Eesti Päevaleht: Suurärimehed purustavad valitsuse unelma: ükski seadus ei tõsta palkasid

04.05.2015Meediakajastus

Sotsiaalmaksu 1% võrra langetamisel on sümboolne, mitte sisuline tähendus. „Ma ütleks: riik, palun ära anna mulle maksusoodustust, kui ma ei tea, kust sa selle tagasi võtad,” ahastab Krimelte suuromanik Jaan Puusaag.

Peaminister Taavi Rõivas ütles 16. aprillil valitsuse pressikonverentsil: „Majanduskasvu edendamiseks ja Eesti inimeste sissetulekute suurendamiseks on meil kokku lepitud tööjõumaksude vähendamine, sealhulgas sotsiaalmaksumäära vähendamine 1% võrra, 33%-lt 32%-le ja maksuvabatulumäära tõus 154 eurolt 205 euroni kuus.” Sotsiaalmaks peaks protsendipunktikese võrra langema 2017. aasta keskel.

Samal päeval ja sama laua tagant lisas rahandusminister Sven Sester, et „sotsiaalmaks läheb 1%-lise alandamisega lõpuks riigile maksma 90 miljonit eurot”.

22. aprillil saatis riigikantselei Eesti Päevalehele erinevate peremudelite kohta käivad arvutused, mis pidid selgitama, et kütuseaktsiisi tõstmise mõju ei ole sugugi nii traagiline, nagu avalikkus kipub arvama. Peaminister Rõivase majandusnõuniku Sven Kirsipuu „excelist” selgus muu hulgas ka tõik, et kantselei eeldab, justkui tähendaks sotsiaalmaksu 1% võrra langetamine töötajatele automaatselt palgatõusu.

Päev hiljem teatas Sester Delfile, et diislikütuse aktsiisi tõus tähendab küll paljudele ettevõtjatele lisakulu, aga samal ajal on koalitsioonilepingusse kirjutatud ka sotsiaalmaksu langetamine 1% võrra, mis tähendavat riigieelarvele 90 miljoni euro suurust kulu, aga ettevõtjatele on see 90 miljonit tulu. Seega määris rahandusminister erinevalt peaministrist sotsiaalmaksu langetamise lubadusega pigem ettevõtjatele mett moka peale.

Liit korrutab mantrat

Ehitusvahtude tootja Krimelte suuromanik Jaan Puusaag on arvamusel, et tööandjate keskliit on korrutanud mantrat, justkui oleks Eesti majanduse suurim probleem kõrged tööjõumaksud. „Olen olnud selles küsimuses volikogus opositsioonis. Olukorras, kus keskmine töötasu aastas tõuseb üle 10%, on selle 1% sotsiaalmaksu mõju olematu. Pole isegi mõtet arutada teemal, kas selle 1% saab endale töötaja või tööandja. Isegi kui selle maksu alandamine pikemas perspektiivis oleks kuni 5%, siis selle mõju on ikkagi peaaegu olematu. See ei tõsta hõivet ega suurenda Eesti konkurentsivõimet,” on Puusaag veendunud.

Puusaagi hinnangul ei sõltu ühe toimiva äri edu sellest, kas tööjõumaksud on mõni protsent siia või sinna, kui turg tervikuna elab edasi samade reeglite järgi. „Maksusoodustuse peaks oluliselt täpsemalt suunama sinna, kus probleem on teravam ja mõju suurem. See on oluline alustavale ettevõttele. Äri alustades on oluline, kui kiiresti suudab ettevõte oma tegevusega ennast ära majandada. Harva õnnestub oma kulud katta esimesest päevast. Ettevõte vajab adraseadmiseks aega, et jõuaks vajaliku tulubaasi luua. Näiteks alustaval ettevõttel võiks esimesel aastal olla kasvõi 20% sotsiaalmaksusoodustus. Et vältida iga aasta uue ettevõtte tegemist, võiks olla piiratud, et sama isik saab ainult kord viie aasta jooksul sellist soodustust taotleda, see on tehniline küsimus. Läti näite varal võib öelda, et selline alustava ettevõtte soodustus annab tõesti tulemust,” toob suurettevõtja konkreetse näite.

Puusaag kritiseerib ka oma kolleege ja saatusekaaslasi. „Praegu on tööandjad sotsiaalmaksu teemaga endale jalga tulistanud. 1% visati ette: saite, mis tahtsite! Aga mingil juhul ei õigusta selle 1% hind saadavat tulu. Riik kompenseerib saamata jäänud tulu kütuseaktsiisi ja hotellide käibemaksuga. Need löövad ettevõtjaid selgelt valusamalt, kui on saadud sotsiaalmaksu 1%-list tulu. Ma ütleks: riik, palun ära anna mulle maksusoodustust, kui ma ei tea, kust sa selle tagasi võtad,” ahastab ärimees.

Ettevõtja sõnul ei mängi sotsiaalmaksu suurus palkade tõstmise puhul vähimatki rolli. „Palgad kujunevad vastavalt nõudluse ja pakkumise vahekorrale. Kui on investeeringuid, luuakse töökohti, vajadus kvalifitseeritud tööjõu järele suureneb, siis tõusevad palgad. Ükski seadus palka ei tõsta,” teatab Puusaag.

Ärileht päris IT-ettevõtte Helmes omanikult Jaan Pillesaarelt, kui mitu töökohta ta kavatseb pärast sotsiaalmaksu 1%-list langust juurde luua. „Kui nii arvutada, siis Helmeses tekiks 200-le lisaks vaid üks lisatöökoht. Tegelik efekt on arvatavasti suurem, sest kui tänu 1% madalamale maksule õnnestub võita mõni rahvusvaheline hange, siis saab luua juba kümneid lisatöökohti.

Väärtuslik protsent

Euroopas on tarkvarahangete hinnad tihti mõneprotsendilise vahega ja selles valguses on see 1% juba ka väärtuslik,” arutleb Pillesaar.

Ühtlasi rõhutab IT-ärimees, et kui rääkida majanduse suuremast kasvuhüppest, siis on kõige olulisem küsimus, kuidas veenda praeguseid mitteeksportijaid, Lätti kolijaid ja ühe-mehe-OÜ-sid Eestis uusi töökohti looma. „Selle muutuse esile kutsumiseks peab sotsiaalmaksu langetama vähemalt 5–8%. Ehk siis maksumäärani u 27%. Siis saaks juba öelda, et Eesti maksukliima targale tööjõule on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ja ettevõtjal tasub tõesti tulla Eestisse uusi töökohti tegema,” sõnab targa äri ajaja.

2013. aastal tegid ettevõtjad teenusmajanduse kojas maksuspetsialistide abiga arvutused, mis näitasid, et juhul kui langetada sotsiaalmaks 27% peale, oleks ajutiselt tekkiva maksuaugu katmiseks vaja näiteks tõsta ettevõtte tulumaks 15% peale. „Loogika oli selles, et kui 33% tööjõumaks selgelt peletab Eestist töökohti minema, siis kuni 15% ettevõtte tulumaksu pärast reaalselt tegutsevad ettevõtted veel ära kolima ei hakka, kuna naaberriikides kehtib samamoodi u 15% tulumaks,” arvab Pillesaar.

Mismoodi on seotud sotsiaalmaksu langetamine ja eeldus, et seetõttu peaks ettevõtja töötaja palka tõstma?

„Pikema aja järel jaguneb maksusääst töövõtja ja tööandja vahel tõenäoliselt umbes pooleks. Seda sellepärast, et kui firmadel vähenevad kulud, langetavad nad turukonkurentsis üksteise järel väljamüügihindu ja teiselt poolt tekib töötajatel jälle samas turukonkurentsis võimalus hakata veidi kõrgemat palka küsima. Nii et võidavad mõlemad ja koos sellega võidab kogu majandus. Pikemas perspektiivis paranevad ka maksulaekumised, sest investeeringuid, töökohti ja ostujõudu tekib juurde. Seetõttu mina ei saa aru poliitikute väitest, et tuleks maksuaugu katmiseks mingeid teisi makse tõsta. See maksuauk kestab ainult kaks-kolm aastat. Milleks peaks sellepärast teisi makse tõstma?” esitab IT-ärimees retoorilise küsimuse.

Hoogtööd ei hakata tegema

Tartu toiduainetööstusettevõtte Salvest omanik, Reformierakonna liige Veljo Ipits on pealinna kolleegidega samal arvamusel: sotsiaalmaks langeb nii vähe, et ainuüksi selle pärast ei hakka keegi hoogtöö korras uusi töökohti looma ega töötajate palku tõstma.

„See 1%-line langus on sümboolne! Oleks selle asemel 11%, siis oleks päris selge, et jätkuks nii töötajate palkade tõstmiseks kui ka võib-olla isegi mõne uue töökoha loomiseks. Kuigi, mis puudutab viimast, siis tegelikult oleme püüdnud viimastel aastatel pigem mõne masina juurde soetada, et igapäevast tootmist veelgi rohkem mehhaniseerida, ja seetõttu on töötajaid hoopis vähemaks jäänud,” räägib purgitoidutööstur.

Ipits rõhutab, et palgad tõusevad Salvestis igal aastal hoolimata sellest, kui suur või väike on sotsiaalmaks. „Tänavu tõstsime palku 1. märtsist. Oleme viimastel aastatel teinud niimoodi, et sõltumata töötajast ja ametikohast tõuseb palk kõigil ühesuguse summa. Tänavu tõusid palgad kõigil 50 euro võrra. Selle jaoks, kes teenib 700 eurot, on see suur tõus, 2000 euro teenijale aga mõistagi oluliselt väiksem. Ma arvan, et nii on päris õige. Madalama otsa töötajaid peabki rohkem järele aitama. Aga oluline on eelkõige see, et tõstaksime palku ka siis, kui sotsmaks tõuseks. Palku reguleerib ikkagi turuolukord, mitte mingi riiklik sund või maksumäära muutus,” märgib Ipits.

Arvutused

Riigikantselei pole analüüsinud sotsiaalmaksu alandamise mõju

Kui Eesti Päevalehe Ärileht oli 22. aprillil avaldanud riigikantselei arvutused, mille järgi sotsiaalmaksu langetamine peaks muu hulgas kaasa tooma töötajate palgatõusu, tõttas kantselei päev hiljem arvutusi selgitama.

Peaminister Taavi Rõivase majandusnõunik Sven Kirsipuu kirjutas sotsiaalmaksu langetamise ja palgatõusu seose kohta: „Makromajanduslikult vaadeldakse maksukiilu ehk ettevõtte palgafondist riigi poolt maksudena ära võetavat raha hulka tervikuna ja sõltumata sellest, kas maksu tasub töötaja või tööandja.”

„Põhjus on selles, et tööturul osalejatel ei ole viimase osas erilist vahet. Ettevõtet huvitab palgafond tervikuna ja töötajat netopalk. Kui ettevõte on nõus väheneva tööjõu ja seega kasvava konkurentsi tingimustes maksma oma töötajatele palgafondina x summa, siis ei ole põhjust eeldada, et maksukii-lu vähendamise tulemusena tekkiv lisaraha palkadesse ei jõua,” kirjutas Kirsipuu.

Eile palus Ärileht riigikantseleil veel kord selgitada, milline on sotsiaalmaksu langetamise ja töötajate palgatõusu võimalik seos. Vastuseks saatis kantselei uuesti Kirsipuu selgituse. Sõna-sõnalt seda korrates.

Ühtlasi tundis Ärileht huvi, kas riigikantselei on analüüsinud, kui palju töökohti peaks pärast sotsiaalmaksu 1%-list langetamist Eestis juurde tekkima. Või milline peaks tervikuna olema sotsiaalmaksu langetamise mõju Eesti majandusele?

„Riigikantselei ei ole sellist analüüsi teinud,” ütles valitsuse infonõunik Ave Tampere.