Epl.delfi.ee: Huawei tagauks Eestis. Appi palgati valitsusele lähedased eksministrid (Holger Roonemaa)

13.02.2020Meediakajastus

Hiljuti peaminister Jüri Ratasega samas valitsuses istunud Janek Mäggi ja Marko Pomerants müüvad nüüd oma sidemeid, et lobida Eestis Hiina tehnoloogiagigandi Huawei huve. Samal ajal hoiatavad nii Eesti kui ka teiste riikide julgeolekuasutused, et Huaweid uutesse 5G võrkudesse ei lubataks. Selles nähakse luureohtu. Mäng käib kümnete, kui mitte sadade miljonite eurode pärast.

Detsembris majandusminister Taavi Aas ja riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal, jaanuaris välisminister Urmas Reinsalu ja IT-minister Kaimar Karu. Täna justiitsminister Raivo Aeg ja riigikogu Eesti-Hiina toetusrühm. Need on osa kohtumisi, mis suhtekorraldus- ja lobifirma Powerhouse abiga on viimase kahe kuu jooksul Huawei nimele kokku lepitud. Mitmel neist on Powerhouse’i prominentsed esindajad ka ise osalenud.

Powerhouse’i juhtkuju on Janek Mäggi. Veel eelmisel kevadel kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas riigikogu valimistel ja töötas Jüri Ratase kutsel riigihalduse ministrina. Mullu sügisel kutsus ta Powerhouse’i meeskonda veel kaks kogenud poliitikut: Isamaa pikaaegse liikme ja mitmekordse ministri Marko Pomerantsi ning endise sotsiaaldemokraadi, samuti ministriametit pidanud Andres Anvelti.

Pomerants vastutab Powerhouse’is valitsussuhete ehk lobitöö eest. Tegemist on kalli teenusega, mida ettevõtted kasutavad, kui nende huvides oleks vaja näiteks seadusemuudatusi teha või hoopis neid ära hoida. Tegemist on kõigiti seadusliku ja vajaliku teenusega, ent Eestis on lobitegevus täiesti reguleerimata. Paljudes muudes riikides on lobiregister avalik ning ettevõtjate ja nende esindajate kohtumised poliitikutega tuleb registreerida. Samuti on Eestis reguleerimata, kuidas võiksid endised tipp-poliitikud oma sidemeid lobi huvides müüa.

Pomerants ajab asju Isamaaga

Nii Pomerants kui ka Mäggi lepivad Huaweile kokku kohtumisi Eesti tipp-poliitikutega ja osalevad ise vähemalt osal neist. Just Pomerants on avanud Huaweile ukse Isamaa juhtkujudega suhtlemiseks. Jaanuaris osales ta kohtumisel Urmas Reinsaluga ja täna osaleb arutelul Raivo Aegiga. Ka riigikogu majanduskomisjoni esimehe Sven Sesteriga üritas kohtumise paika saada just Pomerants, ent Sester ütles sellest esialgu ära. Reformierakonna ühe juhtkuju Kristen Michaliga leppis kohtumise kokku Mäggi, ent ise ta seal ei osalenud.

Eesti Päevalehele teadaolevalt on Huawei ja Powerhouse’i sihikul veel hulk poliitikuid ja eksperte, näiteks Indrek Saar ja Riina Sikkut SDE-st ja mõlemad Helmed EKRE-st. Kaitseminister Jüri Luigega kohtutakse märtsis. Peaminister Jüri Ratas on siiani ettepanekutest kõrvale laveerinud. Samuti tahetakse enda poole võita avalikkuses tuntud IT-inimesi: näiteks Taavi Kotka ja Linnar Viik ning infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) president Ivo Suursoo.

Tegelikult pidanuks Eestis juba praegu olema vastu võetud valitsuse määrus, mis sisuliselt keelaks 5G võrkudes Huawei tehnoloogia kasutamise. Kuid see takerdus bürokraatiasse. Justiitsministeerium leidis eelmisel sügisel, et pelgalt määrusega plaanitavad nõuded ei oleks põhiseadusega kooskõlas, kui seadus seda võimalust eraldi ette ei näe.

Seetõttu saigi Huawei piltlikult öeldes ajapikendust, mida koos eksministritest lobistidega on hakatud agressiivselt ära kasutama. Riigikogu majanduskomisjon võttis seadusemuudatuse menetlusse sel nädalal, selle vastuvõtmiseni võib kuluda veel nädalaid. Ühtlasi on poliitikud ka mõjutatavam sihtrühm kui seni asja tagant tõuganud eksperdid ministeeriumides ja teistes asutustes.

„Huawei on Powerhouse’i klient ja seetõttu on nad palunud, et saaksid oma probleemidest rääkida eri inimestele. Mina olen lihtsalt tiimis,” ütles Pomerants. Küsimusele, miks just tema lepib kokku kohtumisi oma erakonnakaaslastega ja osaleb seal, vastas Pomerants, et ta ei saa sinna midagi parata, et nad on erakonnakaaslased.

„Huawei jaoks on tegelikult ju praegu kriitiline moment. Poolteist või kaks kuud on aega teha neid tegevusi, mis võimaldaksid lobistada seadusloomet,” ütles hilisemas telefonikõnes Pomerantsi kolleeg Andres Reimer.

Pomerants ei näinud oma töös huvide konflikti ega pidanud Huawei esindamist eetiliselt sobimatuks. „Kindlasti ei tee Powerhouse ega mina midagi sellist, mis peaks kahjustama Eesti julgeolekuhuve. See oleks absurdne ja nii ei tohiks teha.”

Ühtlasi hoiatas välisluureamet oma eile avaldatud iga-aastases ohuraportis Hiina tehnoloogiast sõltuvusse jäämise eest. „Eesti-sugusele digiriigile on sidevõrgud elutähtis taristu, mille puhul peab kaaluma kõiki ohte, mis võivad tuleneda sidevõrkudes kasutatavast tehnoloogiast. Hiinal on väikeriigis kergem sõltuvust tekitada ja hiljem survet avaldada.”

Fääri saarte hoiatav näide

Just nii läks kaks kuud tagasi Taani jurisdiktsiooni alla kuuluvatel Fääri saartel. Selleks et saarte ainuke mobiilioperaator valiks ehitatavasse 5G võrku just Huawei seadmed, ähvardas Hiina suursaadik Taanis Fääri saarte peaministrit vabakaubandusleppest loobumisega. Kuna Fääri saared ekspordivad Hiinasse suurtes kogustes lõhet ja eksport muudkui kasvab, on see neile suur probleem.

Mitu lääneriiki ja eeskätt USA nimetavad Huaweid julgeolekuohuks. Kahtlustatakse, et ettevõtte seadmetes on tagauksed, mis lasevad seda läbivat infohulka pealt kuulata või seadmete tegevust muuta, millega saaks halvata igapäevase elu. „Üha enam lülitatakse internetti igapäevaseid seadmeid. Ühelt poolt teevad need meie elu mugavamaks. Teiselt poolt koguvad nad tohutus koguses informatsiooni, mis kildudest kokku pannes moodustab tervikpildi meie huvidest, tugevustest ja nõrkustest. Üllal eesmärgil loodud tehnoloogia muutub aga pahatahtlikes kätes meie turvalisust ohustavaks tööriistaks. Seetõttu tuleb läbi mõelda, kas ja millist informatsiooni jagada tahame ning kas riskid on hajutatud,” seisab ka välisluureameti raportis.

Probleemi teeb keeruliseks asjaolu, et Eesti-sugused väikeriigid ei suuda iseseisvalt hinnata, kui turvalised sellistes võrkudes kasutatavad seadmed on. Seda on avalikkuses kinnitanud näiteks RIA juht Margus Noormaa. See tähendab, et näiteks Huaweid puudutavates otsustes tuleb paljuski toetuda sellele, mida ütlevad USA vastavad ametid.

Peaminister Jüri Ratas allkirjastaski möödunud novembris USA välisministri Mike Pompeoga memorandumi, milles Eesti sisuliselt lubab keelata Huawei seadmete pääsu neisse võrkudesse. Kuna USA hinnangu järgi ohustavad Huawei seadmed võrkude turvalisust, on nad teatanud ka võimalusest loobuda Huaweid lubavate riikidega luureinfot vahetamast.

Eestis kavandatav seadusemuudatus kehtestaks korra, et tehnoloogiafirmad peaksid enne seadmete kasutusse lubamist võtma kooskõlastuse tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ametilt, kes omakorda peab nõu pidama kapo, RIA ja välisluureametiga. Kui nemad ütlevad „ei”, siis nii ongi.

Eelnõu läheb uuel nädalal riigikogus esimesele lugemisele ja seejärel saab sellele esitada muudatusettepanekuid. Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et seejärel kutsutakse kindlasti laua taha ka Huawei, et nende argumente kuulata. Huawei aga aega ei raiska. Vaid paar päeva pärast seda, kui eelnõu riigikogus algatati, saatis Huaweid nõustava advokaadibüroo Cobalt partner Sten Luiga kaheksaleheküljelise arvamuse, mis teeb eelnõu maatasa.

Luiga ütleb, et eelnõu hoopis takistaks turvalisema sidevõrgu loomist ja oleks kahjulik ülereguleerimine, riivaks põhiõigusi ja jätaks keelamise ametnike omavoliks, mida poleks vaja põhjendada. Ta väidab, et Huawei turult tõrjumisega kaasnev kulu ulatuks Eestis 300 miljoni euroni.

Iga hiinlane peab riiki abistama

Üks põhjuseid, miks lääneriikide luureteenistused peavad Huawei seadmeid ohtlikuks, on Hiinas kehtiv luureseadus, mis kohustab eraisikuid ja ettevõtteid tegema koostööd luureasutustega. Ent Luiga teatab ootamatult, et sellist seadust ei olevat olemas. „Pole ühtegi Hiina seadust, mis lubaks Hiina riigil nõuda telekommunikatsiooniseadmete tootjalt luureteabe kogumist, jätta seadmetesse „tagauksi” (ingl backdoors) või lülitada välja kliendi sidevõrke. Hiina valitsus ei sekku meie äritegevusse ega meie toodete turvalisusse.”

Hiina luureseaduse 7. paragrahv ütleb, et iga organisatsioon või kodanik toetab ja aitab riigi luuret ning teeb sellega koostööd. 14. paragrahv täiendab, et luureasutused võivad nõuda neilt vajalikku abi ja koostööd.

Hoolimata nimekate eksministrite isiklikust lobist ei pruugi Powerhouse’i ja Huawei tegevus edukaks kujuneda. Nendesse kohtumistesse suhtusid ettevaatlikult kõik osalised, kellega Eesti Päevaleht rääkis.

„Seda seadust on ümber lobeerida keeruline, kui mitte võimatu,” ütles ka Andres Reimer Powerhouse’ist. Ta lisas, et siht on mõjutada seadusemuudatust, nii et „ametnikud ei saaks kontrollimatut ja läbipaistmatut” voli tehnoloogiate kasutuselevõttu lubada või keelata.

– ÄÄREJUTT –

Riigikogu ainuke dissident

Reformierakondlane Valdo Randpere nimetas ennast Huawei küsimuses riigikogu ainsaks dissidendiks. Ta on avalikult lubanud, et hääletab seadusemuudatuse vastu, ja pälvis sellega Eesti Päevalehele teadaolevalt erakonna esimehe Kaja Kallase näpuviibutuse.

Randpere põhjendas oma vastumeelsust sellega, et pole näinud ühtegi tõendit, et Huawei tehnoloogia sisaldaks tõesti tagauksi või muid turvaauke. „Mina käsitlen seda USA ja Hiina vahelise kaubandussõja osana. Väga hea oleks, kui me ei peaks selles pooli valima,” lausus ta.

Randpere tõstatas teema riigikogu väliskomisjonis juba sügisel, kui Jüri Ratas allkirjastas USA-s Mike Pompeoga 5G-teemalise memorandumi. „Hea toon oleks, kui peaminister küsiks riigikogult selliseks asjaks mandaati või vähemalt informeeriks enne.”

 

Huawei ja Powerhouse’i jutupunktid, millega loodetakse poliitikuid mõjutada

Huawei on erafirma, millest 98% kuulub väikeaktsionäridele. 5G piiramine tähendab vaba konkurentsi piiramist, mis kahjustab Eesti riiki.Eesti majandus kaotaks Huaweid blokeerida otsustades 300 miljonit eurot, Euroopa Liit 55 miljardit eurot. Tehnoloogia arengu tempos kaotataks vähemalt 18 kuud. Huaweil on 30-aastane laitmatu küberjulgeoleku renomee ja ettevõte on valmis allkirjastama mitteluuramise deklaratsiooni.