Eesti Päevaleht: USA teatas, et suurendab oma kohalolekut Euroopas (Otti Eylandt)

02.02.2016Meediakajastus

Liitlaste suurem kohalolek Eestis tähendab ka lisakulutusi Eesti kaitse-eelarvele.

Eile teatas Ameerika Ühendriikide kaitseminister Ashton Carter, et USA kavatseb 2017. aastaks Euroopa kaitsekulutusi neljakordistada ehk suurendada 3,4 miljardile dollarile (3,1 miljardit eurot). Kava järgi parandatakse Kesk- ja Ida-Euroopa NATO liikmesriikide varustatust raskerelvastuse, soomukite ja muu varustusega.

Kaitseminister Hannes Hanso sõnul on USA toetuse suurenemine erakordselt oluline verstapost, mis kinnitab veel kord USA pühendumust Euroopa ja eriti meie regiooni kaitsele.

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse teaduri Kalev Stoicescu hinnangul on tähtis märkida, et see võib olla ühekordne rahasüst, sest USA-s on tulemas presidendivalimised ja praegune riigipea Barack Obama ei saa kinnitada tulevase presidendi ja tema administratsiooni otsuseid. Hanso sellega ei nõustunud ja rõhutas, et tehtud otsus on üks osa suuremast protsessist. „On ilmselge, et suur ookeanitanker on pööranud, millele on palju rohkem kütust sisse pandud. Kindlasti ei saa seda vaadata ühekordse sammuna,” ütles kaitseminister.

Mida USA Euroopa kaitsekulutuste suurendamine konkreetsemalt Eesti jaoks tähendab, on praegu veel vara öelda. Stoicescu arvates on see raha mõeldud roteeruvate üksustega brigaadi ülalpidamiseks. Hanso sõnul tähendab see rohkem rotatsioone, suuremaid õppusi, eelpaigutust, investeeringuid ja infrastruktuuri. Uus võimekus ei tähenda USA baaside pidevat kasvu, vaid roteeruvate üksuste lisandumist meie regiooni, täiendas ta.

Kui liitlaste kohalolek Eestis suureneb, tähendab see ka lisakulutusi. „Tõepoolest, meil on kokkulepe, et praegusele 2%-le (kaitse-eelarve suurus SKT-st – toim) tuleb lisa. Me katame kulud, mis on seotud liitlaste vastuvõtmise, majutuse, infrastruktuuri ja muuga,” täpsustas Hanso.

Rahandusminister Sven Sester meenutas, et mullu otsustas valitsus peale tavapärase kaitse-eelarve panustada liitlasvägede infrastruktuuri arendamisse nelja aastaga kokku veel 40,6 miljonit eurot. Tema sõnul on järgmise aasta riigieelarve planeerimine praeguseks juba alanud ja olulisemad otsused, mis puudutavad valitsuse prioriteetseid tegevussuundi, paneb valitsus paika aprilli lõpuks. „Nende põhjal koostame ministeeriumide ja ministrite koostöös suvel ja sügisel 2017. aasta riigieelarve,” selgitas ta.

Suurim oht Venemaa

Islamiriigi järjest jõulisema tegevuse taustal ei usu Hanso ega Stoicescu, et meie liitlased alahindaksid Venemaa ohtu. Stoicescu märkis, et USA Euroopa ülemvägede juhataja kindral Breedlove on nimetanud Euroopa suurimaks ohuks ISIS-e ja illegaalse immigratsiooni ees just Venemaad.

Ühtlasi toonitas ta, et Venemaa tugevdab juba aastaid oma läände suunatud löögirusikat ja siinset kaitset on hädavajalik tugevdada. „Nende kõige võimekamad üksused on suunatud just meie poole,” ütles ta.

Stoicescu loodab, et teisedki liitlased, eeskätt Euroopa suurriigid – Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa – võtavad USA-st eeskuju ja samamoodi suurendavad oma kohalolekut ja sellega kaasnevaid kulutusi. „See kõik ei saa toetuda üksnes USA-le,” rõhutas ta.