Eesti Päevaleht: Mõjukate poliitikute edetabel 2015

06.12.2015Meediakajastus

Mõjukate poliitikute edetabel 2015

1. Marju Lauristin

europarlamendi saadik (SDE)

84

2. Jevgeni Ossinovski

SDE esimees, töö-ja terviseminister

81,5

3. Taavi Rõivas

peaminister (RE)

76

4. Yana Toom

europarlamendi saadik (KE)

73,5

5. Edgar Savisaar

Tallinna linnapea (ametist kõrvaldatud) (KE)

72,5

6. Indrek Tarand

europarlamendi saadik

66

7. Jürgen Ligi

haridus-ja teadusI minister (RE)

65,5

8. Margus Tsahkna

sotsiaalkaitseminister (IRL)

65

9. Kaja Kallas

europarlamendi saadik (RE)

64

10. Eiki Nestor

riigikogu esimees (SDE)

61

11. Hanno Pevkur

siseminister (RE)

58,5

12. Kadri Simson

riigikogu keskfraktsiooni esimees

58

13. Mart Helme

EKRE esimees

54

14. Toomas Hendrik Ilves

vabariigi president

50

15. Sven Mikser

SDE endine esimees

49

16. Sven Sester

rahandusminister (IRL)

49

17. Rain Rosimannus

Reformierakonna liige

46

18. Urmas Reinsalu

justiitsminister (IRL)

44,5

19. Andres Herkel

Vabaerakonna esimees

44

20. Kristen Michal

majandus-ja taristuminister (RE)

42

Marju Lauristinist on ootamatult saanud üks heldema käega poliitikuid. Eelmise aasta sügistalvest alates on tal kombeks iga kuu oma koduerakonnale 1000 eurot annetada. Viimaste avalike andmete järgi on sotsid temalt kokku saanud juba 11 000 eurot.

Ehkki kellelegi polnud saladus, et Yana Toomil pole mingit plaani tulla Brüsselist Tallinnasse riigikokku, teenis ta Ida-Virumaal sellegipoolest iga kolmanda valimas käinu hääle. Alavõidu loovutas Toom seejuures Savisaarele napist napimalt: Toom sai 33,2% häältest, Savisaar omas ringkonnas 33,5.

Pole ilmselt üllatus, et inimeste hinnangul on Eesti mõjukaim poliitik just Edgar Savisaar. Juhan Kivirähki uuringu järgi teab Savisaart 98% inimesi ja mõjukaimaks nimetas teda lausa 72%. Muide, küsitluses teiseks jäänud Toomas Hendrik Ilvese sama näitaja oli 47%.

Ehkki Jürgen Ligi Facebooki harjumused on võtnud kurikuulsad mõõtmed ja läinud talle muu hulgas maksma ka rahandusministri koha („sisserändaja poeg”, mäletate?), ei paista ta arvude keeles vaadatuna sotsiaalmeedias just kuigivõrd silma. Kui Facebook kõrvale jätta, ei leia Ligi ei Twitterist, Linkedlnist ega loomulikult ka Instagramist.

Kas IRL-i reiting on kohutav sellepärast, et nende esimeest Margus Tsahknat peab Eesti mõjukaimaks poliitikuks kõigest iga 50. inimene? Või ei ole Tsahkna vastanute hinnangul mõjukas sellepärast, et IRL-i reiting on maas? Olgu kuidaspidi tahes, aga koalitsioonierakonna esimehe kohta ei peegelda rahva arvamus kindlasti tegelikkust.

Mõneti ootamatult ei võitnud sotsiaalmeedia valdkonnas pea 100 000 Facebooki jälgijaga president Toomas Hendrik Ilves, vaid Reformierakonna teisitiarvaja Kaja Kallas. Kallas on Rain Rosimannuse kõrval ainus poliitik, kes kasutab kõiki nelja analüüsi jõudnud kanalit -ning mitte ainult ei kasuta, vaid teeb seda edukalt.

See, et Kadri Simson sai Google’i kategoorias null punkti, ei tähenda, et tema nimele ei oleks selle aasta sees tekkinud ühtegi vastet, vaid ta jäi lihtsalt esimese 20 hulgast välja. Poliitikute seas oli tules veidi üle 20 nime. Aga olgem ausad, ega enne marulist novembrit ei olnud Simson ka kuigi palju nii-öelda pildis.

Nii nagu erakonnakaaslased kannatab ka Sven Sester vähese tuntuse sündroomi all, ent maksimumpunktid tõi ta koju mõjuvõrgu konkurentsis. Muu hulgas kuulub Sester näiteks Eesti olümpiakomitee täitevkomiteesse, aga ka haigekassa nõukogusse ning riigikantselei juures tegutsevasse teadus- ja arendusnõukogusse.

Ehkki ametlikult on Rain Rosimannus poliitikast eemaldunud ning ei kandideerinud ka riigikogu valimistel, oli ta ootamatult ühtäkki valitsusläbirääkimiste laua taga. Tehnilise töötajana, nagu ta ise ütles. Igatahes müüt temast kui Reformierakonna hallist kardinalist kivistus veelgi, mida tõestab ka Kivirähki uuringust saadud tulemus: 10% inimesi peab teda Eesti mõjukaimaks.

METOODIKA

Kuidas tulemused sündisid

Meie mõjukate edetabeli metoodika on lihtne. Järjestasime iga valdkonna kandidaadid kriteeriumide kaupa nii, et iga kriteeriumi võitja sai 20 punkti, teiseks tulnud kandidaat 19, kolmandaks tulnu 18 jne. Kui kandidaat mõnes kriteeriumis tulemust üldse kirja ei saanud – näiteks ei eksisteeri teda üheski sotsiaalmeedia kanalis -, läks talle selles arvestuses kirja null punkti. Seega on tegemist omamoodi mitmevõistlusega. Selleks et olla tõeliselt mõjukas, tuleb silma paista paljudel eri aladel. Kes aga juhtub mõnel alal nulli saama, seda ei pruugi teiste alade tugevad tulemused enam kõrgesse mängu tagasi tuua.

Vaata ka epl.ee/moiukad/metoodika

Inimeste arvamus – Turu-uuringute AS uuris kandidaatide mõjukust 1000 inimese seas korraldatud küsitlusega. Küsitletud said nimetada igas kategoorias viis mõjukamat inimest Sotsiaalmeedia – Twitteri, Facebooki, Instagrami ja Linkedlni kontaktide kogusumma Google – selle aasta jooksul Google’isse tekkinud linkide arv Annetused – 2014.-2015. aasta jooksul erakondadele tehtud annetuste summa Hääled – 2015. aasta riigikogu valimistel või 2014. aasta europarlamendi valimistel saadud häälte arv. Mõjuvõrk – kuulumine olulisemate firmade ja organisatsioonide nõukogudesse ja juhatustesse Positsioon tööandjana – isiku juhitavate olulisemate ettevõtete 2014-2015 makstud riigimaksud või tööjõumaksud Laenutusi raamatukogust -isiku avaldatud raamatute laenutuste arv 2014. aastal autorihüvitusfondi tabeli järgi