Eesti Päevaleht: Üle parda heidetud ja järeleaidatud. Ministrikohtade jagamine valgustab parteide valitsemist

07.04.2015Meediakajastus

Igas parteis heideti mõni seni mõjukas isik valitsust koostades järsult üle parda. Aasta eest valitsuskabinetis alanud hoogsat värskendus-kuuri võib lõppenuks pidada. Mitu ministrit teenisid valitsusekoha häälte asemel kõva tööga erakonna heaks.

 Tõsiasjast, millise ministriportfelli ja riigikogu komisjoni esimehe koha üks või teine erakond endale saab, näeb seda, kuidas suudeti oma kaardid läbirääkimistel välja mängida. Pole kahtlust, et Reformierakond tõmbas jälle ülima tulemuse (vaata ka kõrvallugu). See aga, kelle Reformierakond, IRL ja SDE eri kohtadele määravad, kõneleb sellest, millised jõujooned on parteides: keda eelistatakse ja kes lendab üle parda?

Kui esmalt arvati Reformierakonnas, et Kristen Michal üldse valitsusse ei soovi, siis nüüdseks on selge, et kaheks jagatud majandusministeeriumi suuremat poolt hakkab majandus- ja taristuministrina juhtima just tema. Üks Reformierakonna rahastamisskandaali peategelane võtab tollase raske aja eest nüüd vastu kopsaka kompensatsiooni. Kõik vahepealne paistab olevat ametlikult unustatud, sest Michali 4766 häält räägib selget keelt ja näitab rahva usaldust.

Muljetavaldav portfell

Kui vaadata portfelli, mille erakond Michalile valmis sätib, siis on see väga muljetavaldav: kõige tähtsam osa majandusministeeriumist, millele nüüd uue koalitsioonilepingu järgi võib mingil hetkel lisanduda veel ka maapõueressursside haldamine. See kõik kokku on ülimalt mõjukas pakett.

Selle käigu tulemusena lõppes eduka saastekvoodi müüja Anne Sullingu esimene käik suurde poliitikasse. Kuigi väidetavalt oli talle lubatud ministrina jätkamist, peljati erakonnas, kas Sulling ikka poliitikuna hääli toob. Tõi küll, üle 4000 hääle. Siiski mängiti ta ministrite hulgast kõrvale.

Samamoodi läks ka aasta jagu rahandusministriks olnud Maris Lauriga: 4000 häält, null portfelli. Eelmisel kevadel nii vajalikuks peetud värskendus on ilmselgelt oma ülesande täitnud.

Seda, et Reformierakond töötab jälle n-ö algseades, näitab seegi, et Reformierakonna mõjukatest noortest tuleb uue näona valitsusse ainult Arto Aas, kellele usaldatakse riigihalduse ministri segasevõitu ametikoht. Mis on selle rahandusministeeriumi juurde kuuluva ministri täpne ülesanne, ei oska keegi veel kuigivõrd selgitada.

7000+ häält toonud Toomas Kivimäe koht oleks poliitilise loogika kohaselt valitsuses, kuid seda võimalust talle isegi ei pakutud. Samamoodi ei pakutud ministritooli ka väga pikaaegsele välisministrile Urmas Paetile. Ta tunnistas eile Delfile, et oleks kindlasti huvitatud tulevikus Eesti valitsuses töötamisest – kas välis- või julgeolekupoliitika vallas.

Paet olnuks hea kandidaat Euroopa asjade ministri kohale, mille loomine oli vahepeal tõsiselt päevakorras, aga siis oleks ta varjutanud välisministri. Paet jäi Reformierakonna jaoks ministrina kõrvale isegi teoreetilistest valikutest.

Ühena vähestest vanale kohale jäänud välisminister Keit Pentus-Rosimannus kannab kaasas oma taaka. Ilmselt peab ta suurema osa ametiaega töötama Autorollo kohtuprotsessi taustal. Just eile teatas prokuratuur, et saatis Autorollo kriminaalasja kohtusse. Kuigi Pentus-Rosimannus pääses kriminaalkahtlustusest, jääb see lugu teda siiski saatma vähemalt seniks, kuni kestab ettearvamatult lõppeda võiv kohtuasi. See aga ei sega Reformierakonda valimistel eelmisest korrast 3000 häält vähem kogunud Pentus-Rosimannust võtmeametisse sättimast.

Mõnegi reformierakondlase pahameeleks andis Reformierakond ülitähtsast kolmikust – peaminister, justiitsminister ja rahandusminister – kaks kohta ära IRL-ile, kellel valimised äpardusid. Just justiits- ja rahandusministeeriumis peavad kooskõlastuse saama kõik valitsuse esitatud eelnõud. Need mõjukad positsioonid hõivavad Urmas Reinsalu ja Sven Sester.

Kui pärast IRL-i katastroofilist valimistulemust räägiti, et erakonna sellisele tulemusele vedanud juhid kindlasti ei püüagi ministriteks minna, siis nüüd on asi muutunud. Urmas Reinsalu saab poliitilise tippkoha justiitsministrina, kuid on ühtlasi avalikult teatanud, et võtab kehva valimistulemuse eest vastutuse ega kandideeri enam erakonna esimeheks.

Vahepeal IRL-i potentsiaalseks uueks esimeheks peetud Kaia Iva nullisid erakonna otsustajad täielikult. Ei ole võimalik olla erakonna juht ilma kõrge poliitilise kohata. Eesti Päevalehele teadaolevalt lubati IRL-i riigikogu fraktsiooni edukalt juhtinud Ivale enne valimisi kindlat ministrikohta. See lubadus ei pidanud. Kuna Iva ei pääsenud ka riigikokku, pole tal nüüd mõjukat avalikku positsiooni.

Seevastu samuti riigikogust välja jäänud Sven Sester haarab rahandusministri portfelli sangast. Tõsi, tema kasuks räägib aastatepikkune rahanduskomisjoni juhtimise kogemus, aga vähetähtsaks ei saa pidada ka seda, et IRL-i tuumikusse kuuluvana ei saa ta tipust kõrvale jääda. Riigikogust välja jäänud, kuid valitsusse pääseva Sesteri jaoks on nüüd tegelikult lahti ka tee jalutada suvel IRL-i uue esimehe kandidaatide sekka. Nn poistebändi võimu erakonnas ei ole kehvad valimistulemused ilmselgelt murdnud.

IRL-i juhtkonnas toimunud hääletusel Kaia Iva eest sotsiaalkaitseministri koha napsanud Margus Tsahkna kannab kaasas oma taaka või õigemini kahtlusevarju. Varasema tausta poolest on ta kahtlemata sellele kohale õige inimene, kellel on pikaajaline sotsiaalkomisjoni juhtimise kogemus. Temaga seostub aga apteegiteenuse korraldamise seaduse segadus, mille kohta mitmelt poolt on küsitud, kas Tsahkna mitte ei proovinud parlamendis apteegikettide huve esindada.

SDE häältepüüdja välja

Urve Palo (SDE) juhtis eelmises aastases valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi suuremat poolt. Et majandus- ja taristuministri ning väliskaubandus- ja ettevõtlusministri portfellide vahekord jäi just selline, nagu see praegu on – tugevalt esimese poole kaldu –, selle võitles aasta eest Reformierakonnalt välja just Palo. Nüüd peab ta paradoksaalselt ise neljaks aastaks leppima majandusvaldkonna väiksema portfelliga. Teisalt läks tal isegi hästi, sest tema häältesaagist kadus kahtede parlamendivalimiste vahel üle 4000 hääle.

Sotsidest võib end kõrvale lükatuna tunda Helmen Kütt, kes oli Reformierakonna ja SDE valitsuses sotsiaalkaitseministri rollis. Tema häältesaak küll rohkem kui kahekordistus – piirkonnas, kus tuli võidelda Jürgen Ligi ja Helir-Valdor Seederiga –, kuid ministrikohta talle enam ei jagunud, kuigi oli lubatud.

See-eest jagus tervise- ja tööministri portfell Rannar Vassiljevile, kes sarnaselt Sesteriga ei pääsenud riigikokku. Muresid vähendas ehk teadmine, et erakonna peasekretär Indrek Saar läheb päris kindlasti valitsusse ja pärast seda on peasekretäri koht vaba. Samuti pakuti talle Eesti Päevalehele teadaolevalt Lääne-Virumaa maavanema kohta, kuid Vassiljevi sihik oli valitsusel.

Lõpuks kõneleb sotside rahulolematusest läbirääkimiste tulemustega palju seegi, et juba õige varases kohtade jaotamise faasis teatas Jevgeni Ossinovski, et tema haridusministriks ega üldse mingiks ministriks ei jää. Põhjuseks nimetas ta, et koalitsioonileping ei kajasta piisavalt haridusvaldkonna põhiküsimusi.