Epl.delfi.ee: Isamaa noorpoliitik: välistudengid osaku head eesti keelt, kui tahavad jääda Eestisse töötama (Karl Sander Kase)

12.07.2020Meediakajastus

Arutelud väljaspoolt Euroopa Liitu pärit tööjõu ja välistudengite ümber on muutunud teravaks. Seejuures aga räägitakse vähe vaidluse vallandumise põhjustest ja meie ootustest välistudengitele.

Viimase viie aastaga on välistudengite osakaal tudengkonnast kahekordistunud ning Eestist on saanud sisseränderiik. Asjaolu, et näiteks Eesti nigeeria kogukonnast moodustavad välistudengid ligikaudu poole, annab mõtteainest piisavalt. Selliste küsimuste puhul on väga lihtne taandada arutelu ksenofoobiale või rassismile, kuid tegelikult on õigustatud küsida, kas ühe lähteriigi puhul peaks see proportsioon nii suur olema?

Segregatsioon Eestis ja Tallinnas ei ole müüt ning see on üks meie ühiskonna valupunktidest. Lihtne oleks see taandada vastuoluliseks küsimuseks, kus üks osapool soovib Eesti lukku keerata ja teine võimalikult suurt rännet paremate rahvusvaheliste indikaatorite nimel.

Tegelikult on võimalik lõimumisega seotud probleeme ennetada, kuid saame seda teha ainult juhul, kui räägime avameelselt segregatsiooni põhjustest ja tagajärgedest ning seni langetamata jäänud otsustest.

Välistudengid mängivad rolli nii meie ettevõtluse arendamisel kui ka ülikoolide rahvusvahelises konkurentsivõimes. Hoolimata rollist, on keeruline nentida välistudengite panust Eesti ettevõtlusesesja ühiskonnas, kui nad ei valda piisaval tasemel eesti keelt. Sellele osutas tähelepanu ka riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester hiljuti Eesti Päevalehes avaldatud arvamusloos.

Juba 2014. aastal tõi Balti Uuringute Instituut välja, et peamiselt on välistudengitel raske tööle saada puuduliku eesti keele oskuse, tööturu mittetundmise ja puuduva sotsiaalvõrgustiku tõttu.
Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur on soovitanud lisada eesti keele õpe kõigisse rahvusvahelistesse õppekavadesse kohustusliku ainena. Keeleõppe vajadust on tunnistanud ka erasektor.

Viimastel aastatel oleme teinud selles osas edusamme. Meil on positiivsed näited integratsiooni sihtasutuse ja eesti keele majade näol. Alates 2018. aastast on Helir-Valdor Seederi algatusel kehtestatud ülikoolide võõrkeelsetel õppekavadel eesti keele ja kultuuri õpe vähemalt 6 EAP mahus. Need on ainult kaks näidet, mis tõestavad, et keelerindel saab teha edusamme, kui selleks on poliitilist tahet. Samas näitas eelmisel aastal läbiviidud International Student Barometeri uuring, et Eestisse saabunud välistudengite lävimine kohalikega on jätkuvalt madal.

Millised on meie ootused välistudengitele?

Siinkohal on mõttekoht ka meie üliõpilasorganisatsioonidele. Eesti üliõpilaskondade liit on viimastel aastatel kõnelenud ennekõike sotsiaalsetest garantiidest ja kõrghariduse rahastamisest. Välistudengite küsimus on seetõttu jäänud tagaplaanile. Samal ajal on välistudengite arv Eestis tuhandete võrra kasvanud.

Näitamaks, et kiiresti kasvav välistudengite arv on nii tööturule kui sootsiumile evitav, tuleks üliõpilaskondade liidul teha konkreetsed ettepanekud, kuidas nemad näeksid erineva kultuuritaustaga välistudengite paremat kohanemist Eesti oludega, määratledes seejuures, millised on nende ootused seoses välistudengitega.

Mida me Eestisse saabuvatelt välistudengitelt ootame? Kui me suhtume neisse kui ühepäevaliblikatesse ning tahame ainult, et meie ülikoolid paistaksid paremad välja rahvusvahelises konkurentsis, leides et välistudengi ainus panus meie ühiskonda on siin õppimine, siis ei pea me midagi tegema. Kui me aga soovime, et välistudengid panustaksid Eesti majandusse ja teadusesse ka pärast lõpetamist, on nende heal tasemel eesti keele oskus selle lahutamatu osa.