Eesti Päevaleht: Nädal ametis. Valitsus juba kärbib ja hakkab lisadividende võtma (Urmas Jaagant)

16.04.2015Meediakajastus

Väiksem majanduskasv sunnib järgmistel aastatel 100 miljoni euro ulatuses kokkuhoidu otsima.

Et uuest majandusprognoosist midagi head oodata ei ole (vt kõrvallugu), teadis vastne valitsus juba enne koalitsioonileppe valmimist. Kui prognoos avalikuks sai, selgus tõsiasi, et lähiaastatel ületavad planeeritud kulud tulusid kokku 100 miljoni euro võrra.

Eile kuulas valitsuskabinet kõigest nädal aega ametis olnud rahandusministri Sven Sesteri ettepanekuid, kuidas eelarvepositsiooni parandada. Nende seas on nii lisadividendide võtmine riigifirmadest, ministeeriumide majanduskulude kokkuhoid kui ka arvestuslike kulude ülevaatamine. Kokku suudeti eelarve seisu parandada üle 22 miljoni euro võrra.

Lihtsaid valikuid valitsusel laual ei ole. Oma kõlavatest lubadustest uus koalitsioon arusaadavalt loobuda ei taha. Tulusid eelarvesse juurde tuua eriti kuskilt ei ole. Kõvasti madistamist oli nendegi tuludega, mida suudeti leida koalitsiooni lubaduste katteallikate nn Exceli tabelisse. Ja ka siis ei saadud tegelikult kõiki kulusid kaetud.

Niisiis on sisuliselt ainus võimalus tõmmata kokku muid kulusid. Sellise üldise plaaniga läkski Sven Sester Eesti Päevalehele teadaolevalt eile pärastlõunal kell kaks teiste ministrite ette. Algas riigi eelarvestrateegia arutelu esimene etapp. Laual oli mitu varianti, kuidas eelarve tasakaalu saada, kuid osa neist ei olnud teiste ministrite jaoks vastuvõetavad.

Kolme tunni jooksul jõuti Sesteri kinnitusel lõpuks nii kaugele, et 2016. aasta eelarve on struktuurses tasakaalus. Tõsi, seda küll Eesti, mitte aga Euroopa Komisjoni jaoks. Kolmikliidu valitsus leppis kokku, et tulusid suurendatakse riigilõivude arvel ning riik võtab ka järgmisel aastal välja lisadividende. Nende mõlema abil peaks eelarvesse juurde tulema 2,5 miljonit eurot.

„Vaatame üle arvestuslike kulude prognoosid, et milliseid üleprognoose on olnud, mida riik pole täies ulatuses välja maksnud,” ütles Sester. See tähendab tegelikult mitte kokkuhoidu, vaid paberil kulude vähendamist, prognoosi täpsustust.

Kärpimine veel ei lõpe

Näiteks on riik planeerinud mingi summa kulutada vanemahüvitiseks, aga reaalselt on teada, et kulub vähem, siis see ülejääv osa lihtsalt arvatakse kuludest välja. Ükski välja makstav summa ei vähene, samuti ei jää keegi ka millestki ilma. Nii saab toimida ka kahjuhüvitiste ja muude toetuste puhul.

„Vaatasime üle ka majanduslike kulude kokkuhoiuvõimalused ministrite vastutusalades ning ka [Euroopa Liidu vahendite – U. J.] kaasfinantseerimise põhimõtete muudatused,” loetles Sester veel kokkuhoiukohti. „Niimoodi õnnestus järgmise aasta eelarve mõttes kulusid vähendada üle 20 miljoni euro.”

Selle kõigega kärpimine siiski veel ei lõpe, kuna valitsus tahab, et eelarve oleks struktuurselt ka ülejäägis. Selle põhjus on Eesti ja Euroopa Komisjoni erinev ettekujutus struktuursest tasakaalust. Seal, kus Eesti näeb struktuurset tasakaalu, näeb Euroopa Komisjon väikest puudujääki. Niisiis otsitakse järgmisel nädalal veel võimalusi, kust saaks kokku hoida.

Alati on üks võimalus kokkuhoiuks jätta ära näiteks planeeritud palgatõuse avalikus sektoris. Sven Sester kinnitas, et igal juhul jääb paika kokkulepe, et palgad tõusevad samas tempos inflatsiooniga. Seda prognoosib rahandusministeerium järgmiseks aastaks 2,2%. Kas sinna juurde palgatõuse oodata on, valitsus eilsel riigi eelarvestrateegia arutelul kokku ei leppinud.

Eelarvestrateegia on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisele, millega hakatakse tegelema sügisel.

Uue prognoosi kohaselt kasvab majandus tuntavalt vähem

Rahandusministeeriumi koostatud kevadise majandusprognoosi kohaselt kasvab Eesti SKT sel aastal 2% ja 2016. aastal 2,8%. Sügisel, kui koostati riigi 2015. aasta eelarvet, ootas ministeerium selleks aastaks 2,5% suurust majanduskasvu ja 2016. aasta kohta loodeti, et majandus kasvab koguni 3,5%. Majanduskasvu vähenemine on seega päris tuntav.

See tähendab, et nominaalselt on eelarve järgmistel aastatel umbes poole protsendiga miinuses, 2017. ja 2018. aastal on peale selle eelarve struktuurne puudujääk 0,2%.

Rahandusministeerium põhjendab neid arve sellega, et Euroopa Liidus on Eesti ekspordipartnerite kasvuväljavaateid selleks aastaks taas kord allapoole korrigeeritud ja ka järgmistel aastatel jääb nõudluskeskkond meie jaoks varem oodatust nõrgemaks.