Eesti Päevaleht: Sester tahab keelata riigifirmadel spordi ja kultuuri toetamise ( Aivar Õepa)

02.02.2017Meediakajastus

Riik tahab oma ettevõtetel keelata spordi ja kultuuri toetamise, lubades eelarvesse toetusi lisada.

Uue valitsusliidu leppes sisaldub plaan keelata riigiettevõtetel põhitegevusega mitte seotud tegevuste toetamine ehk lubada neil toetada ainult oma valdkonna teadus- ja arendustegevust.

„Valitsusliidu leppe sõnastus lähtub sellest, et riik rahastab kultuuri ja sporti ulatuslikult riigieelarvest. On otstarbekas, et riigipoolne rahastus neile valdkondadele otsustatakse läbipaistvalt ja samade reeglite alusel, mitte ei sõltu riigi äriühingu nõukogu suvast, kellele üksikute taotluste menetlemine on kõrvaline lisaülesanne,” ütles rahandusminister Sven Sester.

Seni oli riigi osalusega äriühingutel lubatud toetada üht või teist sündmust või tegevust juhul, kui see aitas kaasa äriühingu finants- ja tegevuseesmärkide saavutamisele.

Seda segast ja mitmeti tõlgendatavat põhjendust kasutasid mitu riigifirmat ulatusliku toetuse maksmiseks. Näiteks Eesti Energia maksis ministeeriumi arvutuste järgi viimasel ajal igal aastal toetusteks ligi pool miljonit eurot, aasta-paari pikkuste vaheaegade järel sekundeeris elektrifirmale Tallinna Sadam.

Esineb huvide konflikte

Sesteri sõnul on rahandusministeerium toetuste maksmist analüüsides jõudnud järeldusele, et paljudel toetustel ei ole ettevõtte tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele tuvastatavat mõju. „Kahjuks on toetuste maksmisel esinenud ka korruptsiooni huvide konflikti vormis,” märkis minister.

Kava elluviimise korral saavad riigiettevõtted Sesteri sõnul toetada üksnes valdkondi, mille toetamise lisandväärtuse potentsiaal äriühingutele on suurim – ehk teadus- ja arendustegevus.

Lähemal ajal tahab rahandusminister täpsemat kava kolleegidele esitleda. Parlamenti tahetakse kava tuua lähikuudel.

Eesti olümpiakomitee peasekretäri Siim Suklese sõnul on plaan ühest küljest meeldiv. „Kui riigiettevõtetel toetamine ära keelata, jääb spordil saamata 300 000–400 000 eurot aastas. Kui nüüd selle asemel eelarvesse igal aastal pool miljonit toetust tuleb, on see väga okei,” ütles ta.

Teisalt võiksid riigiettevõtted spordi toetamisega eeskujuks olla, arvab Sukles. „Kui meil käivad erasponsoritega läbirääkimised, oleks tublisti abi, kui riik ka näitaks oma ettevõtete kaudu eeskuju,” sõnas ta.

Kolmas aspekt on reklaam. „Riigiettevõtetelt võetakse ära võimalus end tähtsatel turgudel spordi abiga reklaamida ja spordi toetamise kaudu oma kuvandit parandada,” märkis Sukles. „Näiteks Vene turul teenuseid müües tuleks kasuks, kui toetatakse näiteks korvpalli, jäähokit või iluuisutamist – spordialasid, mis seal on tähtsad. See võimalus nüüd kaob.”

Börsireeglitega korruptsiooni ennetama

Teiseks kavatseb rahandusminister riigiettevõtetes korruptsiooniohu kahandamiseks juurutada suuremates riigifirmades nn börsireeglid. Ka selle plaani tahab rahandusministeerium veebruaris teistele ministeeriumitele tutvumiseks saata. Riigikokku võiks plaan jõuda üheskoos toetuste kärpimise kavaga.

Plaani alus on ministeeriumi veendumus, et Eestis sätestab äriühingute avalikustatava teabe kohta kõrgeimad nõuded ja parimad praktikad Nasdaq Tallinna börsi reglement. Nüüd on sarnasele reglemendile kavas allutada riigifirmad, kuid mitte kõik.

Börsireeglitele peavad nagunii hakkama lähiaastatel alluma börsil noteeritavad riigi äriühingud, kuid peale nende peavad muutuma avalikumaks teised suured riigifirmad. „Oluline on hõlmata riigiettevõtted, mille suurus ja tegevusulatus viitavad vajadusele suurema läbipaistvuse järele,” ütles rahandusminister Sven Sester.

Tema sõnul ei pruugi börsireeglite täiemahuline rakendamine otstarbekas olla. „Kuid suuremate riigi osalusega äriühingute tegevuse läbipaistvuse suurendamiseks raamistikku luues juhindume börsi info avalikustamise reeglitest,” sõnas ta.

Konkreetseid nimesid või teisi kriteeriume, mille järgi börsireeglitele vastama hakkavad ettevõtted välja valitakse, Sester veel ei avaldanud.

Sester loodab börsireeglitest ja ka uutest riigifirmade nõukogude ametissenimetamise reeglitest abi, et ennetada riigifirmades korruptsiooni. „Ühegi lisareegli, -kohustuse ega -karistuse kehtestamine ei ole imerohi korruptsiooni ega mõne muu kuriteo vastu. Kindlasti on need meetmed kuritegude esinemise tõenäosust vähendavad,” lausus ta.

Eesti Energia on suursponsor

Igal aastal eelarvest spordi, kultuuri ja muu mitte oma põhitöötoetuseks eraldatud rahaga paistab silma Eesti Energia, kelle summad on mõnel aastal ulatunud koguni üle poole kogutoetustest.

Tallinna Sadam

Eesti Energia

Riigi Kinnisvara

Elering

Lennuliiklusteeninduse AS

Eesti Loots

Eesti Raudtee

EVR Cargo

Levira

Tallinna Lennujaam

Vireen

 

Toetus

EUROT
2016 toetus kokku: 419 400 €

2015 toetus kokku: 1 194 900 €

2014 toetus kokku: 777 800 €

Allikas: rahandusministeerium, foto: Sergei Stepanov, graafika: Toom Tragel