Eesti Päevaleht: Tallinna netitorn. Pärast vabalevi kokkukuivamist suunab teletorn tähelepanu bittidele ja baitidele (Lauri Tankler)

03.08.2017Meediakajastus

Levira annab massiivse vundamendiga teletorni keldris ruumi serveripargile ja katsetab uut tehnoloogiat asjade interneti jaoks.

Kui 1. augustil tuhanded kodud üle Eesti vabalt levivate kommertstelekanalite Kanal 2 ja TV3 pildist ilma jäid, tõid ettevõtted põhjenduseks õhulevi kõrge maksumuse ja reklaamituru eripärad: seadus piirab reklaami näitamist, minutid on välja müüdud ja kulud ei saa lõpuks ikka kaetud. Nüüd levivad läbi õhu vabalt (loe: tasuta) ainult Eesti rahvusringhäälingu kolm kanalit (ETV, ETV2 ja ETV+), Tallinna TV ja Prantsuse telekanal France 24. Kanaleid läbi Eesti õhu edastav Levira näeb oma tulevikku teistsugustes digitaalsetes lahendustes.

„Sellel ei ole kindlasti olulist ja suurt mõju,” kommenteeris Levira juhatuse esimees Tiit Tammiste kahe kommertskanali vabalevist lahkumise mõju oma ettevõttele. Kuna telekanalitega tehtud kokkulepped on konfidentsiaalsed, ei taha Tammiste arvudest rääkida, aga on selge, et Levira peab edaspidigi tagama viie eelnimetatud telekanali tasuta levitamise, kuid nüüd juba väiksema sissetulekuga.

Majandusaasta aruande järgi müüs Levira 2016. aastal 4,8 miljoni euro eest tele- ja raadioteenuseid, mida on lausa 1,3 miljoni euro võrra rohkem kui 2015. aastal. Selles arvus on aga erinevaid teenuseid – Kanal 2 ja TV3 kuuluvad endiselt Levira vahendatud Starmani õhu kaudu leviva ZuumTV paketti ning on seega Levira kliendid edasi.

Tammiste on varem ajakirjandusele öelnud, et turg tühja kohta ei salli ja nemad ootavad, et vabalt levivate telekanalite hulka lisanduks uusi tegijaid. See omakorda võib viie allesjäänud tasuta telekanali kulusid mõjutama hakata. Vabalevi võrgus toimuvast sõltuvad ERR-i ja teiste edastamistasud.

„Ringhäälinguvõrk on üks tervik, kus on mastid, mastide otsas antennid, mastide all saatjad, see kõik on võrguga kokku tõmmatud ja on inimesed, kes seda võrku haldavad, monitoorivad ja hooldavad,” selgitas Tammiste. Võrgu ülalhoidmise kulud jagunevad seega nende kanalite vahel, kes võrku kasutavad, ja kui kasutajaid on vähem, on ülalpidamiseks kuluv summa suurem.

Uued teenused

„Mingeid kulusid saab optimeerida, mõnda ei saa,” sõnas Tammiste. „Piltlikult öeldes: maste vähemaks me võtta ei saa.” Eesti rahvusringhäälingu seadus teeb ERR-ile ülesandeks tagada, et programmid oleksid avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Seadust tõlgendatakse enamjaolt nii, et ERR-i tele- ja raadiokanalid peavad olema tasuta vabalevis.

Sisuliselt tähendab see, et kui vabalevisse uusi turuosalisi ei tule, on tõenäoline, et nii ERR-i, Tallinna linna kui ka Prantsuse riigi jaoks vabalevihinnad tõusevad.

Levira, kes Eestis nende mastide, saatjate ja kogu leviga opereerib, on Eesti riigi enamusosalusega ettevõte (51% kuulub Eesti riigile ja 49% Prantsusmaa levitamisfirmale TDF). Seega kui edastustasud ERR-i ja Tallinna TV jaoks tõusevad, tähendab see, et riigifirma vee peal hoidmisele võib hakata kuluma maksumaksja raha.

Sellist olukorda püüab Levira vältida ja just seepärast on ettevõte oma teenuste hulka aastate jooksul oluliselt laiendanud. Tammiste sõnul moodustab praegu umbes kolmandiku müügituludest eksport – sealhulgas rahvusvaheliste telekanalite kohaliku turu jaoks kohandamine. See tähendab, et kui multifilmikanal Cartoon Network tahab olla kättesaadav näiteks Ungari turul, siis saadavad nad oma pildi Levira kontorisse, kus sellele lisatakse ungarikeelne telekava, sealsed reklaamid ja ungarikeelsed subtiitrid ning saadetakse mööda valguskaablit Ungarisse, kus kohalikud teenusepakkujad need oma telekanalite nimekirja panevad.

Teine osa uutest teenustest on otseselt seotud Tallinna teletorniga. Kui seni on signaalide levitamist eelkõige seostatud teletorni kõrgustesse tõusva mastiga, siis tegelikult on suur osa Levira tulevikuteenustest viidud hoopis teletorni alla, massiivsete seintega vundamendi sisse. Seal, 20 000 tonni kaaluvas raudbetoonist vundamendis, mis hoiab püsti üle 300 meetri kõrgust teletorni, ootavad uued serveriruumid klientide servereid või Levira enda serverid kliente.

Eelmise aasta talvel avatud ja umbes miljon eurot investeeringut nõudnud uued serveriruumid on tegelikult pelgalt edasiarendus, mitte päris uus ärisuund, sest Levira on juba 2013. aastast teletorni all servereid võõrustanud. Uus serveripargi taristu on lihtsalt põlvkonnavahetus: välisõhu asemel kasutatakse serverite jahutamiseks nüüd vesijahutust, kõik moodulid on üksteisest eraldatud ja ruumid niimoodi ehitatud, et kui servereid juurde tuleb, saab mooduleid kergesti ükshaaval juurde lisada.

Betoon on müügiargument

Teletornialused paksud raudbetoonist seinad on hea põhjus, miks ettevõtted peaksid endale just sinna servereid ostma, sest andmekeskuste puhul huvitab kliente peale odavuse veel turvalisus ja suutlikkus igasuguste ootamatute olukordade ajal tööga edasi minna. „Meie käest on küll küsitud, et kui me oleme kaheksa meetrit maa all, siis mis juhtub, kui näiteks uputab,” ütles Levira pilveteenuste direktor Margus Uustalu serveriparki tutvustades. „Aga kuna teletorn on ehitatud künka otsa, siis me oleme ikkagi 18 meetrit üle merepinna.” Liivapinnas, ühendused välismaailmaga ja töökindlus on boonuspunktid, mille abil Levira end Eesti suurima serveripargi Telia kõrval ettevõtetele müüa proovib. „Me võime olümpiamängude aegsetele ehitajatele tänulikud olla, sest tol ajal pandi töökindlusele hästi palju rõhku,” selgitas Tammiste seda, kuidas isegi elektriga varustatust tagab kaks eri alajaama. Peale selle muidugi 20 sekundiga täisvõimsuse saavutavad diiselgeneraatorid ja UPS-ide pargid, mis peaksid kindlustama, et teenuse tagamise tase pole Leviral pelgalt 99,5%, vaid 99,99%.

Teletorni ja teiste mastide olemasolu, meedia levitamise turu muutumine ja serveripargi töökindluse tagatus on õhutanud Levirat aina uuemaid lahendusi katsetama. Uued tehnoloogiad viivad neid ka niinimetatud asjade interneti turule (ingl internet of things). Asjade internet tähendab lühidalt kokku võttes eri seadmete ühendamist internetiga, et neid nii monitoorida ja ettevõtmisi tõhusamaks muuta.

Levira katsetab parasjagu tehnoloogiat LPWAN ehk madala energiatarbega traadita sidevõrku. Sellega on võimalik panna näiteks oma suvilasse liikumisandur, mis vajab niivõrd nõrka signaali, et selle aku peab vastu mitte ainult nädalaid, vaid aastaid. Levira kõrged ja võimsad mastid saavad selle signaali kätte, ilma et internetti peaks kaabliga suvilasse vedama. „Osta ja unusta,” on Levira võrguteenuste arendusjuhi Urmo Männi lühike selgitus tehnoloogia kohta. „Paned ta korra üles ja siis ta viis aastat tiksub.”

„Me ise loodame, et meie esimesed kommertslahendused on juba sel sügisel olemas,” selgitas Tammiste ettevõtte eesmärki. Esimesed lahendused on tõenäoliselt pigem äriklientidele, kes omakorda võivad tulevikus selliseid lahendusi ka eratarbijatele pakkuma hakata. Levira katsetab ka näiteks parkimisandureid, logistikafirmadele mõeldud andureid, mis käivad autode ja haagiste külge, ning erinevaid kauglugereid.

Kas riik peaks olema Levira omanik?

Püüded oma infrastruktuuri kõige paremini ära kasutada ja ärimudelit muuta on tekitanud ka Levira enamusosaluse omanikul Eesti riigil küsimuse, kas või kuidas on Levira riigile tähtis. Levira enamusosaluse müüki on korduvalt kaalutud ja viimati katkestati ettevõtte müümine 2015. aasta talvel, kui toonane majandus- ja taristuminister Urve Palo ütles, et teletorn on kriitilise tähtsusega vara ja „pingestunud julgeolekuolukorda arvestades oleks Levira ja teletorni võõrandamine lühinägelik samm”. Pingestunud julgeolekuolukorra all pidas minister eelkõige silmas seda, kui Venemaa okupeeris 2014. aastal Krimmi ja Vene väed osalesid Ida-Ukraina konfliktis.

2016. aastaks oli olukord rahunenud ja Levirat kontrolliv rahandusministeerium tegi haldusala ettevõtete aruandes järelduse, et Leviral ei ole enam strateegilist eesmärki. „Võrreldes kümne aasta taguse olukorraga, kus AS-i Levira osakaal tasuta kättesaadavate telekanalite levitamisel oli 50%, on see tänaseks vähenenud 10–15%-le,” seisab mullu augustis avaldatud aruandes. „Seega võib öelda, et AS Levira ei täida enam suures ulatuses riiklikult olulise tähtsusega funktsiooni.”

Rahandusministeerium järeldas sellest, et AS-i Levira osalust ei ole vaja säilitada. Ainus oluline aspekt on teletorn ise, mida riik ei ole julgeolekukaalutlustel ja sümbolväärtuse tõttu kordagi soovinud Levira varaga võimalikule kosilasele kaasa anda.

Sügisel toimunud koalitsiooniläbirääkimiste käigus otsustasid kolm erakonda, et riigiettevõtete erastamist jätkatakse, kuid Levira erastatavate ettevõtete nimekirja ei jõudnud. Eelmine rahandusminister, IRL-i kuuluv Sven Sester ütles aprillikuus riigieelarvestrateegiat kommenteerides, et tema isiklikult sooviks Levira erastada.

Teletorni turistidele kinni ei panda

Aasta alguses kirjutas Eesti Ekspress, et tänavu septembris saab Leviral läbi kohustus teletorni turistide jaoks lahti hoida ja Levira ei soovi pärast seda enam turismiteenust pakkuda. Levira juhatuse esimehe Tiit Tammiste sõnul ei panda teletorni kui turismiobjekti kinni.

„Kui me taotlesime euroliidust raha, et torn turisminduse jaoks renoveerida, siis selle rahastuse tingimustes oli kirjas, et me peame seda non-profit (mittetulunduseesmärkidel – toim) viis aastat käitama,” meenutas Tammiste. „See saab septembri lõpus läbi. Aga see ei tähenda, et me paneme klõpsti ukse kinni.”

Tammiste selgitas, et Levira on teletorni kui turismiobjekti jaoks loonud oma sihtasutuse. „Me ei ootagi, et sealt kasumit tuleks, aga me ootame, et meie Levira alt sinna juurde raha juurde ei peaks panema,” ütles ta. „Tundub, et 150 000 külalise juures me saame hakkama. Pikemaajalises plaanis, viie-kuue aasta perspektiivis me ei näe, et me ei peaks hakkama saama.”

Üks Levira omanikke, Prantsusmaa levifirma TDF opereerib tegelikult umbes samamoodi Pariisis Eiffeli torniga – Prantsusmaa ühe suurema turismiobjektiga, mille tipus on saatjad ja maa-alune osa serveriparke täis.