Eesti Päevaleht: Poliitsobingud ähvardavad nurjata eraettevõtjate miljardiarenduse

12.02.2019Meediakajastus

Aastaid hoonestusluba oodanud Saaremaa tuulepargi arendajatele terendab eitav vastus. Nad kahtlustavad poliitilist tagatrepitööd.

Eesti on 2030. aastaks seadnud ambitsioonikad eesmärgid. Selleks ajaks peaks tulema vähemalt pool kogu siinsest energiatarbimisest taastuvenergiast. Idee järgi peaks praeguse umbes 15% tasemelt aitama sinna jõuda meretuulepargid ja biomass.

Praegu kavandatakse Eesti rannikumerre kolme suurt meretuuleparki. Neist kaks, Hiiumaa looderanniku ja Liivi lahe meretuulepark kuuluvad riiklikule energiafirmale Eesti Energia. Kolmanda taga on aga tundmatu ettevõte Saare Wind Energy. Avalikkusele tundmatud on ka selle omanikud Veiko Väli ja Kuido Kartau. Ettevõte on viimasel paaril aastal meediakünnise ületanud mõnel korral. Peaasjalikult on juttu olnud sellest, kuidas valitsus pole suutnud langetada selget otsust 2015. aastal taodeldud hoonestusloa kohta. Mõningane selgus saabus ettevõtjatele eelmisel neljapäeval, kui majandusministeerium saatis arendajale teavituse, et on otsustanud algatada hoonestusloast keeldumise eelnõu.
Selle põhjendus pani arendaja koostama vastuskirja, mis oli majandusministeeriumi dokumendiregistris veel esmaspäeval avalikult üleval, kuid teisipäevaks oli saanud juurdepääsupiirangu kuni 2024. aastani. Loast keeldumise alusena oli eelnõus viidatud Eesti-vaenulikele investoritele, laenuandjatele või muudele Eestit kahjustada soovivatele isikutele. „Kuigi avalikkusele olen ma täiesti tundmatu, siis tuuleenergias olen üht-teist teinud,” ütles 2014. aasta novembris registreeritud ettevõtte üks osanik Kuido Kartau. Umbes 20 aastat ruumilise planeerimise ja keskkonnamõjude hindamisega tegelenud firmas Hendrikson & Ko keskkonnaeksperdina töötanud mehe sõnul on ta poolte praegu Eestis kasutusel olevate tuuleenergia võimsuste projekteerimiste juures olnud.
Millalgi hakkas Kartau kliendiks Valery Makushini nimeline klient, kes töötas erinevate tuuleenergia arenduste juures projektijuhina, küll Ida-Virumaal, küll Hiiumaal. 2013. aasta paiku tuli Makushin Kartau juurde jutuga, et tahab merre tuuleparki teha. „Mingi hetk vaatasin, et ta ei saa selle projektiga hakkama, ja pakkusin Veiko välja,” rääkis Kartau. Ta viitas ettevõtte teisele osanikule, firmas 67% osalust omavale Veiko Välile, kes töötab Tallinna Õigusbüroo OÜ-s. 2018 lahkus Makushin ettevõttest ning praegu ajavad Kartau ja Väli asju kahekesi. Kartau kinnitusel teeb ta Saare Wind Energy kaudu edasi seda, millega ta Hendrikson & Ko-s pikalt tegeles. „Lihtsalt nüüd olen arendaja rollis,” põhjendas ta. Ta usub, et suudab selles rollis olla tulemuslikum kui keskkonnahindajana. „Ma olen tuuleenergia fänn, minu meelest tuleb teha tuuleparke nii merre kui ka maismaale.”

Kui 2015. aasta aprillis hoonestusloa taotlus sisse anti, olid nii Kartau kui ka Väli veel asja juures konsultantidena. Taotluse ettevalmistamise ajal võeti ühendust ka erinevate tehastega. Selle käigus tehti eelkokkulepe Siemensi tehasega 100 kuuemegavatise tuuliku püstitamiseks Saaremaa läänerannikule 130 km² alale plaanitud parki. „Tundus, et meri on õige suundumus – kogu tehnoloogia läheb ka merele ja megatrendina oli seda mõttekam teha,” põhjendas Kuido Kartau.
Väli lisas, et neile andis niivõrd suure projekti kallale asudes kindluse ka see, et Eesti riigis on selle asja ajamine menetluslikult lihtsaks tehtud, on kindel kord, kuidas seda peab tegema. „Me valisime parima koha. Seal on kõige vähem probleeme lindudega, hüljestega, kaladega – palju vähem kui Hiiumaal või Kihnus näiteks,” märgib Kartau. Asukoha ainsaks miinuseks on kaugus lähimast liitumispunktist Sindis, mis asub jaamast 130 kilomeetri kaugusel.

Asi hakkas venima juba 2017. aastal

Kuigi 2015. aastal algatatud hoonestusloa menetlusele sai mingil ajal takistuseks menetluskorra muutus, siis hakkas ka arendajaid huvitama, miks asjad edasi ei liigu. 2016. aasta sügiseks oli projekt erinevatest kooskõlastusringidest läbi käinud ning jõudnud majandusministeeriumisse tagasi. „Sellest vormus ka korralduse eelnõu, mis läks ka valitsusse,”
märkis Väli. Ja pärast seda, 2017. aasta alguses hakkas asi venima.
„Loomulikult hakkasime siis ka uurima, mis toimub,” sõnas ta. Sel ajal katkes ka Makushini kannatus. Ta astus 2018. aasta veebruaris projektist välja. Info, mis erinevate allikate kaudu tuulepargi arendajateni selleks ajaks jõudnud oli, kõlab osalt küll nagu vandenõuteooria, kuid selle tõepärasuses on vähe põhjust kahelda. „Kui see valitsuse lauale jõudis, siis üks konkreetne huvirühm või siis neid esindav kõige isamaalisem erakond vaatas, et nad on midagi maha maganud, ja sinna stopp panna oli väga lihtne,” sõnas Veiko Väli. Isamaa poliitikud võtsid eesmärgiks siltide otsimise. „Ja need olid: „mitte tõsiselt võetav”, „riiulifirma” ja „Vene raha”. Ma muidugi küsisin sellelt inimeselt, et kus see Vene raha siis on,” nentis Väli.

Justiitsminister andis 2017. aasta teises pooles ülesande teha analüüs, mille eesmärk oli leida võimalusi hoonestusloa menetluse algatamisest keelduda. Kuigi toona viidati ka „ilmselge võimatuse” põhimõttele, oleks sellel põhjendusel keeldumine tähendanud, et ka keegi teine ei saa niivõrd heasse arenduskohta tuuleparki püsti panna.
Justiitsministeerium loobus idee torpedeerimisest, kuid siis läks asi siseministeeriumisse. „Ja nii palju, kui meie oleme aru saanud, siis oleme nüüd julgeolekurisk Eesti vabariigile,” nentis Väli. „Kui keegi ütleb, et teil ei ole ju midagi, siis meil on see koht ja selle üle käibki kogu võitlus,” lisas ta. Huvirühm, kelle huvides Isamaa loa andmist torpedeerib, on väidetavalt riigifirma Eesti Energia.

Väited Isamaa poliitikute ja Eesti Energia soojade suhete kohta pole esmakordsed. Ka mullu kevadel, kui üsna kiires tempos jõuti elektrituruseaduse vastuvõtmiseni – mida oli menetletud juba seitse kuni kaheksa aastat -, oli see just majanduskomisjoni esimees, Isamaa liige Sven Sester, kes väga motiveeritult protsessi juhtis. Ka selle 6. juunil riigikogus vastu võetud seaduse vastu olid paljud turuosalised kriitilised, öeldes, et see teenib ennekõike Eesti Energia huve.
„Täna on lihtsalt see, et kui meil on võim ja jõud, siis me lihtsalt võtame ära. See on see, mis kurbust tekitab,” lausus Väli. Arendajad on veendunud, et veel selle valitsuse ajal tehakse lõplik otsus. Majandusministeeriumi kui taotluse menetleja kohta Saare Wind Energy arendajatel siiski ühtegi etteheidet ei ole. „Ando Leppimaniga (endise energeetika asekantsleri, praeguse kantsleriga – toim) me oleme kohtunud, ta on pragmaatiline ja professionaalne,” sõnas Kartau.

Kuigi loast keeldumise teavituse saatis möödunud nädalal arendajatele majandusministeerium, öeldi sealt Eesti Päevalehele, et asja sisulist osa oskavad pigem kommenteerida justiits- ja siseministeerium.
2015. aastast justiitsministrina ametis olnud Isamaa liige Urmas Reinsalu toonitas Eesti Päevalehele antud vastuses, et see teema on majandusministeeriumi vastutusalas. „Ma saan aru, et pärast pikka kaalumist on majandusminister jõudnud nüüd motiveeritud nägemuseni, mille ta on esitanud arendajale, ning arendaja saab esitada vastulause. Eks majandusministeerium hindab seda ja siis ta läheb valitsusse kaalumiseks,” lausus ta.

Küsimus on energiajulgeolekus

Ka märkis Reinsalu, et mullu valitsuskabineti viimasel arutelul Saaremaa Wind Energy tuulepargi asjus ei pidanud tolleaegne siseminister Andres Anvelt võimalikuks hoonestusloa menetluse algatamise otsust just julgeolekuprobleemide tõttu ning seetõttu jäi otsus langetamata. „Rõhutan, et julgeolek, sealhulgas energiajulgeolek, on selle juhtumi puhul kogu aeg laual olnud,” ütles Reinsalu.
2017. aasta sügisel justiitsministeeriumis tehtud analüüsi kohta märkis ta, et selle aluseks olid just valitsuskabinetis tekkinud kõhklused. „Ja ma arvan, et põhjendatud kõhklused selle tuulepargi hoonestusloa algatamise suhtes nimetatud asjaoludel,” märkis ta. Reinsalu sõnul pidi justiitsministeerium siis hindama, mis on üldse see õiguslik raam, millest lähtudes on valitsusel n-ö kaalutlusõigus. „Arvestades arendaja ambitsiooni, on see ülimalt suure mastaabiga projekt ja valitsuse hoolsuskohustus nõuab, et kõiki asjaolusid tuleb hoolikalt kaaluda – ja seda on pehmelt öeldes nüüd üpriski pikalt ka tehtud,” möönis Reinsalu. Ühtlasi tunnistas ta, et tegemist oli esimese meretuulepargi hoonestusloa taotlusega, mida justiitsministeerium analüüsis.
Mis puudutab Isamaa erakonna suhteid Eesti Energiaga, siis ütles Reinsalu, et nende argumentide taga, mis seni on esitatud, ei ole riigil oma ärikavatsusi. „Rahandusminister on [Eesti Energia] üldkoosolek, aga üldiselt rahandusminister juhib Eesti Energiat, mitte äriühingud ei juhi ministreid või erakondi. See on ikka tagurpidi,” põhjendas ta.
Siseministeeriumi vastus jäi lakooniliseks. „Vastavalt veeseadusele tuleb hoonestusloa andmisel välistada kahtlus, et taotleja puhul tekib oht avalikule korrale, ühiskondlikule turvalisusele või riigi julgeolekule. Kuna nende asjaolude hindamine on siseministeeriumi haldusalas, siis sellistel juhtudel meid ka kaasatakse,” ütles ministeeriumi pressiesindaja. Küll aga märkis ta, et julgeolekuasutuse hinnangud ei ole avalikud.

KOMMENTAAR
Ei kaasa Eesti-vaenulikku kapitali

Arendajate endi sõnul pole neil plaanis Venemaa ega ühegi teise Eesti-vaenuliku riigi raha meretuulepargi arendamisse kaasata. Osaluse kohta on pakkumisi tulnud nii Suurbritanniast kui ka Saksamaalt. „Esimene oli Hiina, aga Hiina puhul me teame, et mitteametlik seisukoht on, et energeetikasse nad ei tule. Keegi ütles, et Vene raha – no ei ole,” kinnitas Veiko Väli. Projekti maksumus on tehnoloogia odavnemise tõttu algse 1,7 miljardi euro asemel nüüdseks vähenenud 1,3 miljardi euro kanti. Esimese ja teise etapi jaoks, mille hinnanguline maksumus on kuni 15 miljonit eurot, on Saare Wind Energy koostöövõimalusi otsinud üksnes Eestist, kaaludes muu hulgas ka energiasektoris tegutsevaid suurfirmasid. „Me ei saa rahastust kokku leppida, sest meil ei ole midagi neile vastu pakkuda,” sõnas Väli.
Projekti realiseerumise korral võib selle omanikuks saada nii mõne tuulikutootja finantsfirma kui ka sellised suurfirmad nagu Microsoft või IKEA, kes viimasel ajal otsivad võimalusi taastuvenergiasektoris üha rohkem kaasa rääkida.

1,3 miljardit eurot läheb projekt maksma.
100 kuuemegavatise tuuliku püstitamiseks sõlmiti Siemensiga eelkokkulepe.
130 km2 alale Saaremaa läänerannikul plaanitakse tuulikuparki.

Kullaauk Saaremaa läänerannikul

Saare Wind Energy 2015. aasta aprillis sisse antud hoonestusloa taotluses oli arvestatud kõigi võimalike piirangutega, mis võiksid meretuulepargi püstipanemist mõjutama hakata. Tegemist on igas mõttes ideaalse kohaga, kuhu üks tuulepark Eesti piirangute kontekstis üldse püsti panna.
Kuressaare Elektri ülekandesüsteem 110-330 kV liinivõrk LÄÄNEMAA PÄRNUMAA Pärnu