Eesti Päevaleht: Seeder: esimeheks kandideerides polnud mul täpset plaani, mida maksudes muuta (Urmas Jaagant)

21.05.2017Meediakajastus

IRL-i uue esimehe sõnul tuleb maksumuudatuste ärajätmise katteallikaid otsima hakata kõikjalt.

Helir-Valdor Seeder, kuidas need maksud IRL-ile vastuvõetamatuks muutusid? Mitu neist oli kirjas koalitsioonileppes, mille IRL-i volikogu teie juhtimisel heaks kiitis.

Üleöö ei ole midagi muutunud. IRL-ile on need koalitsioonis plaanitud lisamaksud algusest peale vastumeelsed olnud. Seda on ka väljendatud. Hääletus volikogus oli terviklik üldine hääletus, kas minna koalitsiooni koos selle lepinguga. Seal ei olnud ju valikut, et hakkame ükshaaval sorteerima. Oli läbirääkimiste tulemus, mis tuli valida kas tervikuna või lükata tagasi. Hiljem on arutelud nende maksuseaduste üle jätkunud ja jõutud järeldusele, et lepingusse pandud automaks ära jätta. Teine asi: kui läbirääkimistel kokku lepiti – ma ise osalesin ainult ühe korra –, oli taust teine kui praegu.
Nii et kui üle poole aasta eest läbirääkimisi peeti, ei olnud IRL-il lihtsalt jõudu suruda välja mõtteid, mis head ei tundunud?

Kindlasti ka seda, kindlasti ka ajategur. Aga seda oskavad paremini öelda need, kes kõigi kolme osapoole poolt laua taga istusid.

Praeguseks on siis teada, et panditulumaksu sellisel kujul ei tule, nagu Jüri Ratas ütles. Mis kujul see siis tuleb?

Seda ei tule üldse. On arutluse all, kas on võimalik seaduses anda maksuametile täpsemad juhised, et maksuhalduril oleks võimalik paremini välja selgitada, kas ettevõtte puhul, mis annab oma tütarfirmale laenu, on päriselt tegu laenuga või on selle taga soov kasumit maksuvabalt välja viia. Siin on ilmselt võimalused õigusruumi täpsustada, aga panditulumaksu kui sellist seadusena ei tule.

Mis saab magusamaksust ja pakendiaktsiisist? Olete ka neid kritiseerinud.

Jah, need on endiselt arutluse all. Mis neist saab, ei oska veel öelda, meie ettepanek on olnud ka need üle vaadata. Partnerid on läbirääkimisteks valmis olnud. Juhul kui leiame katteallikad või kulude kärpimise viisid, mis on kõigile vastuvõetavad, siis on võimalik ka nende maksude muutmine või ärajätmine. Aga seda on veel vara öelda, kas ja mis ulatuses suudame kokku leppida.

Magusamaksu puhul on argumendina kõlanud just terviseaspekt, mitte maksuraha kogumine. Kui nüüd on võimalik seda maksu lihtsalt ümber teha või ära jätta, tekib küsimus, kas tervisele rõhuda oli siiras.

Kindlasti oligi magusamaksu heakskiitmisel eesmärk lähtuda tervise motiividest. Aga samal ajal polnud seadust välja töötatud. Ka panditulumaksu eesmärk on jätkuvalt väga õige, aga seadus valminud kujul ei ole sobilik ega täida oma eesmärki. Sama on praegu magusamaksuga.

Abikaasade ühisdeklaratsioonid jäävad alles, aga kas sellisel kujul nagu praegu või seda muudetakse?
Kindlasti tuleb muudatusi. Tulumaksuvaba miinimumi olemus on täielikult muutunud, ühisdeklaratsioone päriselt niisugusel kujul ei ole võimalik rakendada, tuleb päris uus seadus välja töötada. Nii et see ei saa olema endine variant ega ka mitte praegune. Aga see ei ole suure rahalise mõjuga nagu pakendiaktsiis, sellel on rohkem väärtuseline tähendus.

Milline mõju on kõigel muul, mis nüüd ümber tehakse või ära jäetakse ja millele on katet vaja?

Summa ei ole väike, arvestuslikult nelja aasta peale võime rääkida ligikaudu 200 miljonist eurost. Ja see pole ka nii, et igal aastal 50 miljonit eurot, see on aastati erinev.

Kust see raha siis tuleb?

Eks tuleb kriitiliselt ja valusalt vaadata ümberringi, mis lahendused siin on. Mina neid tuluallikaid kindlasti avaldama ei hakka, enne kui rahandusministeeriumi täpsed arvestused on tehtud.

Aga valdkonnad? Mingi lähenemine peab ju olema, mis suunda vaadatakse?

Vaadatakse kõikidesse suundadesse.

Te teadsite ilmselt juba esimeheks kandideerides, mida tahate maksudes muuta. Nüüd aga alles otsite katteallikaid. Kas teil polnud siis plaani varem paigas, et alles praegu peab hakkama ringi vaatama?

Kui hakkasin esimeheks kandideerima, ei olnud mul valmis sellist plaani, et tean täpselt, millised on seadusemuudatused ja millised on katteallikad. Teadsin, et maksupakett ei ole sellisena terviklikult Eesti ettevõtluskeskkonnale hea lahendus, sellele viitasin ka oma kõnedes. See oli minu üldine sõnum, aga sellist arvestust, mida rahandusministeerium praegu teeb, minul üksiku riigikogu liikmena küll taskus ei olnud.

Kindlasti saite ka teie IRL-i auesimehe Mart Laari kirja, kus ta kritiseeris rahandusminister Sven Sesterit, kes ei pea kinni eelarvetasakaalu põhimõttest. Kas Sester peaks jätkama? Mida eelarve tasakaaluga teha?

Tasakaalu teema on oluline ja olen selle läbirääkimistel tõstatanud. Aga kõiki neid asju ei ole võimalik korraga lahendada. See ei käi nii, et kolme nädalaga pöörame riigi pea peale. Kuidas ka ei tahaks veel mingeid punkte koalitsioonileppes muuta, peab andma aru reaalsusest, mis on võimalik ja mis mitte. Kindlasti pöördume eelarve tasakaalu juurde tagasi ja tulevikus räägime sellest. See endiselt ei meeldi IRL-ile. Mis puudutab Sesterit, siis tema ellu viidud rahanduspoliitika pole tema isiklik unistus või soov kõike niisugusel kujul teha. See on tulnud koalitsiooni kokkuleppest.

Mart Laar märkis, et Keskerakonnast kostavad ebasobilikud sõnavõtud ja Ratas ei tule nendega toime. Kaua teie kannatate selliseid sõnumeid, nagu on tulnud Oudekki Loonelt ja Olga Ivanovalt?

Ega meile need ka ei meeldi. Me oleme neile reageerinud. Loodetavasti suudame koalitsioonipartneriga tulevikuks kokku leppida, et selliseid sõnavõtte jääb järjest vähemaks, kuni selleni, et ideaalis neid tulevikus ei oleks. Ega üks erakond ei saa koalitsioonipartnerite suid kinni panna, isegi kui need on risti vastupidised koalitsioonipoliitikale või Eesti huvidele. Loomulikult püüame kokku leppida, et selliseid avaldusi ei tuleks, aga vältida neid täielikult meie ei saa.

Seeder ei ütle endiselt, kas valitsusse läheb

Helir-Valdor Seeder ütles, et on valitsusse mineku ja IRL-i ministrite muudatused läbi mõelnud, kuid teeb need teatavaks enne erakonna sees. „Kindlasti veel erakonnas arutan, enne kui otsuse langetan,” sõnas ta.

Selle, kas Seeder IRL-i esimehena kandideerib Viljandis valimisliidus või erakonna nimekirjas, otsustab tema sõnul IRL-i Viljandi piirkond. „Kas otsustatakse kandideerida erakonnana või valimisliiduna, on kohaliku piirkonna otsus,” märkis Seeder. „Otsus minna valimisliiduna langetati kaks kuud enne suurkogu. Siis ei teatudki, et suurkogu kohe toimub – oli pikka aega lahtine, kas see toimub kevadel või sügisel. Nii et otsus langes neid asju teadmata. Nüüd on olukord muutunud ja seda kavatsetakse piirkonnas arutada.”