Jutt jõudis juba erakonna mõjukamate liikmeteni, kes said toetushääli kokku lugeda. Nii mõnigi prominentne isamaalane ja EKRE liige praalis nii siin- kui sealpool piiri, et „asi on purgis“.

Plaan olnud selline, et praegune koalitsioon valib neljapäeval Ratase Riigikogu esimeheks tagasi, et Reformierakonnal poleks võimalik valitsuskriisi puhkedes seda kohta kellelegi pakkuda. Käesoleva nädala algul oleks avaldatud peaminister Kaja Kallasele umb­usaldust.

Loogika oli puhtalt poliitiline: nii Ratasel kui ­EKRE-l tekkis sõja tõttu hirm, et kui nad kohe valitsust ei vaheta, siis võib Reformierakond valimised võita. See hirm pani tegutsema.

Keskerakonna toetus kukub kivina ja Venemaa algatatud sõda on tekitanud väga keerulise dilemma eesti ja vene valijate ootuste vahel. Valitsuse juhtimine oleks andnud võimalusi neid heldelt raha külvates enda küljes hoida.

Lisaks motiveerib Keskerakonda Riigikohtu otsus, mille järgi peavad nad kahe kuu jooksul maksma reklaamimees Paavo Pettai firmale Midfield 850 000 eurot. Praeguses valitsuses on seda märksa raskem kokku kraapida ja erakonna peasekretär Andre Hanimägi käib Toompeal ringi kahvatu näoga.

Nädala alguses visises siiski plaanist aur välja, peamiselt Isamaa tõttu. Helir-Valdor Seeder EKRE rüppe ei kibelenud, arvestas, et häältega võib nende fraktsioonis sellise väga riskantse avantüüri puhul kitsaks minna. Kriisiajal ei pruugi mitmed liikmed poliitilistel motiividel, ilma veenva põhjenduseta tehtud Kallase umbusaldamisega kaasa minna. Ekspressi andmetel oleks olnud raskusi Sven Sesteri, Raivo E. Tamme ja Viktoria Ladõnskaja häälte kindlustamisega. Võib-olla mõnega veel.

Kui sellele lisada vaba radikaalina Keskerakonnast irdunud Martin Repinski, oleks uuel-vanal koalitsioonil läinud ülekaal väga napiks ja see panigi viimasel hetkel loobuma. Keskerakonnaski on liikmeid, kellele selline avantürism ei meeldiks.

Isamaa jaoks tegi asja keerulisemaks ka olukord, et tõenäolise ministri Urmas Reinsalu asemel tuleks Riigikokku äsja erakonnast pauguga välja visatud Siim Valmar Kiisler.

Sahistatakse, et ka president Alar Karis oli plaanist teadlik.

See tähendab, et EKRE, kes veel jaanuari lõpus viimase samasuguse katse kummuli ajas oma suurte nõudmistega, on muutnud meelt. Enne nautisid nad oma populaarseima erakonna ja terendava valimisvõidu sära, aga nüüd näeb Martin Helme, et sõja ajal ei ole mõtet opositsioonis olla. Tähelepanu ja toetus on valitsuse poolel ja turmtuld anda ei sobi.

Keskerakonnast kinnitati ka koalitsioonikaaslastele Reformierakonnast, et Ratas käib ja räägib „teistega“. Oodata on uusi katseid. „Töö“ juba käivat.