Praegune valitsus andis enne jaanuari lõpus ametisse asumist mõista, et erinevalt eelmisest valitsusest, kes eraldas Eesti Energia kavandatava Enefit 280 õlitehase rajamiseks 125 miljonit eurot, nemad seda tehast ei soovi. Reformierakonna ja Keskerakonna koalitsioonikõneluste ajal ütles tulevane peaminister Kaja Kallas, et uus valitsus ei investeeri enam fossiilsetesse kütustesse, kuid ilmselt ei saa nad eelmise valitsuse õlitehase rahastamise otsust enam tagasi pöörata.
Kallas põhjendas toona: „Need investeeringud, mis on tehtud, tekkis vaidlus või küsimus selle üle, kui palju sellest rahast on ära kasutatud, aga tõenäoliselt seda tagasi küsida ei saa, sest see on Eesti Energiale antud, aga kas edaspidi seda raha peaks sinna peale andma, selles osas leppisime kokku, et see pole mõistlik.”

„Kahetsusväärne nagunii”

Reformierakond distantseeris end põlevkiviõlitehase rajamisest ka ülemöödunud nädalal, kui riigikogu arutas olulist riikliku tähtsusega küsimust, rahvaalgatust „Kliimaneutraalne Eesti 2035?”. Sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski küsis arutelul, kas valitsus kavatseb põlevkiviõlitehase ehituse peatada või mitte. Riigikogu keskkonnakomisjoni juht reformierakondlane Yoko Alender ei teadnud. „Vastan ausalt: mina ei ole aru saanud, kas selle tehase rajamisega tegeldakse või ei tegeleta. Küsime seda Eesti Energia esindajatelt järgmine kord, kui neid kohtame,” lubas Alender.
Järgmisel päeval kirjutaski Alender Eestimaa Looduse Fondi kliimaeksperdi Piret Väinsalu Facebooki seinal: „Sain täna ka EE-st kinnituse: uue õlitehase ehitus on käimas, ca 75% ulatuses on kogu ehituse mahust siduvad kohustused ka vastaspooltega võetud. Valmimine on plaanitud 2023. aasta lõpuks ja toodang 2024. Isiklikult julgen jätkuvalt kahelda selle investeeringu majanduslikus tasuvuses. Kliimavaatest kahetsusväärne nagunii.”
Kuigi reformierakondlased on jätnud mulje, nagu õlitehase saatus poleks enam nende kätes – enamik raha olevat juba lihtsalt ära plaanitud -, oli uue valitsuse võimule asumise ajaks tegelikult täidetud ainult kaks tehase ehitusega seotud lepingut. Lammutatud oli Enefit 280-2 territooriumil olev laohoone, mille asemele rajati killustikuplats, ja ostetud keskpinge komplektalajaam. Peale selle sõlmis Eesti Energia mullu septembris lepingu, et koostataks tööprojekt mahutipargi ja torude estakaadi pikenduse jaoks. Seda lepingut praegu täidetakse.
Ülejäänud viis tehase rajamisega seotud lepingut on sõlmitud viimase kahe nädala jooksul. Seejuures kolm lepingut on sõlmitud kliimaneutraalsuse aruteluga veel samal päeval või hiljem. Kaheksa hanget on praegu alles hindamisel.

Mis on pöördumatu otsus?

Eesti Energia ei soostunud ütlema, millise summa eest on nad lepinguid täitnud, millises mahus neid sõlminud ja kui palju läheks maksma pooleliolevate lepingute ülesütlemine. „Börsiettevõttena kohtleme kõiki osapooli võrdselt ja siduvate hankelepingute mahtu kommenteerime esimese kvartali aruande avaldamise (4. mai) käigus. Lepingud on sõlmitud vastavalt investeerimisotsuses ette nähtud ajagraafikule. Lepingutingimused, sh leppetrahvid ei kuulu poolte kokkulepete alusel avalikustamisele,” selgitas Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.
„Tehase rajamine vastab 2020. aasta märtsis tehtud pöördumatu investeerimisotsusega seatud ajagraafikule ja investeeringu plaanitud maksumusele – õlitehas valmib 2024. aastal,” märkis Luts. Ta lisas, et peale valitsuse eraldatud 125 miljoni euro tuleb investeering ettevõtte olemasolevast rahast.
Mida tähendab seejuures pöördumatu investeerimisotsus? „Iga arendusprojekt jõuab mingil hetkel faasi, kus pannakse kaalukausile kõik teadaolevad asjaolud ning tehakse otsus, kas viia arendusprojekt ellu või mitte,” selgitas Luts. „Ellu saab arendusprojekti viia siis, kui on teada ka selle finantseerimine. Just sellisesse faasi jõudis uue vedelkütuste tehase ehitamine mullu märtsis. Sellega võttis Eesti Energia kohustuse see projekt ellu viia ja tänaseks päevaks pole ilmnenud asjaolusid, mis sunniks meid sel hetkel tehtud otsust ümber hindama,” selgitas Luts.
Keskkonnaõiguse keskusele, kes esindab kohtus õlitehase ehitusloa vaidlustanud noori, vastas Eesti Energia eelmisel esmaspäeval, et nad on korraldanud 12 hanget, mille puhul on „suurem osa lepingutest sõlmimisel või sõlmitud”. Hanked moodustavad nende sõnul ligikaudu 80% tehase rajamise kogumahust. Kohtumenetluse raames on Enefit Power AS teada andnud, et alustavad ehitustegevust juulis 2021.

Valitsuse risk

MTÜ-sse Loodusvõlu kogunenud noori kliimastreikijaid abistab keskuse nõustaja Kärt Vaarmari, kes märkis, et kui kaebus peaks läbi minema ja kohus otsustab, et keskkonnakaalutlustel ei saa õlitehast rajada, tuleb valitsuse investeeritud raha korstnasse kirjutada. Samal ajal on ringkonnakohus otsustanud, et valitsuse rahastamisotsuse üle kliimastreikijatel kaebeõigust pole. „Kohtu arvates ei saa meie rahastamisotsusesse sekkuda, see on valitsuse enda otsus, kas nad peavad seda investeeringut otstarbekaks või mitte,” selgitas Vaarmari. „See jääb valitsuse riskiks, kui nad kulutavad raha ära ja selgub, et ei saagi õlitehast ehitada.”
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ütles Eesti Päevalehele, et kuigi silmaga nähtavate töödeni jõuab ettevõte alles nüüd, siis eelmise valitsuse rahastamisotsust „ilma kahju tekitamata tagasi pöörata polnud mõeldav”.
Ministri sõnul pole see mõeldav ka praegu, kuigi täpsemalt ta seda ei põhjendanud.
„125-miljonilise omakapitali sissemakse tagasipööramine ei ole paraku otsus, mida oleks nii lihtsalt võimalik langetada. See kapitali suurendamine tehti eelmisel aastal õlitehase rajamiseks ja mul paraku pole võimalik aega tagasi keerata,” sõnas Pentus-Rosimannus. „Minu seisukoht praegu ikka veel fossiilsetesse kütustesse investeerimise kohta on teada ja see pole muutunud.”
Märtsi alguses, kui õlitehase ehitamiseks oli sõlmitud kolm lepingut, ütles Pentus-Rosimannus Vikerraadiole, et kuigi talle tehas ei meeldi, on eelmine valitsus sellise otsuse teinud ja sellega tuleb elada. „Investeeringud peavad olema mõistlikud. Kui praegu on investeering õlitehasesse tehtud, siis loomulikult pole mõeldav, et ühele küsitavale otsusele järgneks teine samasugune ning juba poolelioleva projekti peataksime ja kahjumisse kannaksime. Seda me kindlasti teha ei saa ega tee.”
Mullu märtsis opositsioonis olles väljendus Pentus-Rosimannus resoluutsemini: „Fossiilinvesteeringu tegemine on keskkonnavaatest lihtsalt rumalus ja see rumalus ei muutu ajas mitte väiksemaks, vaid suuremaks,” kirjutas ta toona. „Valitsuse kliimaeitajate jutud sellest, et õlitehas saastab ju vähem kui kivi põletamine ja et seetõttu tehakse praktiliselt heategu, on sama hea kui rääkida tõsise näoga, et lahjema bensiiniga tulekahju kustutamine on parem kui kangemaga. Keda te täpsemalt lollitate ja miks?”
Erinevalt Reformierakonnast toetab eelmise valitsuse peaministripartei Keskerakond põlevkiviõlitehase rajamist seni. „See on eelmise valitsuse otsus ja uus valitsus ei ole seda otsust ümber vaatamas,” kinnitas keskerakondlasest keskkonnaminister Tõnis Mölder riigikogu arutelul. Ta märkis, et põlevkivist õli tootmise puhul tuleb pöörata tähelepanu selle keskkonnamõju vähendamisele.

Pole üldse loodussäästlikum

„Siin on kahtlemata olemas tehnoloogiaid ja võimalusi, kuidas seda teha niimoodi, et selle jalajälg oleks kas olemata või siis väga väike,” rääkis Mölder riigikogus õlitootmise kohta. „Küsimus on, kas nende tehnoloogiate rakendamine sellisel kujul on majanduslikult efektiivne ja kas sellisel puhul üldse põlevkivist õli tootmine oleks konkurentsivõimeline, võrreldes maailmaturu hindadega. Nii et need on need küsimused, mis vajavad läbirääkimist.”
Põlevkivist õli tootmise korral tekib kaheosaline keskkonnamõju: kõigepealt õli tootmise ja hiljem selle põletamise ajal. Põletamise CO2-emissioon ei lähe üldjuhul kirja Eesti tekitatuna, mistap esitlevad poliitikud õlitootmist sageli eksitavalt kui keskkonnasäästlikku alternatiivi põlevkivist elektri tootmisele. Tegelikult on põlevkiviõli kogu elutsükli jalajälg suurem kui põlevkivi põletamise puhul. Samuti on põlevkiviõli jalajälg suurem kui toornaftast, veeldatud maagaasist või bituumenist toodetud kütustel.

Valitsuse otsus
TAGASIPÖÖRAMINE

Valitsuse rahastusotsuse tagasipööramist arutati ka eelmise valitsuse ajal, kui riigikogu majanduskomisjon käsitles 8. detsembril petitsiooni „Õlitehase ehitusloa peatamine”. Toona selgitas komisjoni esimees Sven Sester (Isamaa), et riigi tehtud 125 miljoni eurose toetuse tagasipööramine on valitsuse otsustada, kuid seda otsust ei soovi valitsus teha. Ehitusloa peatamine kuulub jällegi kohaliku omavalitsuse pädevusse. Komisjon lükkas petitsiooni häältega 4 : 2 tagasi ja otsustas saata koosoleku protokolli valitsusele tutvumiseks, et see võiks oma investeerimisotsust soovi korral uuesti kaaluda. Eelmine rahandusminister Martin Helme seisis aga õlitehase eest tuliselt ja oma ametiaja lõpus tõi ta tehasesse investeerimist esile kui üht oma suuremat töövõitu.

Tehase rajamiseks seni sõlmitud hankelepingud
MIDA ON TEHTUD?

Täidetud lepingud
■ 6. oktoober 2020 Enefit 2802 keskpinge 6/0,4 kV komplektalajaama ostmine
■ 15. oktoober 2020 Enefit 2802 territooriumil oleva laohoone lammutamine ja killustikuplatsi rajamine Pooleliolevad lepingud
■ 21. september 2020 Enefit 280-2 mahutipargi ja torude estakaadi pikenduse tööprojekti koostamine
■ 12. aprill 2021 Retort kiln for Enefit 280-2
■ 14. aprill Fuel Handling System (FHS) Unit EPC for Enefit 280-2
■ 15. aprill Enefit 280-2 ehitustööde omanikujärelevalve teenuse osutamine
■ 19. aprill Turbine Unit EPC (excl. Civil Works) for Enefit 280-2
■ 20. aprill Retort Unit Steel Structures for Enefit 280-2.

Õlitehast laitva Kaja Kallase valitsuse ametisse asumise ajaks oli Enefit 280 rajamiseks sõlmitud ainult kolm lepingut mitmeteistkümnest vajalikust. Õlitehast esitletakse sageli kui kliimasäästlikku alternatiivi põlevkivi põletamisele, kuigi põlevkiviõli kogu elutsükkel on sellest ja teistest kütustest saastavam.