Eesti Päevaleht: Uus eelarve: aktsiisitõusud jäävad paika, õpetajad saavad palka juurde (Urmas Jaagant)

22.09.2016Meediakajastus

2017. aasta eelarve kulusid aitab katta maksude laekumine, aga ka aktsiiside tõus ja riigiettevõtete dividendid. Eile ei kulunud valitsuskabinetis tundigi, kui ministrid jõudsid järgmise aasta riigieelarves kokkuleppele. Töö läks seekord sujuvamalt, sest palju asju, mis plaanis, lepiti kokku kas kevadel riigi eelarvestrateegiat tehes või veelgi varem, 2015. aastal koalitsioonilepingut sõlmides.
Rahandusminister Sven Sester esitas ministritele tasakaalus eelarvepositsiooni, milles teised ministrid enam muudatusi teha ei soovinud. „Ta ka arutas minuga enne, vaatasime selle koos üle ja ta sai tulla juba valmis lahendusega. Täna (eile – toim) ei pidanud enam katteallikate otsimisega vaeva nägema,” ütles peaminister Taavi Rõivas.

Üks valitsuse keerukamaid ülesandeid oli leida võimalus suurendada õpetajate ja teiste prioriteetsete valdkondade töötajate palgafondi. Eesti Päevalehele teadaolevalt lepiti kokku, et sotsiaalhoolekande ning kultuuri- ja siseturvalisuse töötajatele nähakse ette palgafondi kasv 3,33% ja õpetajate palgafond kasvab järgmisel aastal 4,63%. Mäletatavasti leppis valitsus juba kevadel kokku, et nende palgafond suureneb ainult 2%. Kuna aga keskmine palk suureneb kiiresti, poleks nii väikese tõusuga jõudnud lähemale eesmärgile, et õpetajate palk oleks 2019. aastaks 120% Eesti keskmisest palgast. Rõivase sõnul jääb see eesmärk paika. „Raske öelda, mitu protsenti saame selles suunas igal aastal liikuda või kuidas see võimalik on, aga arvestame, et soovime vähemasti palgataset hoida suhtena keskmisesse,” ütles ta.

Palgatõus kaetakse mitme eri sammuga. Õpetajate palgafondi liigub osa sotsiaalmaksu langetamise raha ja ka erakoolide seadusemuudatuse raha. Ka kokkuhoid avalikus sektoris jätkub, kuid seekord ei kirjuta valitsus enam igale valdkonnale kärpeprotsenti ette. „Lähtume sellest, et meil on nimekiri struktuurseid reforme, mida ellu viies on võimalik koosseise vähendada, ja ministritel on lubatud oma ümbertõstmisi teha,” selgitas Rõivas.

Lisakulu on EL-i eesistumineLisasurve pani eelarvele asjaolu, et Euroopa Liidu eesistumisaeg liikus Eesti jaoks 2018. aastast 2017. aastasse. See tähendab, et osa üle 70 miljoni euro maksma mineva eesistumise kulutusi tuleb teha 2017. aastal. „Mõned asjad on võimalik nihutada sellesse aastasse, kus maksulaekumine on paranenud, näiteks mõned investeeringud. Peale selle on asju, näiteks ehitushanked, mis liiguvad 2018. aastasse,” ütles Rõivas.

Eelarves olevaid kulusid aitab katta maksude parem laekumine, aga ka aktsiiside tõus ja riigiettevõtete dividendid. Maksumaksjate liit tegi eile aktsiisitõusude peatamiseks avalduse. Peale selle on ka rahandusministeerium ettevaatlikult mõista andnud, et plaanitud aktsiisitõusud ei pruugi lõpuks oodatud tulemust anda, eriti mis puudutab kange alkoholi aktsiisi. „Järgmisel neljal aastal vähenevad kange alkoholi kogused keskmiselt 5,8% aastas,” seisab ministeeriumi prognoosis.

Kõik plaanitud aktsiisitõusud jäävad järgmise aasta eelarves paika. Rõivase sõnul on arusaadav, et need, keda aktsiis puudutab, sooviksid selle langetamist. „Samuti näeme, et 4% Eesti alkoholiostmisi on läinud Lätti. Samas on piirikaubanduse mõju olnud varem prognoositust väiksem. Järgmisel aastal aktsiisitõusud ka aeglustuvad,” sõnas ta.

OLULISEMAD MAKSUMUUDATUSED 2017. AASTAL

Tulu
 
Alkoholiaktsiisi tõstmine 10%
23,5 miljonit €

Tubakaaktsiisi tõstmine 8%
29,3 miljonit €

Diisliaktsiisi tõstmine 10%
59,6 miljonit €

Bensiiniaktsiisi tõstmine 10%
30,3 miljonit €

Käibemaksutõus 9%lt 14%ni majutusteenustele
11 miljonit €

Kulu

Maksuvaba tulu tõstmine 2160 euroni
17,3 miljonit €

Sotsiaalmaksu langetamine 32,5%-le
41,5 miljonit €

Madalapalgaliste tagasimakse
35,9 miljonit €

Allikas: rahandusministeerium