Epl.delfi.ee: Hansson: puudujääk on võlgu elamine, mis sunnib järgmist valitsust makse tõstma (Marta Tuul)

17.04.2017Meediakajastus

Eesti Panga juhi Ardo Hanssoni sõnul annab eearve defitsiit tavainimesele lühiajalise illusiooni rikkalikust elust.Eile vastas Eesti Panga president Ardo Hansson riigikogu ees küsimusele, mida arvab Eesti Pank kavatsusest muuta riigieelarve baasseadust ja lasta eelarve miinusesse.

Ardo Hansson, palun selgitage, kuidas peaks tavaline inimene riigieelarve defitsiidist aru saama. Mis siis juhtub?

Lühiajaliselt tähendab see seda, et majandusse tuleb raha juurde. Kui see on seotud mingite projektidega, siis on positiivne mõju nende kaudu tunda. Need projektid hakkavad majandust mõjutama. Teised satuvad raskustesse. Vaevlema hakkavad tööjõukulude all vaevlevad ettevõtted, mis võivad ka pankrotti minna. Neil pole võimalik investeerida ja pikas perspektiivis nad kaovad.

See tähendab, et mõnda aega elatakse võlgu. Tasuta lõunaid pole olemas ja probleem lükkub tulevikku. Eestisse jõuaks see kõige kehvemal ajal, kui lõpeb üks Euroopa Liidu rahastusperiood. Me elame praegu kooskõlas oma võimetega, majandus areneb nii kiiresti kui võimalik, kunstlikult majandust elavdada pole praegu vaja. Toon näiteks maratonijooksu: me jookseme justkui maratoni ja teeme vahele ühe kiire sprindi, lühiajaliselt võib see aidata, ent varem või hiljem me väsime ja pole selge, kas see lühiajaline sprint oli õigustatud.

Millised sektorid löögi alla satuvad?

Kehvemas olukorras on tööjõumahukad sektorid. Valitsuse investeeringud on suunatud rohkem ehitusele, sellel sektoril on juba tööjõukulude poolest keeruline. Neil firmadel, mis lepinguid ei saa, läheb elu raskeks, kuna töötajad liiguvad kõrgemat palka otsides firmadesse, mis on lepingud saanud, ja see tähendab, et sektoris on vaja palku tõsta. Inimesed liiguvad firmade vahel, ent võib oodata ka inimeste liikumist sektorite vahel. Kümme aastat tagasi liikusid inimesed teistest sektoritest ehitusse.

Millega kavatsetakse eelarve defitsiiti katta?

Oletan, et laenu võtmisega. Millises vormis, kas võlakirjad või midagi muud, pole teada.

Mis saab 2021. aastal, kui valitsus oma plaani jätkab?

2021. aastal tuleb keeruline olukord, kus ühest küljest on praegune valitsus hoidnud kolm aastat eelarvet 0,5% miinuses, aga järgmine valitsus peab hakkama miinusest välja tulema. Samal ajal algab uus Euroopa Liidu rahastustsükkel. Kui üks tsükkel lõpeb ja teine algab, siis investeeringud aeglustuvad. Me oleme sellist madalseisu kogenud. On positiivne, et valitsus on eesmärgina sihiks võtnud eelarve tasakaalu säilitamise. Aga mis juhtub siis, kui järgmine valitsus, mis peaks miinusest välja tulema, ütleb, et me ei suuda, ei saa hakkama? See 0,5% miinus muutub uueks normaalsuseks, järgmine valitsus otsustab normaalsuseks 1% miinust ja võlad hakkavad kasvama. See on libedale teele minek.

Mida selle laenuga soovitakse katta?

On raske öelda, mille jaoks see laen võetakse. Riigieelarve on suur ja seda on näiteks pere eelarvega võimatu võrrelda. Ühest potist kaetakse nii investeeringud kui ka kõik muu. Selline lähenemine pole paraku läbipaistev ja informatiivne.

Riigikogu küsimuste-vastuste voorus viidati, et rahandusminister Sven Sester ei saa majandusest aru. Mis on nende küsimuste alus ja põhjus?

See on poliitiline hinnang, mida ma ei tahaks kommenteerida. Me vestleme vahetevahel. Meie seisukoht nendes küsimustes on konsistentne. Eelmisele valitsusele jagasime sama nõu. Vanasti võisime öelda, et tööturu näitajad viitavad kuumenemisele, samas majanduskasv näitab jahenemist. Praegused majandusnäitajad näitavad majanduse kasvu ja majanduse stimuleerimisega tuleks olla ettevaatlik, sest see võib olukorda kehvemaks muuta.

On väidetud, et uue valitsuse plaanitud maksukoormus viib Eesti maksukoormuse kõrgeimale tasemele. Kui kõrgeks see siis tõuseb?

Inimesed teavad ette, et tasuta lõunaid pole. Laenu võtmine toob tulevikus maksu, ilma makse tõstmata pole võimalik laenu tasuda.

Jürgen Ligi ütles, et röövlitele tuleb öelda, kui nad röövivad, ja neile tuleb vastu hakata. Millele Jürgen Ligi viitas?

Ei oska öelda. Me viitame fenomenile, et ette pandud seadusemuudatustega üks valitsus kasutab oma ametiajal varasema valitsuse loodud reservid ära ja tulevane valitsus peab ronima välja puudujäägist ja taastama tasakaalu. Kuna tegemist on raamseadusega, siis peaks sellesse suhtuma teatud aupaklikkusega ja seda harva muutma. Kui muudetakse, siis mitte oportunistlikul moel. Praegu tundub, et seaduse muutmise kasutegur on lühiajaline. Kui uus valitsus muudab taas endale kasulikus suunas, siis kogu vundament, eelarveraamistik, mis peaks tagama kindlustunde, satub löögi alla ja me maksame selle eest seda kõrgemate intresside kaudu. Iga inimene tunnetab lõpuks, et raha hind on kallimaks muutunud.

Milline oleks eriolukord, et eelarve defitsiiti laskmine oleks õigustatav?

Seadus lubab puudujääki tekitada halbadel aegadel. Olukorras, kus kõik majandusnäitajad on pigem halvad, on tööpuudus, palgad ei kasva, hinnad langevad, on selge surutis. Sellist olukorda praegu pole.

Mis on kõige suurem mure, mis meid tabab, kui valitsus oma plaani ellu viib?

Praegune mure on selles, et baasseaduse usaldusväärsus kannatab, kui seda kergekäeliselt muudetakse. Teine põhisõnum on, et isegi kui seadus lubab puudujääki, siis ta ei kohusta selleks. Siin võib tuua paralleeli Tallinna-Tartu maanteelt. Silt ütleb lubatud kiiruseks 110, aga kui on udu või halb nähtavus, siis ei pea ilmtingimata lubatud kiirust ära kasutama.

– ÄÄREJUTT –

Üle jõu käivad valimislubadused viivad eelarve defitsiiti

Endine maksuameti peadirektor ja Reformierakonna liige Aivar Sõerd nimetas baasseaduse muutmist pigem majandusele vastu töötamiseks. Sõerdi hinnangul soodustab see kestvat palgasurvet, mis pikema aja jooksul on ettevõtetele aina raskem ja takistab investeeringuid. „Riigile üle jõu käivad jooksvad kulud, kasvavad püsikulud tekitavad koormust eelarvele, aga ühekordseid tootlikkust suurendavaid investeeringuid pole,” nentis Sõerd. Ta lisas, et praeguse valitsuse retoorika ütleb, et valitsussektori investeeringud suurenevad, aga tegelikkuses on tema sõnul rahanduskomisjoni andmeil valitsuse kavandatud investeeringute maht viimasel kolmel aastal suurem olnud ja tootlikest investeeringutest pole põhjust rääkida.

Sõerdi erakonnakaaslane majandusanalüütik Maris Lauri nentis, et Eesti kaubamärk on seni olnud arukas eelarvepoliitika ja selle hävitamine on kuritegu riigi ja tuleviku vastu. „Ma tahaksin, et ka Eesti valitsus ja rahvas mõtleks selle peale, mis saab meist tulevikus. Lihtne on mõelda, et saame raha kätte, saab raha kulutada, päike paistab, sõbrad on ümberringi. Ja siis tuleb raske päev, raha on otsas, aga ka siis peab kuidagi elama,” rõhutas Lauri. Ta meenutas, et taasiseseisvusaeg on näidanud, et halb aeg võib tulla, ja ei maksa unustada, et see võib taas korduda. „Selline olukord, kus me enam hakkama ei saa, istume tühjade taskutega ja peame kerjakoti kätte võtma. Kas meile siis antakse? Mõelge, kuidas käitute inimesega, kellele olete korduvalt soovitusi jaganud ja ta pole teid kuulanud,” ütles Lauri. Ta märkis, et Eesti on väike riik, millel on Euroopa Liidu loodud turvavõrgustik, ja käes on aeg otsustada, kui vastutustundlikult Eesti seda kasutab, selmet mõne aasta pärast tunnistada, et tegime valesti. „Mõelge ja rääkige omavahel, palun ärge rikkuge seda, mida oleme saavutanud,” palus Lauri.