Eesti Päevaleht: Riigikogu oleks nõus tulumaksuvaba määra suurendama (Andres Reimer/ Harry Tuul)

21.01.2013Meediakajastus

Ligi soovitus suurendada tulumaksuvaba määra võitis kõigi parlamendierakondade poolehoiu.
Rahandusminister Jürgen Ligi eile välja käidud tulumaksu­vaba miinimumi suurendami­se idee poolt hääletavad peale Reformierakonna koalitsioo­nipartneri IRL-i ka mõlemad opositsiooniparteid. Vaidluskohaks kujuneb maksuvabas­tuse suurus ja katteallikad.

“Mulle tundub, et rahan­dusminister on saanud kätte Keskerakonna poolt jaanua­ri alguses riigikogu istung­järgule ette valmistatud ette­paneku tõsta tulumaksuva­ba miinimumi alates 2015. aastast,” ütles Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson. “Peame õigeks, et loobu­taks 2015. aastaks kavandatud tulumaksu vähendamisest 1% võrra ja selle asemel tõstetaks maksuvaba miinimumi, millest väiksemapalgalised võidaksid palju rohkem.”

Nii sotsid kui ka IRL pea­vad maksuvaba määra suu­rendamist just oma ideeks ja nimetavad soovitavaks mää­raks 320 euro suurust miini­mumpalka, võrreldes praegu­se 144 euro suuruse tulumak­suvaba miinimumiga.

Nagu Keskerakondki, soo­vitab SDE miinimumi tõst­miseks loobuda tulumaksu 20%-ni alandamisest. “Ligi pakkumine on meeldiv ülla­tus, sest 2011. aastal lükkas ta sotsiaaldemokraatide sel­lesisulise ettepaneku tagasi,” ütles SDE fraktsiooni aseesimees Eiki Nestor. “Tulumak­suvaba miinimum peaks ole­ma nii kõrge, et miinimumpal­galt ei peaks maksu maksma. Kui loobuda tulumaksumäära alandamisest, siis riigile oleks sellest samasugune tagajärg nagu maksuvaba miinimumi tõstmisest, kuid inimesed või­daksid rohkem.”

Alampalgani kulub aega

IRL soovib tulumaksuvaba miinimumi suurendada eel­seisva majanduskasvu arvel mitmes etapis. “Me võiksime seada kaugemaks sihiks Saksa­maa taseme, kus tulumaksuva­ba miinimumi tase on 667 eurot kuus, kuid meie majanduse taset arvestades pole see käe­gakatsutav,” ütles rahandus­komisjoni esimees Sven Sester. “Peaksime määra tõstma asuma juba alates 2014. aastast, kuid praeguse alampalgani jõudmi­ne võib kaua aega võtta, isegi kuni kümme aastat.”

Eesti tööandjate keskliidu juhi Tarmo Kriisi hinnangul peaks tulumaksuvaba miinimumi tõstmiseks taastama valitsuse, tööandjate ja töö­võtjate kolmepoolsed läbirääkimised. “Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine on üks väga konkreetne moodus, kui­das vähendada madalamalt tasustatud töötajate maksu­koormust,” kinnitas Kriis.

Tulumaksuvaba miinimu­mi suurendamine on järgmi­se suurema maksumuudatuse sisu, kinnitas Ligi eilses Eesti Päevalehes antud intervjuus.

KOMMENTAAR

Sama hinnaga, ent kasulikum

Harri Taliga

Eesti ametiühingute keskliidu esimees

Astmeline tulumaks mõjub Eestis paljudele nagu punane rätik här­jale, kuigi tegemist on suuresti maksutehnilise küsimusega.

Maksuvaba tulu määra suu­rendamist on ametiühingud ala­tes 1990. aastatest kolmepoolse­tel läbirääkimistel taotlenud, sest see suurendab võrdselt kõigi tulu­maksu maksjate sissetulekut, eri­nevalt tulumaksumäära langeta­misest, millest võidavad kõige rohkem need, kes saavad suure­mat tulu. Samal ajal on valitsev poliitika teinud panuse just tulumaksumäära langetamisele -ilmselt on see valitsuserakonda­de toetajate huvides.

Mõistagi on igal maksupoliitilisel meetmel oma hind. Maksu- ja tolliameti andmeil läks maksuva­ba tulu määr mullu riigile “maksma” ligi 1,1 miljardit eurot, las­tega seotud tulumaksusoodus­tustele kulus 142 miljonit eurot. Maksuvaba tulu määra suurenda­mine näiteks 2000 euroni aastas annaks igale palgasaajale juurde 57 eurot aastas ja vähendaks tulu­maksu laekumist ligi 41,6 miljoni euro võrra. Võrdluseks olgu öel­dud, et tulumaksumäära langeta­mine ühe protsendipunkti võrra vähendaks tulumaksu laekumist praktiliselt sama palju.

Seega oleks maksuvaba tulu määra tõstmine selles võrdluses kasulikum madalapalgalistele, kes teenivad vähem kui 500 eurot kuus ja kes kahtlemata vajavad riigi tuge rohkem kui suure tulu saajad.