Epl.delfi.ee: Kas Lilleküla staadion jääb tulevikus ainult jalgpalluritele? (Jaan Martinson)

21.10.2015Meediakajastus

Laiendatud Lilleküla staadionit ei tohi kasutada ainult üks profispordi valdkonna kasutaja. Mida see tähendab?

Rahandusminister Sven Sesteril tuli üleeile riigikogu ees 2016. aasta eelarvet kaitstes vastata ka paarile Lilleküla staadionit puudutavale küsimusele. Teatavasti kavatseb valitsus eraldada staadioni laiendustöödeks viis miljonit eurot, et 2018. aastal tuua Eestisse UEFA jalgpalli Superkarika finaal.

Reformierakondlane ja endine rahandusminister Aivar Sõerd tahtis Sesterilt teada, kas riik saab investeeringuteks eraldatud viie miljoni euro eest staadionis osaluse ja kui, siis kui suure.

Sester vastas küsimusele pikalt ja segaselt, kuid osaluse ja selle suuruse kohta ei poetanud sõnagi. „Mis puudutab konkreetselt Lilleküla staadioni toetamist viie miljoni euroga, siis sellel on väga selged riigiabi loale iseloomulikud tingimused,” alustas rahandusminister. „Seda sporditaristut ei tohi kasutada vaid ühe profispordi valdkonna kasutaja. Teised profi- ja harrastusspordi valdkonna kasutajad peavad taristut kasutama vähemalt 20% ulatuses aastasest ajamahust. Juurdepääs spordile ja mitmeotstarbelisele vaba aja veetmisele sellel konkreetsel taristul peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Need on tingimused, mida rahasaaja peab tulevikus aktsepteerima.”

Mida see teiste spordialade jaoks siis tähendab? Teemat jätkas keskerakondlane ja korvpalliliidu president Jüri Ratas. Ta küsis, kas Lilleküla staadion võiks tulevikus olla suletud (loe: katusealune) objekt, mida saavad kasutada sisetingimusi vajavad spordialad.

Sester vastas oma eelmist mõtet korrates: „Nagu ma enne nentisin, peab see olema kasutusmahult selgelt mitte ainult selle ühe konkreetse profispordiala valdkonna kasutajatele mõeldud, vaid nagu riigiabi reeglid ütlevad, vähemalt 20% ulatuses aastasest mahust ka teistele avatud. Ma arvan, et kultuuriminister vastavalt nendele otsustele ja suunistele ka tegutseb.”

Niisiis, kas Lilleküla staadion peab teistele aladele pakkuma 20% ulatuses võimalusi staadionit kasutada? Või piisab sellest, et viiendiku viibivad murul teised jalgpallimeeskonnad peale FC Flora ja Eesti koondise, kelle kodu-staadioniga on tegu?

Kohustust teiste ees pole

Eesti jalgpalli liidu president Aivar Pohlak arvas, et teisi spordialasid pole kohustust staadionile lubada. Ta tõi esile ka riigiabi seaduse väljavõtte, kus on kirjas see, mida Sester korrutas. „Riigiabi saavat sporditaristut ei tohi kasutada vaid üks profispordi valdkonna kasutaja. Teised profi- ja harrastusspordi valdkonna kasutajad peavad taristut kasutama vähemalt 20% ulatuses aastasest ajamahust.”

Kultuuriministeerium ei jõudnud eilse päeva jooksul Eesti Päevalehe küsimustele vastata. Ministeeriumi pressiesindaja Meelis Kompus tõdes, et oleks vaja konsulteerida juristidega, et teha selgeks, mida tähendab termin „üks profispordi valdkonna kasutaja”.

Talupojamõistust kasutades peaks olema loomulik, et jalgpallistaadionil mängitakse ainult jalgpalli. Kuid kas nii ütleb ka Euroopa Liidu seadustest tulenev riigiabi seadus, selgitavad niisiis välja juristid.