Menüü 
Ekspress.ee: „See oli jõudemonstratsioon!“ Kuidas oravate ja Hando Sutteri suhted rappa läksid (Märt Belkin)
04.04.2023MeediakajastusHando Sutteri viimasel töönädalal plahvatasid avalikkuse ette pikalt kuhjunud pinged. Viimase tilga kukutab tülikarikasse üks pealtnäha rutiinne koosolek. Pärast seda on tippjuhi peale väga vihane.
Reede pärastlõunal peetakse Eesti Energia peamajas uhke istumine. Tänatakse lahkuvat juhatust – viiest senisest juhist jätkab uues tiimis vaid üks.
Üritusel on kohal prominendid, nii poliitikud kui ettevõtjad, endised nõukogu liikmed – peaaegu kõik, kes juhatusega koostööd teinud.
peab kiidukõne, kus tunnustab juhatust tehtud töö eest. Ka Sutterit, kellega on just avalikkuse ees maha peetud korralik tüli. Minister kingib lahkujatele kolme lõviga mansetinööbid.
Paljude osalejate jaoks on toimuv kurbnaljakas. Poolteist kuud varem oli toimunud koosolek, kus Sutter tegi midagi, mille peale Akkermanni kannatus lõplikult katkes. Väike asi, aga see oli viimane piisk.
15. veebruari udusel ja jahedal ennelõunal tulevad jutule Anne Mere ja Hando Sutter. Jahe on juba pikka aega ka Sutteri läbisaamine valitsuse tippudega.
Juttu jätkub koosolekul umbes tunniks ja teemaks on Eesti Energia majandustulemused. Ministrile, kes omanikku ehk Eesti riiki esindab, antakse ülevaade enne, kui seni salajased näitajad avalikustatakse.
„Sutteril oli kolm lehekülge juttu ja kaksteist arvu,“ meenutab Akkermann. „Nad soovisid peanoogutust, et maksta riigile dividende 52,2 miljonit eurot, mitte 68,9 miljonit, nagu valitsus oli arvestanud. Panevad arvud lauale ja siis Sutter üritab kätte saada seda heakskiitu – et sa oled ju nõus.“
Selgitused olid poliitiku sõnul lüürilised, üldsõnalised. Minister polnud nõus otsust tegema, ütles, et ootab aruande ära. „Siis korjas Sutter need lehed mu käest kokku, ütles, et see on saladus, ma ei tohi neid endale jätta,“ imestab Akkermann. „Ma olen üldkoosolek! See on tema jõudemonstratsioon.“
Hiljem otsustab minister, et Eesti Energia peab maksma dividende nii nagu algul plaanitud ehk 15 miljonit eurot rohkem, kui juhatus soovis.
Selle kohtumise järel lähevadki suhted Akkermanniga põhjalikult rappa.
Vihane kiri
„Sutteri stiil on egotsentriline. Muidugi on ta võluvalt intelligentne, väga võluv persoon,“ kirjeldab Akkermann. „Ta suudab musta valgeks rääkida, nii et vaatad kõrvalt ja imestad.“ Aga empaatiavõime ei ole Akkermanni arvates Sutteri tugevaim omadus. „Ta ei saa aru, et valitsustel on teised eesmärgid, või inimestel tänaval on mingid teised arusaamad.“
Konflikt eskaleerus, kuni lahvatas eelmisel nädalal avalikkuse ette. Akkermann saatis Eesti Energia nõukogule kurja kirja. Tema arvates pole juhatus oma tööga korralikult hakkama saanud. Koostöö valitsusega on kehv, korraldusi ei ole täidetud. Ta käskis „kriitiliselt üle vaadata“ juhtidele makstud tasud.
Akkermanni vihane kiri on väga ebatavaline – tavaliselt ministrid juhatusega niimoodi ei suhtle. Selleks on nõukogu.
Just nendest tasudest ongi Eesti avalikkus juba üle nädala rääkinud. Järgmise aasta jooksul makstakse Sutterile välja ilmselt umbes 400 000 eurot ja veel kolmele endisele juhatuse liikmele ligi 260 000 eurot. Enamik sellest on „kuldsed käerauad“ – konkurentsikeelu hüvitis, et tippjuhid mõnda teise firmasse üle ei hüppaks. Ärisaladusi ei tohi niikuinii kasutada, ent taju ja kontaktid maksavad.
Ülejäänu on tulemustasu. Eelmise aasta heade tulemuste eest kolme kuu palk. Selle aasta esimese kvartali eest kuupalk lisaks, heade tulemuste ja uuele juhatusele töö üle andmise eest.
„Me ju kõik tahame, et tööandjaga sõlmitud lepingud ja kokkulepped peaksid,“ ütleb Eesti Energia nõukogu juht Anne Mere, kelle enda igapäevatöö on erasektoris – ta tüürib Fazer Bakery Balti üksust. Rahaasjad said lepingutesse kirja juba aastaid tagasi.
Valitsuse liikmed kisuvad tasude teema suureks Neljapäeval põrutab valitsuse pressikonverentsil avalikult, et nii ei saa. „Selliste absurdsete boonuste maksmine on täiesti arusaamatu. Täiesti.“
„Ma ei ole emotsionaalne inimene“
Tasud otsustas Eesti Energia nõukogu. Minister Akkermann ei anna otsest vastust, miks ta nõukogu tagasi ei kutsu, kui nende tööga rahul pole. Üldkoosolekuna oleks tal selleks õigus. Aga juhatusele ta käske anda ei saa, vähemalt juriidiliselt.
Anne Mere ja ülejäänud nõukogu jäi aga ametisse. „Ma olen ise suhteliselt värske selles ametis. Minu ametiaeg lõpeb esmaspäeval,“ põhjendab Akkermann. Kas ta soovitaks uuel ministril – ilmselt – nõukogu laiali saata? „Seda nõukogu ma ei soovita laiali saata. See intsident on nüüd lõppenud, saab edasi minna.“
Ta loodab, et ka teised riigifirmad ja ministrid said siit oma õppetunnid. Mitmed asjaga kursis olevad inimesed arvavad aga, et õppima peaks hoopis minister. Asju ei aetud õigesti. „See oli päris šokeeriv,“ ütleb üks poliitik, kes on ka ministriametit pidanud.
Eesti Energia nõukogu endine esimees Väino Kaldoja ütleb, et ministri käitumine ei ole hea juhtimistava. „Igal asjal on oma protseduur, kes on üldkoosolek, kes nõukogu, kes juht,“ selgitab Kaldoja, kes on Eesti üks tuntumaid ettevõtjaid, ehitanud üles Silberauto.
„Need ministrid, kes nii arvavad, peaksid siis tagasi kooli minema,“ põrutab üks pikaaegne energiafirma nõukogu liige, kui talt küsida, kas minister tohib riigifirma juhtide tasudesse sekkuda.
Asi läks piinlikult isiklikuks, nendib üks poliitik, kes on Eesti Energia teemadega kokku puutunud. „See oli konflikt inimeste vahel, täielikult.“
Akkermann aga nii ei arva. „Ma ei ole tegelikult emotsionaalne inimene, ma olen ikka ratsionaalne.“
Itaalia streik või otsuste puudumine?
Tülijuurikas hakkas kasvama aastaid varem kui veebruarikuine intsident, kus Sutter ministrile dokumente ei usaldanud.
2019. aastal valmis uuring, mis viitas, et ei pruugi olla hea, kui võrguettevõte Elektrilevi kuulub elektritootjale Eesti Energiale. leidis selle peale, et ärid tuleb lahku lüüa. Oravad on sellele mõelnud juba pikalt. Riskid on lihtsalt liiga suured.
Eesti Energia küll pakub Elektrilevile teenuseid, haldusest palkade maksmiseni, ent seaduse järgi on ärid eraldatud ning Sutter Elektrilevi kohta käske anda ei saa. Akkermann väidab, et päris nii see reaalsuses pole. „Kuluaarides sosistatakse, et Eesti Energia suunab Elektrilevi,“ ütleb ta. See on väide, millele pole mingit tõestust. Ükski uurimisasutus seda kinnitanud ei ole. „Avalikus sektoris peab olema nii, et asjad peavad ka näima tõesed,“ ütleb Akkermann.
2021. aastal asutas Eesti Energia aga uue ettevõtte Enefit Connect, mis pidi osutama võrguteenuseid. Sinna läks üle suur hulk seniseid Elektrilevi töötajaid, uue firmaga tehti pikaajalised lepingud. Elektrilevisse jäid kaablid ja haldus, paarkümmend töötajat mitmesaja asemel.
Akkermann näeb siin pahatahtlikkust. „See oli see, mida on nimetanud Itaalia streigiks,“ ütleb ta. Nii üritati justkui eraldamist takistada ja pidurdada ning luua pikaajalised tasuvad lepingud – enamik Enefit Connecti rahast tuleb lepingutest Eesti Energia ja just Elektrileviga. „Ta (Sutter – Toim.) ikkagi jagas Elektrilevi kaheks, kuigi ta teadis, et tahetakse eraldada.“
Mõned Ekspressiga suhelnud eksperdid nendivad, et uus firma tehti selleks, et ühendada võrkudega seonduv eraldi ettevõttesse. Pealegi on kõik varad tagasipööratavad. „Lepinguid on Elektrilevil võimalik ühepoolselt lõpetada, samuti on nendes klausel, mille kohaselt on võimalik Elektrilevisse tagasi viia teatud kriitiliste funktsioonidega seotud personal ja vara, kui turul ei osutata vastavat teenust,“ nenditakse ka selle aasta alguses valminud uuringus.
Pealegi pole valitsus seni selgelt otsustanud, mis Elektrilevist saab. Lihtsalt niisama otsuseid teha ei saa. on nüüd välja öelnud, et uus loodav valitsus eraldab Elektrilevi ning uuendatakse ka Eesti Energia omaniku ootusi ehk dokumenti, mis ütleb, milliseid suuri eesmärke firma täitma peab.
Tülikohti on muidugi veel – pole liialt põlevkiviusku ning tahtis Enefit 280 tehasele pidurit tõmmata, ent erakonnast ei öeldud otse välja, et ärge tehke.
Selliseid vaidlusi tuleb ikka ette. „See on ka normaalne, ikkagi riigi raha ja riigi vara,“ nendib Ekspressile üks eksminister. „Ikka vaidled nõukoguga. Aga niimoodi isiklikuks ei minda.“
Seepärast tundubki paljudele kummaline, et Akkermann lahkumisüritusel Sutterit tublisti kiidab. „Tuleb kiita seda, mis kiitust väärib, ja laita seda, mis laitust väärib,“ põhjendab minister ise. „See, et juhtkond pidi lahkuma, ei tähenda, et neid ei oleks pidanud tehtu eest tunnustama. See juhtkond oli väga võimekas. Oli ka võimekas Elektrilevi eraldamise pidurdamisel.“
„See on nagu rääkida, kas on vaja käsi pesta“
„Minul oli Sutteriga hea koostöö, ta on tugev juht,“ ütleb isamaalane , kes oli Sutteri ametiaja alguse poole kaks aastat .
Sesteri ministriajal muudeti riigifirmade nõukogude süsteemi kapitaalselt. Kui enne olid riigifirmade nõukogudes peamiselt poliitikud, kes kriitikute hinnangul tihtilugu mõnusa palga peal niisama tiksusid, siis nüüd loodi nimetamiskomitee. See on kogu erasektori taustaga proffe, kes peavad hoolt kandma, et nõukogudes oleksid neutraalsed asjatundjad.
„Kui ma praegu nõukogusid vaatan, siis ma ei teagi neid inimesi mõnikord, aga enne olid tuttavad poisid igal pool,“ nendib üks poliitik.
Eesti Energia nõukogu on üks esinduslikumaid. Seda tüürib tippjuht Anne Mere, liikmeteks on näiteks ettevõtja Meelis Einstein ning majandusministeeriumi digiriigi asekantsler Luukas Kristjan Ilves.
„Nimetamiskomitee kontseptsioonist räägiti juba 2013. aastal,“ ütleb pikaaegne tippjuht Erkki Raasuke, kes oli komitee esimene juht ning enne seda Eesti Energia nõukogu esimees. „Selle kasutamine on läänelikus maailmas pikaajaliselt välja kujunenud parim praktika.“
Muidugi, nendib Raasuke, ka nimetamiskomitee võib teha ebaõnnestunud valikuid. „Aga küsida, kas nimetamiskomiteed on vaja, on umbes sama nagu küsida, kas on mõtet käsi pesta. See on parim praktika, mille alternatiiv on see, et erakonnad lepivad kuskil midagi läbipaistmatult kokku.“ Muide, Raasuke juhtis Eesti Energia nõukogu ka siis, kui Sutter ametisse valiti.
Poliitikud aga tunnevad, et kohati võib nimetamiskomitee süsteem olla ka takistuseks. See loob juurde vahekihi, kaob ära see mõte, et ikkagi üldkoosolek ja valitsus otsustavad, mida riigiettevõte peab tegema.
Nõukogu ei pea ka mõtlema valijatele. Paljud neist on ise tippjuhid, ettevõtjad. Nii ongi loogiline, et näiteks lahkuvate juhtide tasud makstakse välja nii, nagu lepingus kirjas. Tahaks ju igaüks, et neile makstaks. Aga avalikkusele asi ei meeldi. Aasta aja peale kuni 400 000eurone hüvitis ei tundu õiglane.
Anne Mere põhjendabki konkurentsikeelu hüvitise maksmist 12 kuu vältel sellega, et lepingutes on nii kirjas. Riigivaraseadus ütleb aga, et selle maksmise otsustab nõukogu pärast juhtide ametiaja lõppemist. Seadus selleks ei kohusta.
Mere ei ole vastanud Ekspressi küsimustele, mis alustel selline otsus tehtud on ning miks kõigile juhtidele makstakse konkurentsikeelu eest maksimaalset kompensatsiooni. Üks Eesti Energia lahkunud juhatuse liige kinnitas Ekspressile, et ka juhatuse liikme leping näeb ette, et hüvitise maksmine on võimalus, mitte kohustus.
Aprillist tüürib Eesti Energiat uus juht – Ericssonist tulnud Andrus Durejko. Kui Sutteri keskmine töötasu oli mullu 24 778 eurot kuus, siis uue liidri palk on 17 000 eurot.
