EFSF – mis imeloom see on?

27.09.2011Arvamus
EFSF – mis imeloom see on?

Käesolevaga annan teile edasi IRL fraktsiooni seisukoha meie arusaamast, mis imeloom see EFSF on, miks Eesti selles osalema peab ning mida IRL arvab eelnõu hetke menetlusprotsessist. Alustaksin kõigepealt oma varemavaldatud mõtete refereeringuga. Nimelt: elate ridaelamus. Ühel päeval näete aknast, et mõned lähedased ridaelamuboksid on põlema läinud. Mida teha? Kas hakata kiiruga oma vähest materiaalset varandust majast välja tassima või kiirustate appi vett peale viskama? Just analoogilised küsimused on viimasel ajal olnud paljudel tavakodanikel Euroopa Liidus peas ja huulil. Kas me ikka peame garantiisid ja ka reaalraha välja käima? Kas ilma kuidagi ei saa?

IRL fraktsioon nendib, et oleme riigina täna osa Euroopa Liidu ühisest kauba- ja teenusturust. Ning võib kindlalt väita, et ühisel turul tegutsevate arenenud riikide maksejõuetus on kulukas nii konkreetsele riigile kui ka tema partneritele. Seega on liikmesriigile antav laen majandusprogrammi toetuseks ja programmi täitmise eeldusel (aga muidu laenu ei saagi) kogu rahaliidu jaoks oluline. Aluslepingu põhimõtte on, et liikmesriigid ei vastuta üksteise rahaliste kohustuste eest ning range tõlgendus ei ole võimaldanud varasemalt euroala stabiilsuse toetuseks püsiva raamistiku loomist.

Juunis 2010 asutasid euroala rahandusministrid Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi ehk EFSFi. EFSF on üks euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ellu kutsutud abimehhanismidest, millest sõltub nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tugevus, areng ja julgeolek. EFSFi eesmärk on toetada erakorralistesse finantsraskustesse sattunud euroala riike, sest probleemid ühes euroala riigis puudutavad paratamatult ka kõiki teisi liikmesriike. Fondi näol ei ole tegemist rahvusvahelise finantsinstitutsiooniga, vaid ajutiselt loodud eraõigusliku ettevõttega, mis euroala riikide poolt välja antud garantiide alusel rahastab erinevaid toetusmeetmeid euroala stabiilsuse tagamiseks. Fondi omanikud on kõik euroala riigid.

IRL fraktsioon on seisukohal, et kõik EFSFi võimalikud tegevusmeetmed (nendeks on toetuslaenude andmise võimalus, ennetavate krediidiliinide võimaldamine, võlakirjade ostmine esmaselt ja järelturult ning pankade rekapitaliseerimine) saavad toimuda vaid range tingimuslikkusega, st liikmesriigile antakse finantstoetust ainult konkreetse majandusprogrammi toetamiseks ja selle elluviimise tagatisel. Kui liikmesriik programmi tingimusi ei täida, siis järgmist finantstoetuse osamakset ei tohiks võlausaldajad teha! Täna otsuseid tehes saame aru, et EFSF on ajutine ning selle ülesanded võtab 2013. aastal üle Euroopa Stabiilsusmehhanism ehk ESM – Euroopa Liidu asutamislepingu alusel loodav organisatsioon.

Nüüd järgmiseks küsimus, et kuidas ja miks Eesti selles osaleb?

Eesti on toetanud alates 2010. aastast astutud samme euroala stabiilsuse tagamiseks, sest euroala stabiilsus on kogu Eesti ja tema elanikkonna huvides. Seetõttu osaleb Eesti euroala liikmena võrdväärselt teiste euroala riikidega euroala stabiilsuse kindlustamisel. Eesti liitumine EFSFiga on viibinud, sest EFSFi raamleping on 2011. aastal olnud kaks korda muutmisel. Selle on tinginud vajadus suurendada EFSFi paindlikkust. Eesti aga saab liituda organisatsiooniga, mille sisus ja olemuses on üheselt kokku lepitud.

Ja nüüd lõpetuseks eelnõu menetlusprotsessi kiirusest ning vastavusest seadusandlikule baasile.

Eesti liitumine EFSFiga ei jõustu enne, kui kõik euroala riigid on ellu viinud siseriiklikud juriidilised toimingud ja esitanud vastava kinnituskirja EFSFile. Euroala valitsused on võtnud eesmärgiks viia kiireloomuliselt siseriiklikud menetlused lõpuni võimalusel septembrikuu jooksul. Riigikogu vastav otsus on kinnituseks, et Eesti on läbinud vajalikud siseriiklikud protseduurid EFSFiga liitumiseks.

Viimastel päevadel on õiguskantsleri initsiatiivil üles tõstetud õigustatud küsimused EFSF-iga liitumisel tulevaste otsustuspädevuste teemal, aga ka riigikogu poolthäälteenamuse küsimus otsuste tegemisel. Tunnustame õiguskantslerit proaktiivse tegevuse osas. Oleme seisukohal, et kõik ettepanekud otsuse eelnõu õiguskindlamaks muutmisel on Riigikogu ühine huvi. Siinkohal kinnitame, et IRL fraktsioon on huvitatud EFSF otsuse eelnõu viivitamatust ning kiirest vastuvõtmisest, samas likvideerides võimalikud vastuolud põhiseaduse, riigieelarve baasseaduse või muude seadustega.

Tulles tagasi aga ettekande alguse juurde. Üks kommentaator kirjutas mulle, et ridaelamu ühte boksi on mõtet kustutama minna siis, kui selle boksi elanikud ise ka sellele kaasa aitavad, kui aga elanikud ise bensiini juurde valavad, selleks, et paremini põleks, siis on põhjust hakata oma vara päästma. IRL fraktsioon on seisukohal, et otsuse eelnõu jõustumisel peavad tulevased EFSFi eraldised toimuma rangelt vastavalt eelkokkulepetele, st. abivajaja konkreetse majandusprogrammi toetamiseks ja selle elluviimise tagatisel. Toetame selle otsuseeelnõu kiiret menetlemist ning teeme tööd selle nimel, et tekiks vajalik õiguskindlus.