Eesti Päevaleht: Rain Lõhmus: Eesti meenutab mulle vanaema, kes elab õndsas teadmatuses läbi nooruspõlve aegu (Marta Jaakson)

15.12.2016Meediakajastus

Üks kunagise Hansapanga asutajaid Rain Lõhmus nendib, et Eesti arenes viimati kiiresti 1990-ndatel.

Ühe maksu kergitamine ja teise langetamine ei too kauaaegse pankuri sõnul olulist muutust.

Kui Eesti riik oleks firma ja LHV suuraktsionär Lõhmus selle omanik, tõmbaks ta tegevjuhi liistule.

Kui Eesti riik oleks ettevõte ja teie oleksite selle omanik, kas võtaksite tegevjuhi pihtide vahele?

Absoluutselt. Ma olen vahel mõelnud, mida saaks ära teha, kui panna Eesti Vabariigi juhtkond LHV etteotsa ja LHV juhtkond Eesti Vabariigi etteotsa. On muidugi selge, et siis pole ­LHV-d varsti enam olemas. Poliitika on loomulikult keerulisem, see poleks realistlik. Minu arust peaks teadvustama probleemi ja mulle tundub, et seda pole tehtud.

Teisipäeval teatas Eesti Pank, et kärpis äsja avaldatud majandusprognoosis Eesti majanduskasvu poole võrra. Mis tundeid see teis tekitab?

Eesti majanduskasv on viimased kolm aastat olnud pettumust valmistav. Pärast sügavat kriisilangust oli paar aastat kiiret toibumist, aga ausalt öeldes on see kasvutrajektoor suhteliselt madalaks jäänud. Ja nii viimased kolm aastat järjest. Üsna tüüpiline on ka see, et ennustajad on liiga optimistlikud olnud. See pole esimene kord, kui prognoosi kärbitakse.

Kuhu see stabiilne langus meid lõpuks viib? Mis meid ees ootab?

Kui vaatame viimast kümmet aastat, siis Eesti osakaal ei ole maailmamajanduses suurenenud, vaid kahanenud. Ma arvan, et seda ei ole tahetud tunnistada. Ikka on räägitud, et kõik on üsna hästi. Leitakse veel mõni väike nüanss. Mina ausalt öeldes usun, et oleks vaja radikaalseid muudatusi. Ma ei usu, et ühte maksu kergitades ja teist langetades midagi olulist juhtub.

Millised oleksid need radikaalsed muudatused, mis tooksid majanduskasvu?

Mul on teooria, et Eesti on laskunud ümberjagamismajandusse. Kui vaadata statistikat, siis valitsus on ära korjanud järjest suurema osa loodud väärtust ja jagab seda oma tarkusega ümber igasugusteks toetusteks. Koos eurotoetustega loomulikult. See ei toimi. Ma arvan, et peaks tegema sama, mida Donald Trump lubab Ameerikas teha: vähendada riigisektorite regulatsioone ja lasta majandusel endal areneda. Ma arvan, et majandust tapavad kõige rohkem igasugused regulatsioonid, mis praegu tulevad suuresti Brüsselist.

Eestil on mitu riigiettevõtet, mille riik võiks ära anda…

Tegelikult ei anta. Ja ma arvan, et need suured riigiettevõtted tervikuna majandust ei pööra. Majandus areneb uute tulijate abiga. Sadam ja energia ei ole meil kasuallikad. Energia võib aeg-ajalt ju olla ja midagi teha, aga see tervet riiki ja rahvast käima ei lükka. See on illusioon.

Välisinvestorid pigem pagevad Eestist kui tulevad siia. Mis selle põhjus võib olla?

Ei nähta perspektiivi. Kui inimesed näeksid perspektiivi ja oleksid positiivsed, siis nad tõenäoliselt ei pageks.

Eesti Panga hinnangul peaksime panustama töötlevasse tööstusse ja eksporti. Eesti ekspordi jaoks oli üks suuremaid Vene turg, aga see on ära kukkunud. Millise turuga Vene turgu asendada?

Sõltub palju tegevusest ja tegevusalast, ühest vastust siin ei ole. Tooted ja teenused on erinevad, mõnda toodet ei saagi kaugele eksportida, see osutub liiga kulukaks. Siis tuleb lähemate naabritega tegeleda. Mõned asjad saab eksportida digitaalselt, seal piire pole. Ei saa üheselt öelda, mida peaks tegema. Igal tööstusel ja ettevõttel on omad nüansid.

Kas võti peitub siis ikkagi ekspordis?

Laias laastus olen sellega nõus. Sisetarbimine saab ka siis kasvada. Ka teenuseid on võimalik tänapäeval eksportida. Eksport pole ainuke. Näiteks Hiina ainult ekspordib ega saa sisemist majandust käima. Teenusemajandust ei ole hästi käima tõmmatud. Ma usun, et probleem on komplekssem. Inimesed tahavad lihtsat lahendust, umbes nagu investeerimisega. Tahetakse, et neile öeldaks see tarkus, kuidas rikkaks saada. No ei ole sellist ühte tarkust.

Eesti on hõisanud, et meil on väikseim riigivõlg ja konservatiivne majandamine on ära tasunud. Kas see poliitika on õige olnud?

Kindlasti peaks olema selge pikaajaline plaan. Eestit saab paremaks teha küll. Siin on asju, mida teha. Mina elan Šveitsis ja siin avati just raudteetunnel, maailma pikim, seda ehitati 17 aastat. See nõuab planeerimist. Seda ei saa teha ühe aastaga. Tõenäoliselt oleks seda saanud ehitada ka kümne aastaga, ent sellisel juhul oleks see läinud märksa kallimaks. Meil on sama asi. Tuleks strateegiliselt mõelda. Üks Eesti suuri probleeme on selles, et elu väljaspool Tallinna ja Tartut on väike. Eesti pole tervikuks ühendatud. Võiks võtta üheks ambitsioonikaks eesmärgiks, et tunniga saaks ühest Eesti otsast teise. Tund on võib-olla liiga kiire, võib alustada ka veidi tagasihoidlikumalt. Mingis kohas elamine ei tohiks olla suur miinus. See eeldab julgemat mõtlemist.

Minu hüpotees on selline. Eesti arenes oma naabritest kiiremini eelkõige 1990-ndatel. Miks? Sest me tegime midagi naabritest radikaalsemat. Raha- ja muud reformid, mis 1990-ndate alguses tehti, olid radikaalsemad ning pankade ja välisinvestorite toetatud. Me kasvasime hirmsa mühinaga. Viimane suurem muudatus oli ettevõtete tulumaksureform. Pärast seda pole minu hinnangul midagi radikaalsemat tehtud, samal ajal on teised end liigutanud. Meil kuidagi elatakse loorberitel ja dogmadel. See meenutab mulle natuke vanaema, kes elab õndsas teadmatuses läbi oma nooruspõlve aegu.

Sven Sester jagas väljavõtet teiste Euroopa riikide majandusprognoosidest. Eesti ei olnud seal viimane, küll aga viimaste seas. Kas retoorika, et on teisi, kellel läheb veel halvemini, on pädev?

See on nende enda õigustamiseks. Kuna riigisektor on kasvanud ja selle osatähtsus on märgatavalt suurem kui kümme aastat tagasi ning samal ajal tulemust pole, ei saa seda ju tunnistada. Näiteks Ameerika Ühendriigid kasvasid pärast Teist maailmasõda keskmiselt 3,6% aastas. Ma arvan, et meie peaksime taganttulijana kõrgemale sihtima. Viimasel ajal – nagu näha – ollakse rahul, et miinuses pole. Praegu on veel aidanud, et kuna palgad on tõusnud ja inflatsiooni on inimeste eest varjatud, siis inimesed ei saa aru, et asjad on halvasti. See tuleb ettevõtete kasumlikkuse kulul ja pole igavene ressurss, kust võtta. Paar aastat on veel aega, pärast seda on see ammendunud ja siis on juba raske.

Kui teie oleksite Eesti ja peaksite ostma mõne riigi võlakirju, siis millise riigi omi ostaksite?

Võlakirjadega on praegu selline halb lugu, et enamikus Euroopa kohtades on… Ma ütleksin, et Ameerika Ühendriikide, seal on tootlusperspektiivid paremad. Euroopas on perspektiivid nii alla mängitud. Eks need asjad normaliseeruvad mõne aja pärast.

Usute Donald Trumpi?

Mitte nüüd Donald Trumpi, ma ei väida, et ta on kõige parem valik, aga ma ütlen, et ei maksa teda karta. Ma ütlen alati, et Donald Trump on nagu Eesti Jüri Mõis, kes ei karda asju välja öelda ja teistmoodi katsetada. Ma arvan, et see ei ole halb.
Eestlased Euroopa keskmist palka niipea ei näe

Eesti Panga värske majandusprognoosi järgi on majanduskasvu ootused kasinad. Selle põhjuseks tõi pank kaubanduspartnerite tagasihoidliku nõudluse, mis on piiranud töötleva tööstuse ja ekspordi kasvuvõimalusi. Ennekõike tõi pank esile, et selle aasta nõrga majanduskasvu põhjus on majandusharupõhised probleemid: põlevkivitööstuse ja energeetikasektori raskused ning kinnisvara tegevusalal li­sandväärtuse kahanemine.

Eesti Panga teatel aeglustus kasv kolmel eelmisel aastal vähenenud investeeringute tõttu. See tähendab, et Euroopa Liidu keskmisele sissetulekutasemele järelejõudmine toimub ka edaspidi märgatavalt aeglasemalt. Tööjõudu jääb panga hinnangul aga järjest vähemaks.

Selle aasta jooksul on ka palgatõusu kiirus vähenenud. Tööjõukulude suurenemine aeglustub tõenäoliselt siiski ka edaspidi, sest ettevõtlussektori võimalused töövõtjate survele järele anda on piiratud.

KAKS KÜSIMUST

Poliitikud: kõige tähtsam on konkurentsivõime
1. Mida näitab Eesti Panga prognoos, et tõenäoliselt ei ole selle aasta majanduskasv suurem kui 1%?

2. Miks tahab uus valitsus loobuda iga-aastasest eelarve struktuursest tasakaalust ja mida see kaasa toob?

Priit Sibul

rahanduskomisjoni liige (IRL)

1. See näitab, et meie majandus kasvab soovitust aeglasemalt ning koalitsioonileppes Eesti konkurentsivõime parandamiseks kokku lepitud otsused on vajalikud. Esmased kasvu allikad saavad olla ikka erasektori investeeringud. Ühtlasi oleme kokku leppinud teha Eesti konkurentsivõimet parandavaid investeeringuid.

2. Kui riigieelarves tekib aasta lõpus struktuurne ülejääk, siis praeguse reegli järgi ei saa seda raha edaspidi kasutada ja nii võtame sisuliselt raha majandusest välja. Seetõttu tuleks tasakaalureeglit järgida pikema perioodi jooksul, nii et ühe aasta ülejääki on võimalik kasutada teisel aastal kuludeks ja vastupidi – kui eelarve on struktuurses puudujäägis, tuleb selle katmiseks järgmistel aastatel saavutada ülejääk nii, et pikemas vaates on eelarve tasakaalus. Loomulikult tuleb seda teha Euroopa eelarvereeglitega kooskõlas

Aivar Sõerd

rahanduskomisjoni liige (Reformierakond)

1. See näitab kindlasti, et majandus on paigal, kuigi selle aasta teises pooles hakkas mitu tähtsat näitajat paranema, näiteks eksport, mis on võtmetähtsusega. Kasvu kiirenemise ootused ei ole täitunud ja kasv on ikkagi üsna aeglane. Eesti Pank rõhutab, et majanduskasvu kiirenemiseks on võtmetähtsusega konkurentsivõime paranemine. Kui uus valitsus hakkab ergutama niigi jõulist sisenõudlust, võib see takistada tööjõukulude normaliseerimist ja alandada konkurentsivõimet. Uue valitsuse tehtud sammud vähendavad otsesõnu konkurentsivõimet.

2. Igal juhul on see taganemine eelarve tasakaalu põhimõttest, mis on kirjas ka eelarve baasseaduses. Möönan, et meie eelarve reegel on isegi rangem, kui EL nõuab, aga see on meie väärtus ja põhimõte, tänu millele on meie rahandus korras. Uus koalitsioon hakkab ju kohe järgmist eelarvestrateegiat tegema. Eks nad on aru saanud, et 2018. aastal ei ole võimalik struktuurset tasakaalu hoida. On aja küsimus, millal uus koalitsioon hakkab eelarve baasseadust muutma.

Neli fakti

1,0% kasvab Eesti Panga hinnangul tänavu Eesti SKT.

1,8% peaks kasvama tänavu Euroopa Liidu SKT.

2,6% võiks Eesti majandus kasvada tuleval aastal.

5,0% keskmise palga tõusu võib oodata 2017. aastal.

Majandus pole vunki juurde saanud

Majandus tegi pärast buumijärgset kukkumist küll korra jõnksu üles, kuid viimaseid aastaid võib nimetada ka paigaltammumiseks.

SKT KASV EELMISE PERIOODIGA VÕRRELDES (%)

* Eesti Panga 13. detsembri prognoos
Allikad: statistikaamet, Eesti Pank

Hoogsat kasvu ei paista kusagilt

SKT TARBIJAHINDADE MUUTUS

Allikad: Eesti Panga prognoos detsembris 2016, graafika: Toom Tragel