Eesti Päevaleht: Uus tase: ettevõtja maksku ametniku lähetus kinni, sest EAS-il raha ei ole (Ann-Marii Nergi)

28.09.2016Meediakajastus

Transiidifirmad panid raha kokku ja ostsid endale aastaks Kasahstani Eesti saatkonda välisesindaja.

Eesti poliitikud on suutnud ettevõtjatele selgeks teha, et Moskvas kaubamahtude taastamise nimel „koogutamas” ei käida. Transiidiettevõtjad aga üritasid eelmisel aastal korduvalt majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) veenda, et riik saadaks Kasahstani majandusvaldkonna välisesindaja. Kesk-Aasia riik on osa nn uue siiditee koridorist, mille kaudu jõuab praegu Euroopasse iga kuu ligi sada kaubarongi ja kogused pidevalt suurenevad.

Sellest tubli osa läbib juba ammu nii Lätit kui ka Soomet, kes on üliaktiivselt ja nii poliitilisel kui ka majanduslikul tasemel kaubamahtude nimel tööd teinud. Transiidiinimeste arvates võiks ka Eesti sellest tüki saada. Näiteks saaks Hiinast tulevat konteinerkaupa siinsetest sadamatest laevadega Euroopasse saata või Kasahstani enda vedellasti, teravilja või metalli liigutada. Selliste tehingute saamiseks on aga esindaja kohalolek ja pikaajaliste kontaktide loomine möödapääsmatu ja kohustuslik kultuuriruumi osa. Eesti on küll naabritega võrreldes juba hiljaks jäänud, aga võib-olla mitte veel lootusetult.

Kasahstani saatkonna tulevik rippus juuksekarva otsas. Selle sulgemine õnnestus – taas transiidiinimeste survel – seekord ära hoida. Majandusesindaja lähetamise juttu kuulasid nii MKM kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS), kuid vangutasid pead: kellegi kasahhide juurde saatmiseks ei ole raha. Võib-olla tuleval aastal…

Raha pandi kokku

Seesuguse venitamise peale panid MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon liikmed raha kokku ning saatsid logistikafirma Alekon endise juhi Erkki Veismanni oma kulu ja kirjadega Kesk-Aasiasse Eestit esindama. Ametlikult on Veismanni lähetanud MKM erialadiplomaadina, kellele välisministeerium andis kaasa diplomaatilise passi ja tööruumi Astana Eesti saatkonnas. EAS vastutas administratiivse korralduse eest.

Selline asjakorraldus on pehmelt öeldes tavatu, sest EAS peaks välisesindusteks sobilikke riike valides arvestama ettevõtjate huvidega. Nüüd oli ärimeeste huvi suur ja kiiresti tegutsemine vajalik, kuid raha leida ei õnnestunud. Muide, peale erafirmade nagu Alexela, Vopak ja Sillamäe Sadam kannavad kulusid ka kolm riigifirmat Eesti Raudtee, EVR Cargo ja Tallinna Sadam.

Aastasele lähetusele kuluv summa, mida EAS ega ministeerium leida ei suutnud, oli 110 000 eurot.

Kas seda on riigile vähe või palju, oleneb muidugi kontekstist, aga summa võrdluseks mõned näited: EAS kulutas Eesti märgi otsimiseks 200 000 eurot, majandusminister Kristen Michali loodud „bürokraatia vähendamise rakkerühma” töö korraldamiseks eraldati 150 000 eurot, ettevõtlusministri Liisa Oviiri üks reis maksis pea 20 000 eurot jne.

Nii EAS kui ka ettevõtjad ütlevad, et Veismann on kaheksa kuuga teinud head tööd, kohati parematki kui mõnes muus riigis (ja EAS-i palgal) olevad välisesindajad, ent järgmise aasta eelarvest raha leidmist sihtasutus endiselt ei luba.

„Lepiti kokku, et pärast aastast tegutsemist vaadatakse tulemused üle ja langetatakse uus otsus,” ütles EAS-i pressiesindaja Priit Pruul. Kuid edaspidisest huvipuudusest andis aimu Pruuli sõnum, et EAS-i strateegiadokumendis „Made in Estonia 3.0” ei ole Kasahstani prioriteetse sihtriigina märgitud.

Esindajat on väga vaja

Erkki Veismanni sõnul on jala ukse vahele saamiseks väga tähtis, et kultuuriruumis oleks saatkonna esindaja. Seetõttu loodab ta, et valitsus suudab hoiduda poliitilisest otsusest saatkond sulgeda. „Aga oluline on ka pikaajaline riiklik huvi. Ei tasu olla kinni ainult naftatoodete vedudes, mida Venemaa soovib poliitilise otsuse tulemusena enda sadamatesse suunata, vaid tuleks vaadata pilti laiemalt. Näiteks e-kaubandus on tekitanud ida-lääne suunal uue ja atraktiivse valdkonna, milleks maismaatransport on sobivaim võimalus. Eesti ei tohiks seejuures ette alla anda, vaid peaks osalema turuosa jagamisel väga aktiivselt,” rõhutas Veismann.

Ta meenutas, et Andrus Ansipi peaministriks oleku ajal tekitati temaga koos olnud äridelegatsiooni visiitidega Kesk-Aasias Eesti vastu huvi, mis pole hiljem edasiarendamist leidnud.

Suure võiduna käsitles Eesti transiidisektor juba seda, kui rahandusminister Sven Sester käis selle aasta kevadel Astanas konverentsil esinemas. Ministri kohalolu võimaldas ka kohtumist Kasahstani raudteepealiku Askar Maminiga.

KOMMENTAAR

Heiti Hääl: kui ei proovi, ei juhtu kindlasti midagi

Alexela omanik Heiti Hääl ei julge projektile liiga suuri ega konkreetseid ootusi panna, ent ütleb, et Eestile jaguks kaupa, mida kasahhidel tasub just siitkaudu liigutada.

„Ma ei väidagi, et nüüd kohe midagi juhtuma hakkab, aga kui ei proovi, ei juhtu kindlasti midagi. Iga siia tulev tonn aitab jagada seda koormust, mida me tasudena maksma peame. Kui Soome ja Läti näevad vaeva, et nn siiditee rajale jääda, siis Eesti peaks ka kuidagi panustama.”

Hääl nendib, et kui vaja, maksavad firmad välisesindaja kulud ka teisel aastal. „Seni kuni transiiti on ainult ettevõtjatel endal vaja, peamegi selle ise kinni maksma,” teeb Hääl torke riikliku asjaajamise pihta.

Transiit on Eesti raudteel ligi kuus korda vähenenud

Maht (mln tonni) / Muutuse % eelmise aastaga võrreldes

2004   32,5

2005   36,1/ 2,5

2006   36,7 /1,6

2007   28,2 / -23,2

2008   19,4 / -31,2

2009   21 / 8

2010   23,8 / 13,3

2011 23,1 / -3

2012  19,9 / -13,9

2013   18,7 / -6,1

2014   14,1 / -24,6

2015    11,3 / -19,9

2016   6 / -47