jaanson Kaja Kallas Kalle Palling Keit Pentus-Rosimannus Kristen Michal Madis Milling Marko Mihkelson Signe Kivi Siim Kallas Taavi Rõivas Urmas Kruuse Valdo Randpere Vilja Toomast Yoko Alender

SDE
Heljo Pikhof Helmen Kütt Indrek Saar Jaak Juske Jevgeni Ossinovski Kalvi Kõva Katri Raik Lauri Läänemets Riina Sikkut

Allikas: pensionikeskus