Eesti Päevaleht: Sester: riigieelarve kulusid ei kaeta vana rasva pealt, tulu tuleb maksudest (Marta Tuul)

20.04.2017Meediakajastus

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul viivad eelarve struktuursest tasakaalust välja investeeringud, millega soovitakse majandust stimuleerida.

Millised valdkonnad ja soovid jäid riigieelarvest välja?

Alati on rohkem taotlusi, kui riigieelarves raha jagub, see pole midagi ebatavalist. Ma ei taha minna konkreetsete taotluste tasemele, tegemist on riigieelarve strateegia mõttes tervikpildiga, mis on heaks kiidetud. Praktiliselt kõik ministrid soovisid palgafondi suurenemist, seda ei saanud soovitud mahus võimaldada. Teine, mida esile tuua, on soovid kinnisvara investeeringuteks, näiteks keskonnamaja, aga ka ERR-i stuudio. Ei saanud rahuldada ka lisaraha soovi avaliku sektori lisatöökohtade tarvis. Meie elanikkond väheneb ja avalik sektor peab sellega kaasas käima.

Kas jäi ootele mõni tavainimest puudutav muudatus, mida nüüd ei tule või mis sai osalise tähelepanu?

Pigem tuli otsuseid juurde. Näiteks enne novembrikuist koalitsiooni otsust ei olnud teadmist, et sisekaitseakadeemia luuakse Narva kolledžina. Või see, et me läheme elektriaktsiisitaset energiamahukatele ettevõtetele madalamaks muutma, et konkurentsivõimet suurendada. Lähimatel aastatel suunatakse strateegiliste investeeringute programmi kaudu 45 miljonit eurot lisaraha aastas taristusse, aga kui küsida, kas soovid olid suuremad, siis vastus on jah. Valitsuskabinet vaatab üle, milline on võimekus, kust need tulud tulevad. Majandusprognoos aitab palju kaasa.

Kas kulud kaetakse vana rasva pealt?

Ei, struktuurse ülejäägi pealt tehakse ainult strateegilisi investeeringuid, hästi limiteeritult ja konkreetselt. Vaid varasema ülejäägi arvel on meil võimalik lähiaastatel struktuursesse defitsiiti minna. Mitmeaastase eelarve kogumõju peab olema struktuurses tasakaalus. Kui vaadata vajadusi alates õpetajate palgast kuni terviseni välja, siis need on kaetud paremast majandusprognoosist kuni erinevate maksumuudatusteni välja. Neil pole aga võrdusmärki vahel, me ei saa öelda, et magustatud jookide maksust saadava rahaga tõstame õpetajate palka, ei ole nii. Neil pole omavahelist indekseeritust, need pole ükski n-ö vana rasva kasutusele võtmine. See kõik on lähiaastatel tulev riigieelarve tulu, maksupoliitilised otsused, aktsiisitõus näiteks.

Aga loeme need tulupooled siis üle.

Kui vaatame kogu tulupoolt, siis seal on pikk nimekiri katteallikaid, sealhulgas maksumuudatused. Paraneb ka majanduskeskkond.

Millised maksud tõusevad?

Tööjõumaksud langevad, see on meie poliitiline prioriteet. Inimeste jaoks tulupool, riigi jaoks pigem miinuspool. Suuname maksustamist teenimiselt tarbimisele, näiteks magusamaksu ja pakendiaktsiisiga. Riigieelarvesse annab tulu ka küpsete ettevõtete dividendipoliitika. Stimuleerime ettevõtteid maksma dividende stabiilselt. Kolme aasta keskmine hakkab tulevikus praeguse 20% asemel olema 14%. Eeldame sellest järgmisel aastal 100 miljonit lisatulu.

Mis veel?

Ettevõtluskonto. Esimeses etapis ei anna tulu, vaid on pigem kuluneutraalne, loodame, et see suurendab ettevõtlikkust. Dividendipoliitika. Osa riigifirmade puhul alandasime dividendide ootusi, osa puhul tõstsime. Nelja aasta jooksul on positsiooni parandus kuskil 70 miljoni euro ulatuses. Majandusprognoos annab väga tugeva positsiooni paranduse.

Kuid palgad kasvavad kiiremini kui majandus…

Meie palgad tõusevad kiiremini ja tarbimine on suurem, mis eri indikaatoritega kokku võttes on majanduskasvule parem. Lähiaastate majandusprognoos annab nelja aasta peale kokku suurusjärgus 250 miljonit eurot juurde.

See tasub ainult haigekassa…

Me ei saa öelda, et see tasub haigekassa lisaraha, see on ainult üks tulupool. Kui saad raha igapäevase palgana ja müüd auto, siis sa ei saa öelda, et poes kulutad nüüd oma automüügist saadud raha. See on see, mis sul arvel on, nii on ka riigis. Tinglikult öeldes: kui sa majamüügist saadud rahaga tõstad kellegi palka, pole järgmisel aastal võimalik palka välja maksta. Sellest saadav raha on ühekordne, mitte stabiilne tulu. Samamoodi on Tallinna Sadama müügist saadav IPO ühekordne. Kui sa suunad selle taristu parandamisse, siis on selgelt hoomatav ühekordne tulu.

Ardo Hanssoni sõnul on praegu hea aeg ja võiks pigem säästa, mitte kulutada.

Ma olen temaga rääkinud sel teemal. Ta tegelikult ei ole öelnud, et seda ülejääki ei tuleks kasutusele võtta. Ta ütles, et seda võiks teha mitte see valitsus, vaid järgmised valitsused. Ardo Hansson ütles intervjuus, et see on oportunistlik, et valitsus võtab kasutusele struktuurse ülejäägi. Nüüd on ta öelnud, et selle ülejäägi võiks kasutusele võtta järgmine, mitte see valitsus, mis annab signaali, et struktuurset ülejääki on mõistlik majandusse suunata. Praegu on vaja majandust stimuleerida ja Eesti SKT lõhe on negatiivne. See tähendab, et peame pingutama selle nimel, et saavutaksime potentsiaalse SKT taseme.

Istusin ise siin selles kabinetis, kui rääkisite oma meeskonnaga automaksust. Miks te siis oma n-ö beebi välja viskasite?

Ei, ta ei ole meie beebi. Mitte ükski partei ei saavuta Eestis 50% enamust. See tähendab, et on vaja teha koalitsioonivalitsus, mis omakorda tähendab, et alati on mingid punktid, mis sulle võib-olla ei meeldi või meeldivad vähem kui sinu partneritele. Autode punkt pole see, mis IRL-ile meeldis. Aga see oli kokkulepe sel hetkel. Kui riigieelarvestrateegia läbirääkimiste käigus tekkis võimalus see ära jätta, siis olen väga rahul, et partner aktsepteeris seda.

Kes said riigi rahapotist suurima noosi?

Valik nelja aasta jooksul tehtavaid kulutusi

551 miljonit eurot haigekassale

Üle 246 miljoni euro õpetajate keskmise palga tõusuks

135 miljonit eurot taristuinvesteeringuteks

92 miljonit eurot ühistranspordi dotatsiooniks

66 miljonit eurot huvitegevusele

52 miljonit eurot kultuuritöötajate palkadeks

24 mln € koolitoidu toetuseks

Kust tuleb raha nelja aasta kulude katteks?

Valik nelja aasta jooksul oodatavaid tulusid

250 miljonit eurot: paranenud eelarveprognoos

70 miljoni eurot: riigiettevõtete dividendipoliitika muudatused

29 miljonit eurot: euroraha kasutamise edasilükkumisest tekkinud jäägid

15 miljonit eurot aastas: pakendiaktsiis

Sven Sester: „Täpseid andmeid praegu jagada ei saa, need saavad paika alles järgmise nädala lõpus, kui parandused on tehtud.”