Ekspress.ee: Kes on protestijat autoga „müksanud“ Igor Kravtšenko? „Hall hiireke“, kes eelistab valijatega kremlimeelset juttu ajada (Greete Lehepuu)

05.05.2021Meediakajastus

Kunagi halliks hiireks tituleeritud parlamendisaadik on viimase aasta jooksul avalikus suhtluses lõvikonservi tarbinud. Enda sõnul valijatega „põllul“ töötamist eelistav poliitik parlamendis sõna ei võta, kuid Facebookis kremlimeelseid seisukohti ära ei põlga.

Esmaspäeval sai Keskerakonna liige, riigikogulane Igor Kravtšenko (48) maha oma poliitkarjääri silmapaistvaima avaliku ülesastumise, et mitte öelda lausa performance’iga.

Ta sõitis otsa lossihoovis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) muutmise vastu protestivale Daniel Rüütmannile. Rüütmann rääkis parasjagu politseinikuga juttu ja seisis Kravtšenko läikivmusta linnamaasturi, Volvo XC90 poole küljega. Tal oli kapuuts peas ja tõenäoliselt ta ei näinud lähenevat autot. Volvo tuli parajaga hooga.

Volvo koduleht tutvustab mudelit XC90 kui „Rootsi Graatsiat“. Graatsiliselt toimus ka pidurdus mõned sentimeetrid enne Rüütmanni põlvi, sest Volvol on automaatpidurdussüsteem City Safety.

„Aitäh, et mind toksasid, see jäi linti,“ ütles Rüütmann Toompea lossi tõttavale Kravtšenkole, kes vaevu kõnetaja poole vaatas.

„Tore!“ vastas saadik.

Nädalad varem viibutasid protestijad samas sildiga, milles Kravtšenko näole on ette tõmmatud trellid ning lisatud tekst: „Mina hääletasin politseiriigi poolt.“

Kravtšenko ei jäänud vastust võlgu. Ta pani foto plakatist oma Facebooki profiilipildiks.

Hall hiireke

Riigikogus on Kravtšenko teist korda. 2019. aasta valimistel kogus ta Tallinnas Mustamäel üle 1200 hääle, aga riigikokku pääses Lauri Laatsi asendusliikmena. Eelmises koosseisus asendas ta Rein Ratast (keda pidanuks tegelikult asendama Arvo Sarapuu, kuid kes parlamenti minna ei tahtnud).

Pärast 2019. aasta valimisi nimetas Postimees Kravtšenkot halliks hiireks. Umbes kahe ja poole aasta jooksul, mis ta oli parlamendis istunud, oli Kravtšenko sõna võtnud vaid kümme korda. Järgnenud kaks aastat pole statistikat muutnud. Kravtšenko pole ühtki korda sõna võtnud ega esinenud ainsagi kõnega. Selles koosseisus pole ta esitanud ühtki seaduseelnõud. Suures saalis on tema häält mikrofoni vahendusel kuuldud mõne üksiku küsimuse esitamisel.

Tema nime guugeldades pärineb enamik vasteid just sellest nädalast. Pärisajakirjandusele eelistab sõnavõtte erakondlikus linnameedias, Mustamäe valijatega kõneldes. Näiteks ei pea ta õigeks, et alaealised võiksid vanemate loata psühhiaatri poole pöörduda.

Võrdluseks: kõige jutukam parlamendiliige Kalle Grünthali kontol on kahe aasta jooksul „arvel“ 18 kõnet, 229 küsimust ja 247 sõnavõttu. Keskmiselt on iga saadik praeguseks esitanud poolsada küsimust. Aga Kravtšenko pole ka ainus nullimees.

Väheaktiivsete parlamendiliikmete kohta tavatsetakse ikka öelda, et riigikogu põhiline töö käib komisjonides. Kravtšenko kuulub keskkonnakomisjoni. Ehk on ta seal aktiivne? Umbes poolte istungiprotokollide ülevaatamine näitab, et ta on küll tubli kohalkäija (nagu ka parlamendiistungitel), aga ei võta sõna mujal kui hääletamisel.

Keskkonnakomisjoni liikmele sobivalt on Kravtšenko nimetatud ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukokku.

Valgevene demokraatia vastu?

Ühel korral on Kravtšenko varem uudiskünnise siiski ületanud. Mullu suvel võttis riigikogu vastu Valgevene demokraatiat ja kodanikuühiskonda toetava avalduse. Selle ajendiks olid suured meeleavaldused, mis puhkesid Valgevenes pärast presidendivalimiste tulemuste võltsimist. Sajad tuhanded kodanikud läksid tänavatele protestima, aga riik vastas jõuga, paljud protestijad vangistati.

Eesti parlamendi toetusavalduse hääletamiseks oli kohal 93 saadikut, neist 92 hääletas selle poolt. Ainsana jättis hääletamata Igor Kravtšenko. Ta on ühtlasi Eesti-Valgevene parlamendirühma esimees.

Sven Sester (Isamaa) soovitas seejärel Kravtšenkol parlamendirühma esimehe kohast loobuda. Kravtšenko keeldus ja selgitas, et Valgevenes on asjad palju keerulisemad, meil siit Eestist neisse sekkuda poleks mõtet, sest ega me asja sügavamat iva nagunii ei mõista. „Minu kartus on, et iga järgmine tulija on veel venemeelsem kui Lukašenka. Ka selle ohuga peab arvestama. Pole nii mustvalge, et järgmine on demokraatlikum,“ sõnas ta Delfile.

Aga saadikud on oma otsustes vabad. Kravtšenko on endiselt Eesti-Velgevene parlamendirühma esimees ja Sester aseesimees. Vaba oli Kravtšenko ka otsuses mitte liituda tänavu loodud toetusrühmaga Valgevene poliitvangidele ja demokraatiale.

Lisaks on Kravtšenko astunud ka Armeenia, Aserbaidžaani, Kasahstani, Türkmenistani (on ka rühma esimees) ja Sloveenia parlamendirühmadesse. „Eesti ja Türkmenistani minevik on olnud sarnane, kuid usun, et see ühine minevik annab meile koostöö loomisel teatava eelise,“ ütles ta pressiteates. Seni tagasihoidlikke suhteid võiks arendada näiteks IT, innovatsiooni ja transpordi valdkonnas, arvab saadik.

Kravtšenko kuulub veel mitmese toetusrühma, näiteks riigireformi, kiusamisvaba kooli, Ida-Virumaa, õigeusklike saadikute (toetusrühma aseesimees), Haapsalu raudtee taastamise ja ka jalgpalli toetusrühma.

Sport on ka üks Kravtšenko huvialadest reisimise ja lugemise kõrval, mainib ta ise.

Mitte nii hall netihiireke

Kui Postimees Kravtšenkolt uuris, miks ta rohkem avalikkusega ei räägi, vastas saadik, et eelistab suhelda valijatega otse, mitte läbi meedia. „Ma ei taha oma tagasihoidlikule persoonile eriti tähelepanu. Püüdsin hoida nii madalat profiili kui andis. Häältearvu järgmisele tasemele viimiseks peab mainimiste arvu tõstma, aga ma pole selleks veel päris valmis. Olen valmis suurendama oma tööd „põllul“ – otsesuhtlust valijatega,“ kommenteeris Kravtšenko.

Paistab, et parlamendisaadik on häbelikkusest üle saamas: möödunud aastal avas ta Facebookis Igor Kravtšenko poliitiku-lehe. Seni on see kogunud umbes 400 jälgijat (võrdluseks: Jüri Ratast jälgib umbes 19 000 inimest). Kuidas siis käib Kravtšenko „põllul“ suhtlemine? Reljeefselt.

Ta ei häbene naeruvääristada Valgevene opositsioonijuhti Sviatlana Tsihhanovskajat, nimetades teda marginaalseks endiseks koduperenaiseks.

Eesti presidenti Kersti Kaljulaidi ei paista Kravtšenko samuti kuigivõrd seedivat. Ta oli iroonilitsev-tänulik, et Kaljulaidi tänavune 24. veebruari kõne tema viimaseks presidendikõneks jääb. Aprilli lõpus märkis aga Kravtšenko, et Kaljulaid on endine katlamaja direktor, kes diplomaatiasse trügib.

„Eestil on ebaõnne kahe asjaga: ilma ja presidentidega,“ leidis Kravtšenko Toomas Hendrik Ilvese pilti jagades. „Enne võiks aukudeta sokid jalga panna ja siis hakata Euroopat õpetama.“

Kravtšenko „töö põllul“ ulatub ka propagandakanalitesse. Ta kommenteeris lahkesti Baltnewsile, et Riigikogu liikmete kohtumine Aleksei Navalnõi esindajaga on mõttetu ja pole võimalust, et sellised kohtumised kuidagi suudaks tekitada rahvusvahelist survet Venemaale. „Muidugi on alati parem rääkida, kui vait olla. Eilsel kohtumisel võtsin passiivse osaleja rolli, olin jälgija, kuulasin. Volkov jättis väga nõrga kõneleja mulje, ta ei ole poliitik. Ta kirjeldas oma vaadet Venemaal toimuvast, mõned mu kolleegid nõustusid temaga, aga muidugi, ma ei toeta tema seisukohta.“

Kravtšenko Facebooki-seinalt laiab ka Sputniku portaali artikleid.

Venemaa on Kravtšenkole kahtlemata tundlik teema. Hiljuti hääletas Kravtšenko vastu Riigikogu avaldusele toetada Euroopa Liidu ühtset välispoliitikat Venemaal ja kaitsta kodanikuvabadusi.

Ta ei nõustu kuidagi sellega, et KaPo näeb vene koolides Kremli mõjutustegevust: „Toetan ka edaspidi Tallinna koolide koostööd Venemaa ja Valgevene koolidega.“

Soe raha Tallinna Linnatranspordilt

Tallinna linnaelu küsimusi on Kravtšenko saanud otsustada aastast 2005, mil ta esimest korda linnavolikogusse valiti. Aga hoopis Reformierakonna liikmena. 2009. aastal kargas ta üle ja on sestsaadik keskerakondlane.

Ekspress on varem kirjutanud, kuidas Keskerakond hoiab erakonnale lojaalseid inimesi tulusa toitumisahela otsas ehk sokutab linnavolikogu või riigikogu saadikuid linnale kuuluvate ametite ja ettevõtete nõukogusesse. Sealt tiksub iga kuu paaril koosolekul osalemise eest sadu eurosid töötasu.

Kravtšenko kuulub aktsiaseltsi Tallinna Linnatransport (TLT) nõukokku. Mulluste andmete kohaselt tähendas see igakuist 750eurost lisatasu.

TLT pole Kravtšenkole sugugi võõras. Aastatel 2013–2016 oli ta toonase juhatuse esimehe Enno Tamme nõunik. Tamm pidi ametist lahkuma, kuna ilmnes, et tema juhiks oleku ajal on ettevõttest ligi kaks miljonit eurot ära nihverdatud.

***

Rüütmann oli esmaspäeval Toompeal protestimas, kuna parlamendis jätkus vaidlus kurikuulsaks saanud NETSi üle. Nüüd asuti läbi hääletama kümneid Kalle Grünthali esitatud, obstruktsioonina esitatud muudatusettepankuid.

Pärast seda, kui „enda tagasihoidlikku persooni“ mitte üle tähtsustada tahtev Kravtšenko oma kahetonnise maasturiga Rüütmannile põlvedesse sõitis ja seejärel potentsiaalse valijaga „põllul“ vestlemise võimalusest loobus, hääletas ta (nagu enamik koalitsioonierakondade saadikuid) Grünthali ettepanekute ehk Rüütmanni soovide vastu.