Eesti Päevaleht: Ossinovski: riigiettevõtetele on vaja tugevamat kontrolli, mitte vastutuse hägustumist (Ann-Marii Nergi)

23.08.2016Meediakajastus

Jevgeni Ossinovski räägib, miks ta ei saa anda rohelist tuld koalitsioonipartneri Kristen Michali plaanile ühendada riigi transpordiettevõtted ühe katuse alla.

Valitsuskoalitsioonis on ilmnenud uus lahkheli. Sotsiaaldemokraadid ei nõustu reformierakondlasest majandusministri Kristen Michali plaaniga 100% riigifirmad Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, EVR Cargo, Tallinna Lennujaam, Saarte Liinid ja Eesti Loots ühte valdusettevõttesse paigutada. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna juhi, töö- ja terviseministri Jevgeni Ossinovski sõnul oleks finants- ja sisekontrolli tugevdamiseks vaja hoopis eraldi järelevalveasutust, millele alluksid kõik riigiettevõtted.

Juba mitu korda on majandusminister Kristen Michal käinud valitsuskabinetis plaaniga, mis liidaks ühise juhtimise alla 1,2 miljardi euro väärtuses Eesti riiklikke transpordiettevõtteid. Olete olnud kavatsuse vastu. Mis teile selle juures ei meeldi?

Valdusettevõtte loomise ja ka ettevõtete erastamise teemal on olnud liiga vähe arutelu ja tihti lähtuvad poliitikud-erakonnad loosunglikest seisukohtadest. Mõned tahavad erastada, sest pole n-ö kaua midagi erastanud. Teisalt öeldakse, et erastamine on igal juhul halb.

Alustama peaks ikkagi põhilisest: miks peab riik ettevõtteid omama? Kui eesmärk on kõigest dividenditulu saada, siis sel juhul on eraomanik kindlasti parem. Aga on kolm põhjust: esiteks julgeolek (nt elektri ja gaasi põhivõrk riigi omanduses), teiseks olukord, kus eraturul pole võimalik konkurentsi tekitada (parvlaevad, Edelaraudtee). Kolmas pool on teatud avaliku teenuse pakkumine, kus me näeme, et eraomaniku huvi ei pruugi – täiesti põhjendatult – avaliku huviga kattuda.

Nendest kolmest aspektist lähtudes tuleks ära teha riigiettevõtete „reha”, mida olen rääkinud nii majandus- ja taristuministrile kui ka rahandusministrile (Sven Sester – toim). Siiani pole tervikanalüüsi valminud ja me ei saa enne konkreetsete firmade kohta üksikotsuseid teha.

Teine mure on see, et riigiettevõtete juhtimisega on meil alatasa probleeme ja seda ka omaniku esindaja kontrolliga. Meil ei ole tegelikult ministeeriumides pädevust, et hinnata riigiettevõtete või haldusala asutuste finantsnäitajaid, tagada sisekontroll ja pädevus, mis suudaks hinnata äri spetsiifikat ja sellest tulenevalt seada firma eesmärke.

Kui me nendime, et Tallinna Sadamast laekus mingi summa dividende, siis me ju tegelikult ei tea, kas seda on palju või vähe. Et kas nad toimivad efektiivselt või mitte. Seega toetan ma mõtet, et meie hindamis- ja analüüsivõime peaks oluliselt paranema. Michal on seda meelt, et selline võime kaasneb valdusettevõtte moodustamisega. Ent see puudutaks ainult transpordiettevõtteid, kuid meil on juhtimis- ja kontrollipädevust vaja ka kõigile teistele riigifirmadele. Seega on minu ettepanek koondada vastav kompetents näiteks rahandusministeeriumi hallatavasse riigiasutusse.

Nii et teie idee oleks ikkagi luua nn eraldi järelevalveorgan, mis kehtiks kõigile riigifirmadele ja ka asutustele?

Me oleme seda valdusettevõtte loomist ju mitmel korral arutanud ja seal on mõistlikke mõtteid. Kõige suurem osa puudutab tegelikult riigi laevastiku kokkupanemist – meil on alakasutatud, eri asutuste vahel killustustatud laevapark. Suur osa laevade haldamise oskusteavet ja hulk teenuseid on laiali veeteede ameti, Saarte Liinide või nüüd ka Tallinna Sadama vahel. Me oleme majandusministrit julgustanud selles suunas esialgsetest plaanidest isegi ambitsioonikamalt edasi liikuma.

Aga muus osas, mis puudutab seda lisatasandi ehitamise kirge, näen mina mitmeid riske. Positiivne on finants- ja sisekontrolli tugevdamine, aga seda on vaja kõigile riigiettevõtetele, mitte ainult transpordifirmadele. Kui valdusettevõtte loomiseks ette nähtud miljon eurot aastas kulutada tugeva asutuse ülesehitamiseks, oleks sel palju suurem mõju. Miinusena hakkab lisatasandi tekitamisega hägustuma vastutus. Ja vastutus riigiettevõtetes hägustuda ei tohi, vastutus on hädavajalik. Vastutuse kõrval peab olema haldusala ministril võimalus anda suuniseid ja seda ei saa lahjendada näiteks valdusettevõtte juhtkonna vastupidise otsusega.

Võib kõlada ilusalt, et vähendame politiseeritust, aga tegelikult peame me silmas ebakompetentseid nõukogu liikmeid. Hoopis ebapädevust peab vähendama. See peaks saama lahenduse Sven Sestri esitletud plaani kaudu, kus nõukogu liikmeid hakkab valima eraldi komisjon.

Plaan ongi ju panna see uus juht põhimõtteliselt ministri tööd tegema, kuigi minister jääb ikka üldkoosolekuks.

Näib nii, et tekib tõesti mingi vahelüli, mis pole mõistlik. Ega omanik ei juhigi igapäevatööd, vaid annab ette laiemad eesmärgid ja sekkub kriitilistel hetkedel. See võimalus peab ministrile jääma.

Tegelikult on mure ka see, et riigiettevõtete puhul peab ema- ja tütarettevõtteid vaatama teisiti kui erasektoris, kus eri ärivaldkondade jagamine tütardeks on tavapärane praktika. Riigiettevõtete puhul on aga esmatähtis eri tehingute ja otsuste läbipaistvus. Mida rohkem on tütarettevõtteid, seda hägusemaks asi läheb. Parvlaevade hange on hea näide: riik sõlmis Tallinna Sadamaga riigi jaoks hea lepingu, aga Tallinna Sadama tütarfirma sõlmis laevatootjatega riigile väga kahjuliku lepingu, mistõttu laevad jäävad hiljaks ja trahve ei saa ka tükk aega sisse nõuda.

Võtame viimastest uudistest Regula ostu, kus TS Laevade ostust sai avalikkus kuulda tagantjärele ja tükk aega ei tahetud ka öelda, mis hinnaga laev osteti! Läbipaistvuse küsimused on ääretult olulised, aga mida rohkem tasandeid, seda keerulisem on konkreetset pilti ette saada. Kui nüüd pannakse ka infraettevõtted ühte potti, siis väheneb avalikkusel protsessidest arusaamine ja võimalus neis järge ajada veelgi.

Siiski, Michal on käinud valitsuskabinetis valdusettevõtte plaaniga kaks korda ja praeguseks on üldine arusaam selline, et sotsid jälle blokivad.

Eks see on serveerimise küsimus. Valitsusel on kaks põhimõtet: meil on teatud kokkulepitud asjad, mida kajastatakse koalitsioonileppes, ja nende kokkulepete ümbertegemiseks peavad olema väga kaalukad argumendid. Valdusettevõtte kohta on kirjas, et tuleb analüüsida. Seega pole kokkulepet, et me plaaniga üldse kuhugi liigume. Teine asi on see, et kui kabinetis pole konsensuslikku nõusolekut midagi muuta, siis jääb senine olukord.

Terve koalitsioonilepe on ju ainult kaalume-analüüsime, kus sisuliste otsusteni justkui jõudma ei peagi.

Päris nii see pole. Me oleme teinud rahandus- ja majandusministeeriumiga väga põhjalikku koostööd nii osaluspoliitika poolelt kui ka rääkinud riigiettevõtete nn erastamisrehast ja käinud läbi ka tugevama sisekontrolli ja finantsvõime vajaduse. Me oleme konstruktiivselt öelnud, millega me nõus oleme (laevastiku ühendamine). Lisakihi loomist me ei toeta ja oleme selle ka selgelt välja öelnud, viimati kaks päeva enne eelmist kabinetiistungit. Michal otsustas siiski täispaketiga kabinetti minna. Siis on ju selge, et kokkulepet ei tule, sest ega kahe päevaga kummalegi poolele argumente juurde ei teki.

Samamoodi võiks öelda, et koalitsioonileppe järgi peame ellu viima alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtted. Mõnel ministril, sh Michalil, on mõnes asjas vastuseis. Ja kui kokkulepet pole, siis pole. Nii ongi, kusjuures koalitsioonilepingus on alkoholipoliitika elluviimine väga tugevalt kirjas.

Mulle tundub see alati vastuoluna, et ühelt poolt räägime riigiettevõtete läbipaistvusest ja faktist, et neile saab anda poliitilisi suunised, ja teisalt viitab ettevõtte juht tihti sellele, et nad tegutsevad turul nagu eraettevõtjad ja kogu tegevus on laias laastus ärisaladus.

Just nii, suures plaanis on see maksumaksja raha. Eks riigiettevõtetele kehtivadki teistsugused läbipaistvuse nõuded.

Ehk peakski siis riigiettevõtete müümisega edasi liikuma? Meil on ka firmasid, mida ainult dividendideks kasutatakse.

See kõik vajab põhjalikumat analüüsi. Kasvõi Omniva näitel – selle müük tähendaks sisuliselt, et meil tekiks pos-tinduses uus Vjatšeslav Leedo. On palju loota, et Eestis tekiks universaalse postiteenuse konkurents ja hinnad langeksid. Tõenäoliselt võidab üks pakkuja, kes aegajalt ütleb, et kütusehinnad tõusid ja andke nüüd palun 10% dotatsiooni juurde, et kirju laiali vedada. Eesti Teed loodi selleks, et teehooldushangetel hindu vähendada. Tänaseks ongi hinnad alla tulnud, konkurents tekkinud ja seejuures on Eesti Teed veel ka kasumis. Seega võikski firma maha müüa, sest turutõke on eemaldatud. Aga minu küsimus on, et meil pole absoluutselt ühtegi analüüsi, mis näitaks, mis saab hindadest siis, kui üks suur turuosaline ostab ettevõtte ära ja hakkab hinda dikteerima.

Kas mõne ettevõtte erastamist on valitsuses üldse arutatud?

Erastamisega ei ole majandusminister kordagi valitsusse tulnud, pole ühelegi asjale mandaati küsinud ega saanud. Küll aga loeme me ajalehest, mida kõik maha müüakse. Võib-olla arutatakse Eesti Teede küsimust kabinetis sel neljapäeval.

Te ütlete, et järelevalvet jms on kõigile ettevõtetele rohkem vaja. Miks ei võiks siis ikkagi infraettevõtetest alustadagi?

Munalaiu ja Ruhnu vahel opereeriva laeva ja Tallinna lennujaama vahel on ikka väga keeruline mingit sünergiat leida. Loomulikult võib paberile kõike joonistada. Aga kui tabelis räägitakse ehitusspetsialistide töökohtadest, mida annab kokku tõmmata, siis kas tõesti on lennujaama, sadama ja raudtee ehitusspetsialist mingi universaalne ametikoht?

Kas kõnealuse valdusettevõtte puhul on ehk kellelegi kohad soojas? Juhatuses, nõukogus?

Eks jutte liigu igasuguseid, aga tõenäoliselt mitte. Meil on ka vaidlusi selle üle, kuidas suurendada üldse riigifirmade kompetentsi. Jah, kaasame erasektori tugevaid tegijaid. Seal on kahtlemata tublisid inimesi, kes altruistlikult töötavad riigifirmade nõukogudes riigivara säilimise nimel ja teenivad Eesti riiki. Aga on ka erategijaid, kes töötavad riigiettevõtetega kattuvates sektorites ja seega on erasektoril huvi mõjutada riigisektori toimimist. See on väga suur risk ja seda tuleb pidada silmas ka olukorras, kus võimekad ette-võtlustaustaga inimesed tuleksid kontrollima riigifirmade juhtimist.

TAUST

Noppeid Michali ettepanekutest

■ Valdusettevõtte alla kuuluksid 100% riigifirmad Tallinna Sadam, Eesti Raudtee, EVR Cargo, Tallinna Lennujaam, Saarte Liinid ja Eesti Loots ning ettevõtte juhtorgani juurde viidaks üle ka praegused siseauditi osakonnad.

■ Valdusettevõtte juhtimise alla viidaks riigile kuuluvad nn tellimustöid täitvad alused: lootsid veeteede ametisse – moodustataks laevaliikluse korraldamise teenistus. AS Eesti Loots restruktureeritaks managemenftüüpi ettevõtteks uue ärinimega Laevade AS.

■ Muudatuste rahaline efekt aastas: soodsam laenukapital, ühised hanked, koordineeritud müük logistikaketis, laevastiku ühendamine jms – kokku 10-15 miljonit eurot.

■ Kaasnevad kulud: tööjõu- ja muud kulud kuni 860 000 eurot, peale selle nõukogu palgafond – kokku umbes miljon eurot.