Eesti Päevaleht: Mis ühisdeklaratsioon? Ratas, Ossinovski ja Tsahkna on perekond, kes teid toidab ( Villu Zirnask)
23.11.2016MeediakajastusÜkski uue valitsuse kavandatav maksumuudatus pole nii hea, et selle nimel tasuks kaotada tulude ühisdeklareerimise võimalus.
Milleks teile abikaasade tulude ühisdeklaratsioon? Ratas, Ossinovski ja Tsahkna on perekond, kes teid toidab ja katab! See oli iroonia. Vahet pole, mida te arvate traditsioonilisest perekonnast või tema kaitsmisest, tulude ühise deklareerimise võimalus on igal juhul mõistlik. Pigem võiks seda võimalust laiendada. Praegu saavad ühise deklaratsiooni esitada ainult abielus isikud, aga võib-olla oleks otstarbekas lubada seda kõigile üheskoos tegutsevatele-majandavatele leibkondadele. Kasvõi sellepärast, et tõenäoliselt toob tulevik elukutseliste hooldustöötajate nappuse ja tööealistel omastel tuleb hakata lähikondlasi hooldama pigem senisest rohkem kui vähem.
Ühisdeklaratsiooni esitamise võimalus motiveerib ja premeerib finantskirjaoskajaid, kes soovivad ise hakkama saada, mitte riigilt almust paluda. Ühisdeklaratsiooni esitamine ei ole üldjuhul mingi riigi lüpsmine ega skeemitamine, vaid selle kaudu saavad kaks üheskoos tegutsevat inimest selle, mis neile õigusega kuulub.
Rahandusminister Sven Sester rääkis aia asemel aiaaugust, kui põhjendas Ärilehe küsimusele vastates ühisdeklaratsioonide kaotamist niimoodi: „Kui me oleksime teiega abielus, siis me saaksime [praegu] 340 eurot maksuvabalt, aga 2018. aastast hakkab juba üks inimene saama 500 eurot maksuvabalt” ja „Uus koalitsioon on loonud ühe inimese jaoks palju soodsama olukorra kui praegu kahe inimese puhul kokku.”
Ühisdeklaratsiooni kasutama harjunud inimeste elu teeb muutus siiski suhteliselt halvemaks, sest abikaasadel läheb keerulisemaks kasutada maksusoodustusi, millele neil on õigus. 500 + 500 eurose maksuvaba tulu kättesaamise küsimus puudutab abielupaare, kus ühe abikaasa tulu on 500 eurost väiksem, aga mitmesuguste muude tulumaksusoodustusega väljaminekute – näiteks laste huviringide – abikaasade vahel jagamine hakkab nõudma varasemast rohkem kalkuleerimist kõigilt senistelt ühisdeklaratsiooni esitajatelt.
Hurraaga tehtud bolševistlik otsus
Peale selle on juristid juhtinud tähelepanu, et uus kord tekitab vastuolu perekonnaseadusest tuleneva ühisvararežiimiga (varaühisusega), mis on kasutusel enamiku abielupaaride omavahelistes varasuhetes. Ka abikaasade sissetulek on ühisvara. Vandeadvokaat Viktor Turkini sõnul tähendab ühise tuludeklaratsiooni kaotamine teatud õigussuhetes ühisvara osalist, kuid kindlasti abikaasade tahte vastast ja ühisvara kahjustavat jagamist.
Ainult individuaalse deklareerimise lubamine läheb vastuollu ka vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste loogikaga – neid määratakse pere, mitte selle ühe liikme tulude ja varade põhjal.
Sesteri teine argument – tööhõive stimuleerimine – ei kannata samuti kriitikat. Uus koalitsioon pole ju vaevunud uurima ja analüüsima, mis ühiskonnagruppidesse kuuluvad ja milliste sissetulekutega inimesed ühisdeklaratsioone esitavad.
Osa neist on ilmselt pensionärid, kes nii või teisiti enam täie jõuga tööle ei naase. Paljud on lastega pered, kus üks pereliige jaksaks laste kantseldamise kõrvalt töötada ainult osalise tööajaga. Täisajaga tööle minemine eeldaks lapsehoidja võtmist, aga see võib kujuneda nii kulukaks, et pere elujärg kokkuvõttes ei parane.
Teisisõnu: uue koalitsiooni otsus on tehtud hurraa saatel ja bolševistlikus stiilis. Pealiskaudsel vaatamisel revolutsioonilised, aga lähemal uurimisel vähese koondmõjuga maksumuudatused pole väärt seda, et nende nimel kodanikelt üks selge ja mõistlik valikuvõimalus ära võetakse.
Eesti praegune lahendus on juba piisavalt tänapäevane ja individualistlik. Vaikimisi valik on meil deklaratsiooni individuaalne esitamine, ühisdeklaratsiooni esitamiseks peab soovi avaldama. Nii ei ole see kaugeltki kõikjal. Päris paljudes riikides, näiteks USA-s, Prantsusmaal ja Portugalis, on vaikimisi valik perekonnapõhine deklareerimine, eraldi deklaratsiooni esitada ei saagi või peab selleks esitama avalduse. Mõnel pool saab koos deklareerida pere varadelt teenitavat tulu, aga mitte palgatulu. Soomes ja Rootsis ei ole ühise deklareerimise võimalust üldse, aga see ei tähenda veel, et nende lahendus oleks ka Eesti jaoks parim – maksumäärad, toetused jm üksikasjad on siin ja seal väga erinevad.