Eesti Päevaleht: Sven Sester: plaanitud aktsiisitõusud ei ole liiga koormavad

09.04.2015Meediakajastus

Värske rahandus­minister Sven Sester on kindel, et üle 10% suuruste hüpetega kütuseaktsiisi tõstmine ei tee kellelegi liiga.
Katteallikad ei kata kõiki uue valitsuse planeeritud lubadusi. Millega see vahe kaetakse? Jätate mõne leppesse saanud lubaduse siiski ära?

Kui vaatame koalitsioonilepingu läbirääkimistest tulenevat tulude-kulude taset, siis järgmisel, 2016. aastal on tulud ja kulud tasakaalus, hetkel on seal vist 0,9-miljoniline miinus. Kindlasti saab see olema ka tasakaalus.

Aga te ei saa ju mõelda ainult ühele aastale.
Just. Koalitsioonil seisab ees töö selle nimel, et kulud ja tulud tasakaalu viia. Kohe alustame riigieelarve strateegia ettevalmistamist ja seal näeme ette, kuidas tulud ja kulud peavad olema tasakaalus.

Kulude poolt siis keegi enam ei puutu? Need asjad, mis on lubatud, kõik ka tulevad?
Need on otsused, mis on teinud kolm osapoolt ja mis on kirjas allkirjastatud koalitsioonileppes. Praegusel hetkel ei ole küll näha, et hakataks midagi muutma.

Kuidas mõjutab tulude ja kulude tasakaalu kohe-kohe avalikustatav uus majandusprognoos, mida te olete kindlasti juba näinud? Minule teadaolevalt kahandab see majanduskasvu (vt graafikut – toim) ja teeb katteallikate puudujäägi veel suuremaks.
Uuest prognoosist on õige rääkida esmaspäeval, mil sellest antakse täisülevaade.

Kust siis on võimalik tulusid juurde otsida, et need kuludega tasakaalu viia? Mis on esimesed ideed?
Kui läheb riigieelarve kokkupanekuks 2016. aastal, siis esiteks tuleb vaadata üle ja kalkuleerida lõplikult tabelis olevad katteallikate tulud. Ekspertidele oli antud ülesanne arvutada kiirkorras välja eelduslikud tulud.

Ma ei eelda, et siin tuleb väga suuri muudatusi, aga kindlasti ma ei välista, et komakohtades võib muudatusi tulla. Kindlasti ei saa võtta eelarvet vastu selliselt, et ei oleks struktuurset tasakaalu.

Hotelliketid tunnevad juba muret, et mujal Euroopas on majutusasutustel käibemaksusoodustused. Meie selle nüüd kaotame ja paneme hotellid ebavõrdsesse seisu.
Ma arvan, et seda meedet ei saa ellu kutsuda, ilma et riik vaataks üle ka võimaliku Eesti kui turismimaa tutvustuspaketi. Üldjuhul on õige, et konkreetse sektori elujõulisuse tõstmine peaks toimuma käibe suurendamise, mitte toetuste ja maksusoodustuste kaudu. Nii on ükskõik millise sektoriga.

Riik peaks mõtlema sellele, kuidas üks või teine sektor suurendaks oma käivet. Kui täna on olemas toetus ja riik soovib selle kaotada, siis tuleks seda teha pikema aja jooksul, mitte kolme kuu või isegi aasta jooksul. See peaks olema pikem protsess. Riik peaks leidma võimalused ka selleks, et investeerida Eesti kui turismimaa reklaamimisse, kas EAS-i või mingite muude meetmete kaudu.

Koalitsioon on rõhutanud, kuidas panustatakse rohkem lastega peredesse. Samal ajal teete te teise lapse maksuvabale tulule 154 euro juurde lae. Kas see ei ole vastuoluline?
Vastupidi. Ärme unustame, et täna tõuseb kõigi töötavate inimeste maksuvaba tulu. Läbirääkimiste ajal oli laual ka see, et teise lapse maksuvaba tulu üldse kaotada. Praegusel hetkel on see selgelt säilinud, antud juhul 154 euro juures. Samal ajal tuleb kõikidele inimestele maksuvaba tulu üldine tõstmine. Siin ei ole vastuolu.

Kas kütuseaktsiiside tõusu protsendid liiga koormavad ei ole? Just ettevõtjatele, mitte niivõrd eratarbijatele. 2019. aastaks astume kütuse hindadega Soomele kandadele, aga elatustasemelt oleme kaugel maas.
Eesti kütuseaktsiis ei ole muu Euroopaga võrreldes väga kõrge olnud ja neid tõuse pole pikka aega olnud. Tuleb jälgida üldist konjunktuuri ja lähinaabreid. Euroopa riigid on üldjuhul läinud selles suunas, et vaadata üle kaudse maksustamise poliitika. Eesti on liikunud otseste maksude vähendamise teed, et jätta inimestele ja ettevõtetele rohkem raha kätte. Teiselt poolt oleme teinud otsuseid, mis on seotud pahede, saastamise või tarbimise maksustamisega. Praegu on eksperdid kalkuleerinud, et selliste aktsiisitõusudega ei tule veel täiendavat riski, et aktsiisid ei pruugiks oodatud mahus laekuda või et me muutuksime naabritega võrreldes konkurentsivõimetuks.

Raskeveokite teekasutustasu on niisiis teemaks. Kuidas seda täpselt kogutakse?
Täna on Eestis tonnaažipõhine raskeveokitasu, mis on miinimum, mida EL nõuab. See ei puuduta ettevõtteid ja transiiti, mis läbib Eestit. Euroopas on Eesti ja Soome ainsad, kus teekasutustasu mingilgi moel ei ole. On tõesti mõte teekasutustasu juurde minna. Sellega kaasneks olukord, kus kogu transiit, mis Eestit läbib, oleks maksustatud. Tehnilised nüansid ja tasud on läbitöötamisel.

Kodulaenude intresside tagastust on näiteks Eesti Pank pidanud igandiks. Miks te seda ära ei kaotanud, vaid ainult kärpisite natuke?
Poliitiline kompromiss. Laual oli mitu eri varianti alates kaotamisest, intressi tagasimaksete vähendamisest 500 euroni ja mitmed muudki variandid. See on tänase koalitsiooni tahe.