Epl.delfi.ee: Ida-Viru abiplaan pingestab riigieelarvet (Urmas Jaagant)

10.03.2016Meediakajastus

Ida-Virumaa aitamiseks tehtud otsused viivad riigieelarvest rohkem kui 40 miljonit eurot aastas.

Eelmise nädala istungi pidas valitsus Narvas, kus käidi välja kolm lahendust, kuidas leevendada Ida-Virumaa probleeme, mis tulenevad põlevkiviettevõtete raskustest ja töötute arvu suurenemisest. Välja käidud lubadused on päris kallid.

Valitsus otsustas märgatavalt vähendada nelja põlevkiviettevõtte ressursi- ja saastetasusid. Mõlemaid alandatakse alates selle aasta juulist kuni 2018. aasta alguseni. Aastas on nende sammude mõju rahandus­ministeeriumi arvestuse järgi 43,4 miljonit eurot, millest 24 miljonit eurot moodustavad ressursitasud ja 19,4 miljonit eurot saastetasud. See summa jääb järgmisel aastal riigieelarvesse laekumata.

Peale selle lubas valitsus, et rakendab Ida-Virumaa tööturu toetuseks täiesti uut meedet – töökohtade loomise toetust. See tähendab, et kui ettevõte palkab vähemalt 20 inimest, kes on pool aastat tööta olnud, siis maksab riik aasta jooksul kinni poole nende palgast. Kui palju see meede maksma läheb, ei tea päris täpselt veel keegi.

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturupoliitika juhi Kristi Suure sõnul on kulu esialgsete prognooside järgi ligi kolm miljonit eurot. „Kulu prognoos sõltub sellest, kui palju toetust taotletakse, st kui palju meetme tingimustele vastavaid töökohti juurde luuakse,” täpsustas ta. Töökohtade loomise toetus lisatakse tööhõiveprogrammi aastateks 2016–2017 ning seda on plaanis rahastada tööturuteenuste ja -toetuste sihtkapitali vahenditest. Riigieelarvele Suure kinnitusel lisakoormust ei teki.

Kevad toob värskema hinnangu

Rahandusminister Sven Sester selgitas, et kui maailmaturu hindadest tulenev põlevkivisektori turuolukord ei võimalda kavandatud tasemel tasusid riigieelarvesse koguda, tuleb ka riigieelarve kulud üle vaadata.

„Riigi tänavuste tulude hinnang põhineb eelmise aasta suvisel majandusprognoosil ehk augustis teada olnud asjaoludel,” ütles ta. „Kevadine prognoos annab värskema hinnangu, kui suures mahus oleks riigil oodata tulude laekumist. Põlevkivisektori toetamise meetmete oodatavat mõju võetakse tingimata arvesse. Tuleb silmas pidada, et eelarve on tervik, eelarvet puudutavate otsuste tegemisel tuleb silmas pidada kõiki tulude ja kulude liike koosmõjus.”

Eelarvestrateegia valmib Sesteri sõnul aprilli lõpuks ja selles on planeeritud iga valitsemisala oodatavad kulud järgmiseks neljaks aastaks. „Kui tulusid on vähem, on ka vähem tõenäoline, et ministeeriumide eelarveprotsessis esitatavaid lisataotlusi on võimalik rahaliselt katta,” märkis ta.

Abiraha Euroopast

■ Sotsiaalministeerium on juba saatnud kooskõlastusele eelnõu, millega saaks taotleda raha Euroopa globaliseerumisfondist (EGF). Fondist suunatakse toetusi neile, kes on jäänud tööta ulatuslike koondamiste tagajärjel. Fondi maksimaalne aastaeelarve ajavahemikus 20142020 on 150 miljonit eurot.

■ Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna tööturupoliitika juht Kristi Suur ütles, et teiste riikide EGF-i projektide kogemusest nähtub, et toetuse summa projektis osaleva inimese kohta jääb vahemikku 1000-4000 eurot. „Projektiga peab olema hõlmatud vähemalt 500 koondatavat töötajat. Meetmete pakkumist on soov alustada 2016. aasta esimeses pooles,” ütles ta.

■ Fondist saab kaasrahastada ainult aktiivseid tööturumeet-meid, mille eesmärk on aidata koondatud töötajatel püsitööle naasta. Seda ei saa kasutada ettevõtete majandustegevuse ajakohastamise ega restruktureerimise toetamiseks.