Eesti Päevaleht: Valitsuse optimism tõstab Eesti maksukoormuse seninägemata tasemele (Lauri Tankler)

27.04.2017Meediakajastus

Hoolimata hoiatustest loodab valitsus üha enamale maksurahale, et suurendada riigi investeeringuid.

Valitsus kiitis eilsel istungil heaks riigi 2018.–2021. aasta eelarvestrateegia. Selle üheks olulisemaks eesmärgiks nimetas peaminister Jüri Ratas majanduskasvu, mille kiirendamise nimel ollakse valmis kulutama rohkem, kui makse kogutakse.

Nii Eesti Pank kui ka kolm aastat tagasi eelarvepoliitika hindamiseks loodud eelarve-nõukogu on valitsust hoiatanud, et miinusega eelarveks pole õige aeg. Eelarvenõuko-gu hinnangul ei ole mõistlik stimuleerida majandust just praegu, kui tööhõive on suur, palgad tõusevad ja majanduskasv kiireneb.

Samuti hoiatasid nad ka eelarvereeglite lõdvemaks laskmise eest, kuid valitsus on teisel arvamusel. „Mille osas meil tõesti on eriarvamused eelarvenõukoguga, on see, et meie arvates on hetkel Eesti majanduse potentsiaal kasvuks kõrgem, kui ta täna on,” ütles Ratas. „Kas me suudaksime kasvada rohkem, kui me täna kasvame? Tänane valitsus on öelnud, et jah, me arvame, et selleks on olemas teatud struktuursed ümberkorraldused ettevõtluskeskkonnas, aga ka lisainvesteeringud.”

Rekordilised investeeringud

Seetõttu kavandabki riigi eelarvestrateegia järgmisteks aastateks lausa eelarvetasakaalu hinnaga suurt hulka investeeringuid. „Oludes, kus majandus kasvab aeglasemalt, kui on meie riigi võimekus, teeb riik nii euroraha kui ka varasemate aastate ülejäägi arvelt majanduskavu toetavaid investeeringuid,” seisab dokumendis. „Riigi investeeringute maht on 2018. aastal kõigi aegade suurim ajal, kui erasektori investeeringud on veel pigem madalseisus, kuid hakkavad kasvama.”

Valitsus soovib järgmiste aastate jooksul näiteks investeerida üle 200 miljoni euro Rail Balticu ehitamiseks, 535 miljonit maanteedesse, aga ka 40 miljonit linnahalli rekonstrueerimiseks ja 33 miljonit kaunite kunstide koolile.

Valitsuskoalitsiooni ühe põhilise lubaduse – tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 500 euroni – tõttu sõltub kulude kokkusaamine teiste maksude kogumisest (tarbimise suuremast maksustamisest), mis suurendab tegelikult üldist maksukoormust. Seetõttu tõuseb Eesti maksukoormus sisemajanduse kogutoodangu suhtes seni kõrgemale tasemele, 36% piirimaile.

Riigi eelarvestrateegia on küll üksnes poliitiliste kavatsuste dokument, kuid rahandusminister Sven Sester on öelnud, et selle kinnitamisega on põhimõtteliselt valmis saanud ka 2018. aasta riigieelarve.

Kas uued maksud lähevad läbi?

Rahandusministeerium on kavandanud järgmiseks aastaks hulga maksumuudatusi, millega loodetakse riigieelarvesse saada lisatulu samal ajal tööjõumakse langetades. Detsembris kobareelnõuga vastu võetud aktsiisi tõstmise otsused (sealhulgas 1. juulist õlleaktsiisi 70% tõus) ning planeeritav magustatud jookide maks, teekasutustasud ja eelkõige ettevõtetele kehtestatavad maksud peaksid tasakaalustama hiigelkulutusi, mida valitsus kavatseb teha infrastruktuurile. Plaanidesse kriitiliselt suhtuv eelarvenõukogu juhtis tähelepanu ka maksude ehk tulude poolele. Nõukogu arvates võib maksumuudatuste hulk ja keerukus prognoosidesse vigu tekitada ja suurendada riski, et (isegi kui valitsus lõdvendab eelarvereegleid) järgmise aasta tulude prognoos on liiga optimistlik.