Eesti Päevaleht: Valitsus flirdib mõttega ulatada abikäsi Nordica asemel hoopis Air Balticule? (Ann-Marii Nergi)

21.04.2020Meediakajastus

Nordica küsib valitsuselt u 20 miljonit eurot, oma abi ettevõtte ellujäämiseks on pakkunud ka SAS.

Läinud nädala valitsuse pressikonverentsil poetas välisminister Urmas Reinsalu ettevõtete toetamise küsimuse peale oma mõttearenduse, et selles vallas peaks mõtlema avaramalt. „Üks asi on aidata kriis üle elada ettevõtetel, mille peakorterid on Eestis. Kuid ma usun, eriti mõeldes ka rahvusvahelistele transpordiühendustele, võiksime mõelda ka avaramalt.” Mõistukõneks Reinsalu selle lause jättiski, täpsustamata ka ligi nädal hiljem, mida õieti ta silmas pidas. Ent oletatavasti võis minister vihjata võimalusele, et Eesti lennufirma Nordica ei ole ainuke variant, mida lennuühenduste taastamise puhul aidata – abi vajab ju ka lätlaste Air Baltic, mis enne kriisi (Läti maksumaksja rahaga) Tallinnast tublisti lennuliine avas.

Kuuldavasti suhtub Nordicasse eriti skeptiliselt just koalitsioonierakond Isamaa, mille liikmetel meeldib Nordica toetamise plaani torpedeerida Läti lennufirma mängu toomisega. „Kas astume kolmandat korda sama reha otsa?” küsitakse, kui juttu tuleb Eesti lennufirma toetamisest, vihjates valusatele kogemustele Estonian Airiga ja veel poole aasta tagusele Nordica sammule kõik oma Tallinna liinid sulgeda.

Reinsalu Air Balticut Ärilehele otse nimetada ei julgenud, see-eest teeb seda tänases Eesti Päevalehes rahandusminister Martin Helme, kelle sõnutsi on teema aruteludest läbi käinud. Seni siiski konkreetsete tulemusteta. Isamaa poliitikutest suhtub Nordicasse skeptiliselt ka riigikogu majanduskomisjoni juht Sven Sester. Eile küsis ta komisjonis aru andmas käinud majandusminister Taavi Aasalt otse: kas Air Balticuga peetakse läbirääkimisi? „Minister kinnitas, et selliseid mõtteid ei ole. Pigem valmistab Aas valitsusse minekuks ette otsust suunata lisaressurssi ikkagi Nordicasse. Ma jääksin siin ikkagi mõõdukalt skeptiliseks ja rõhutaksin, et meil ei peaks olema tabu arutleda kõikide eri võimaluste üle, mis meile lennuliinid tagaksid,” ütles Sester.

Kõik toetavad, meie ka

Homme peaks valitsuskabinet arutama majanduse abipaketti, sh Nordica toetamist. Lennufirma on küsinud ellujäämiseks ja Tallinnast vajalike liinide avamiseks u 20 miljonit eurot – nii krediidiliini kui ka kapitalisüstina. Ärilehe küsimusele Nordica kohta vastas Taavi Aas üllatavalt otsekoheselt ja andis mõista, et lätlastele raha jagamine jääb ära. „Laual on erinevaid toetuse variante, sh nii kapitalimakse kui ka laen. Sisuliselt kõik riigid toetavad oma lennufirmasid, seega teeme seda ka meie.”
Nordica ja selle tütarfirma Regional Jet kommunikatsioonijuht Toomas Uibo ütles, et just nendetaolise lennufirma – mis teeks kasumlikke allhankelende ja selle toel lendaks liine ka Tallinna vahet – vajalikkus tuleb praeguses olukorras selgelt esile. „Ka meie partner, Skandinaavia lennufirma SAS on meie olulisust mõistnud, pakkudes meile märkimisväärset rahalist toetust, et saaksime kriisi möödudes tegevust jätkata. Aga sellest üksi ei piisa – SAS tahab näha, et ka Eesti riik teeb päästmiseks midagi.”

Seis on nukker

Uibo rõhutas, et kuigi Nordica peatas sügisel tiheda konkurentsi tõttu oma lennud, ei lõpetanud Regional Jet Tallinnast lendamist. Kolme liini lennati poolakate LOT-ile ning SAS-ile. „Me oleme Eesti e ttevõte ja Tallinn on meie kodubaas, me pole ainult Skandinaavias allhankeid tegev firma. Meil on siin 300 inimest tööl ja oleme tegelikult aidanud Eestil lennuühendusi hoida.”

Nordical ja Regional Jetil on praegu 24 lennukit, millest aeg-ajalt õhus on vaid kolm-neli. Nordicale lennatakse vähendatud mahus üht Rootsi siseliini, Regional Jet teenindab SAS-i tellimusel üht Taani linnadevahelist liini. Skandinaavia suurim lennufirma hakkab aga liiklust vähehaaval taastama. Regional Jet on pidanud koondama lennupersonali nii Rootsis kui ka Taanis, Eestis on püütud inimesi siiani tööl hoida.

Nagu arvata võiski, suhtub Uibo lätlaste tegevusse kriitiliselt. „Air Baltic kuulutab praegu, et nad taastavad lennuliikluse maikuus ja piletisüsteemides on lennud nähtavad. Nende toimumine on aga väga kahtlane, sest ükski lennufirma maailmas ei dikteeri praegu liikluse taastamise kuupäevi, seda teevad ikkagi riikide valitsused. Air Balticu selline käitumine loob praegu inimestele eksliku pildi, justkui lennuliiklus taastuks kohe. See pigem tundub olevat võitlus selle nimel, et Eesti enda lennuettevõtet riigiabi kontekstis halvemasse seisu panna,” pahandas Uibo. Ilmne on, et kõik välismaised lennuettevõtted Tallinnasse kohe ei naase. Sellepärast peab meil olema garantii, et suudame ise lennata, rõhutas Uibo. „Eesti lennuettevõtte struktuur lubab riigil lennufirmat selliselt omada, et kui me pole nõus oma välisühendustele peale maksma, teenib riiklik lennufirma kasumit lennates Tallinnast teiste lennufirmade heaks. Selle aasta jaanuaris ja veebruaris olid nii Nordica kui ka Regional Jet kasumis.”

 

OTSIB LAHENDUSI

Aas: kolm lennuettevõtet tuleb liita

Valitsus arutab majanduse abipaketti neljapäeval. Esmalt on oluline tagada ettevõttele krediidiliin, laenutooted ja otsetoetused turismiettevõtetele, kellele on kriis avaldanud kõige kiiremat mõju. Pärast seda saab minna konkreetsemaks ja otsustada eraldi toetused. Kriisist väljumiseks on kodumaisel lennufirmal suur tähtsus, kuna kiiresti on vaja taastada inimeste ja kaupade liikumine.

Kõik suuremad abipaketid otsustab valitsus. Saame rääkida otsustest siis, kui need on tehtud. Aga jutuks on erinevaid toetuse variante, sh nii kapitalimakse kui ka laen. Sisuliselt kõik riigid toetavad oma lennufirmasid, seega teeme seda ka meie. Nordica kui lennufirma tegutseb avatud turul ja teeb oma äriplaanid iseseisvalt. Riigi kui omaniku peamine huvi on, et ettevõte oleks kasumis. Enne eriolukorda oli Nordica peamine tegevussuund eksport ehk tellimuslendude tegemine. Juhul kui eriolukorrast väljumisel osutub vajalikuks nende panus Tallinnast lendamiseks, siis selle nimel hakkavad nad kohe ka pingutama. Enne kriisi tegi Nordica, küll mitte oma kaubamärgi alt, u 140 lendu nädalas.

Praegu on riigil kolm lennundusettevõtet: Transpordi Varahaldus (lennukite rent), Nordica ja Regional Jet. Nordica asutamise ajal oli selline struktuur vajalik, kuid praegu enam mitte. Seega on meil plaan ettevõtted konsolideerida. Kõigil neil ettevõtetel läks eelmisel aastal majanduslikult üsna hästi ja läheks praegugi, kui poleks eriolukorda. Ilma praeguse olukorrata oleks kolm ettevõtet teeninud sel aastal prognoosi kohaselt u 10 miljonit eurot kasumit. Seega näeme meie kohalikul lennundusel perspektiivi. Vähem tähtis pole, et säilitame ligi 500 töökohta (enamik Eestis) ja lennundus kui teadus- ja tööstusharu saab Eestis kasvada.

Praegu ei ole plaanis muuta koostööd LOT-iga ja läbirääkimisi teiste lennufirmadega ei peeta. Aga nagu meedia on kirjutanud, plaanib Air Baltic avada pärast eriolukorra lõppu liine ka Tallinnast. Samas on nad teatanud, et loobuvad väikestest lennukitest, seega ei oska hinnata, mida see võib tähendada. Mõistagi on Eesti huvitatud, et Tallinnast (ja miks mitte ka teistest meie lennujaamadest) oleks võimalikult palju lende. Täna me ei tea, milliseks kujuneb lennundus pärast koroonat.

Regional Jet on pidanud koondama lennupersonali nii Rootsis kui ka Taanis, Eestis on püütud inimesi tööl hoida, kuid Uibo sõnul ei saa välistada, et ettevõte võib siingi ellujäämise nimel personali vähendada.