Epl.delfi.ee: Keskerakond käärib. Tasahilju räägitakse Jüri Ratase väljavahetamisest (Kärt Anvelt)

18.10.2021Meediakajastus

Keskerakonna suurim probleem pole Tallinnas koalitsioonipartneri leidmine, vaid erakonna tulevik.Jüri Ratas läheb ajalukku kui Keskerakonna esimees, kelle juhtimisel jäädi esimest korda 21. sajandil Tallinnas ainuvõimust ilma. Kunagine riigi populaarseim partei peab pealt vaatama, kuidas Reformierakond ja EKRE üleriigilistes küsitlustes esimese koha pärast võitlevad.

Need faktid ei takistanud Ratast pidamast võidukõnet: „Keskerakond tegi taas seda, mida ka neli aastat tagasi – võitis need valimised. 38 mandaati on võit Tallinnas, mis kohustab meid vastutust kandma.” Seejärel ulatas Ratas mikrofoni senisele linnapeale: „Palju õnne, Mihhail!” Ja Kõlvart ütles: „Tuleb tunnistada, et suuremas plaanis oleme kaotanud.” Ta lisas: „Vahepeal tuleb ka kaotada ja kui see on juhtunud, siis tuleb seda ka tunnistada ja tuleb teha ka järeldusi.”

Vähem kui 24 tundi hiljem sõnas Ratas, et Keskerakonnas pole arutatud Mihhail Kõlvarti erakonna esimeheks saamist. „Sellest on olnud vist juttu pigem Delfi toimetuses,” kostis ta. Teisisõnu, Ratas ei näe enda tegevuses vigu. Või kui näeb, siis avalikult ta neid ei tunnista.

Viis erakonda andsid kiirelt allaMuidugi tähendasid Tallinna tulemused Keskerakonna jaoks kaotust. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart ütles Delfi valimisstuudios paarkümmend minutit enne esmaspäeva südaööd, et kui Keskerakond pealinnas ainuvõimu ei saa – ja Kõlvarti nägu näitas selleks ajaks juba selgelt, et ei saa –, siis las moodustavad koalitsiooni ülejäänud erakonnad. See ei olnud soolo ega sõnakõlks, keskerakondlased otsustasid pühapäeva õhtul tõepoolest, et „welcome, päkapikukoalitsioon”. Loomulikult saadi aru, et viis erakonda – Reformierakond, EKRE, Eesti 200, SDE ja Isamaa – sellega hakkama ei saa. „Aga üllatuseks oli, et valge lipp viimaste poolt nii kiiresti masti tõmmati,” muigas üks keskerakondlane. „Arvasime, et siin läheb ehk ikka paar päeva, enne kui võbelema hakatakse.”

Kuigi linnapea väitis pärast laia koalitsiooni mõtte lagunemist, et uut koalitsiooni ei soovita turutingimustel luua, algatas tema avaldus vähempakkumise. Kes lepib vähimate abilinnapea kohtadega? Kes on nõus käega lööma kõige suuremale osale oma valimislubadustest?

Tõepoolest, esimesena teatasid sotsid oma esinumbri Raimond Kaljulaidi kaudu juba esmaspäeva hommikupoolikul: „Kohalikud valimised Tallinnas võitis Keskerakond. Keskerakonna esinumber, linnapea Mihhail Kõlvart sai ka isiklikult väga tugeva mandaadi jätkamiseks linnapeana. Selles olukorras peavad sotsiaaldemokraadid võimatuks minna kaasa nn kambaka tegemisega valimised võitnud erakonnale. Ütlen väga selgelt: mingit kambakat ei tule.”

Peagi järgnes samasugune avaldus Eesti 200 linnapeakandidaadilt Marek Reinaasalt: „Eesti 200 tõi Tallinnas muutuse. Keskerakonna ainuvõim on murtud ja Tallinna ootab ees koalitsioonivalitsus. See on linnale ainult hea uudis. Milline saab olema uus koalitsioon? Eesti 200 kätega Tallinnas EKRE-t võimule ei tule. See on põhimõtteline küsimus. See on väärtuste küsimus.”

„Kui viiest osapoolest sotsid ja Eesti 200 on selle välistanud, siis pole muud varianti, kui et valimiste võitja moodustab toimiva linnavalitsuse,” ütles omakorda Reformierakonna linnapeakandidaat Kristen Michal.

Üksnes Isamaa liige Urmas Reinsalu leidis, et viiel erakonnal, kes kõik taotlesid Tallinna juhtimisstiili muutmist, on lootust ühine linnavalitsus luua ja selle moodustamise ohjad peaks enda kätte võtma Kristen Michal.

Edasiseks on mitu variantiKeskerakond ei ole veel öelnud, kas ja kellega läbirääkimisi alustatakse. Kõlvart väitis, et Keskerakond pole võimeline nii kiiresti toimunud „meelemuutusele” reageerima. Ka oravatele tuli suure koalitsiooni mõtte kiire lõppmäng üllatavalt ruttu, nemad olnuks valmis ühiselt laua taha istuma, et plaani vähemalt arutada. Toompea koalitsioonipartneriga kohe kõnelustele minna oleks ennatlik ka seetõttu, et Tanel Kiige personaalküsimus alles ootab lahendust.

Reformierakond spinnib, et Keskerakonna esimene valik Tallinnas võiks olla Isamaa, teine variant on kaks häält kusagilt üle osta ja kolmas võimalus sotsid kampa haarata. „Keegi ei usalda Raimond Kaljulaidi. Poleks pidanud panema enda linnapeakandidaadiks ülejooksikut, kui tead, kes valimised võidab,” kritiseerivad keskerakondlased SDE otsust panna Kaljulaid Tallinna nimekirja juhtima. Sama võimatuks peetakse Isamaa kampa haaramist – Isamaa oli see, kes end kõige otsesemalt Keskerakonnaga vastandas. Kuid nii Kaljulaid kui ka isamaalane Sven Sester väisasid pühapäeva õhtul valimisi võitvat Keskerakonda, neist esimene šampanjapudeliga. See annaks justkui märku, et mõlemad ootavad kutset tantsule.

Keskerakonnas on inimesi, kes eelistaksid koalitsioonipartnerina Reformierakonda isegi hoolimata sellest, et see võiks tähendada poolte strateegiliste kohtade (abilinnapead, linnaosavanemad) ära andmist.

Peamine polegi ehk Tallinn, vaid see, mis saab Keskerakonnast Jüri Ratase juhtimisel. Tallinnas võitis ju Kõlvarti liin, erakonna esimehel ja ministritel ei läinud sugugi nii hästi. Riigikogu valimised on peagi ukse ees. Suurt tüli pole Keskerakonnas veel peetud, omavaheline arutelu erakonna ja selle juhi saatuse kohta alles algab. Muidugi, väiksemates ringides on asja arutatud ning võib arvata, et kui Ratas ja Kõlvart esmaspäeva esimestel tundidel Tallinki hotelli kümnendal korrusel end ühte tuppa lukustasid, siis algas emotsionaalne vestlus.

Ega keskerakondlased eitagi, et kohalikud valimised andsid ootuspärasest kehvema häältesaagi. Kõlvarti järel Tallinnas teise tulemuse saavutanud Mustamäe linnaosavanema Lauri Laatsi sõnutsi istutakse lähiajal maha, et analüüsida, mis sai erakonna ainuvõimule saatuslikuks. Laats põikles kõrvale küsimusest, kui hästi on Jüri Ratas erakonna juhina oma ülesannetega hakkama saanud.

Tuletame meelde: Keskerakonna juht, endine peaminister ja praegune riigikogu esimees Ratas kogus Mustamäe ringkonna esinumbrina 3034 häält, sama nimekirja teine kandidaat Laats aga 8466 häält. Ratase kohalike valimiste rekordsaak oli 2009. aastal, mil ta sai 9724 häält.

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart kordas Laatsi sõnu: nüüd on aeg analüüsida ja mõelda, kuidas minna edasi. Kõlvart rõhutas Keskerakonna plaanitust kehvema häältesaagi puhul ühist vastutust. „Mina olen juhatuse liige ja kui erakonnal läheb midagi valesti, pean ka mina vastutama,” sõnas Kõlvart. Nagu Laatski ei kippunud Kõlvart nadis tulemuses süüdistama erakonna esimeest. „Pole mõeldav, et arvan, et keegi mu kolleegidest teeb vähem või halvemini kui mina. Koos võidame, koos kaotame,” märkis Kõlvart. Jüri Ratast ta enda sõnutsi välja vahetama ei kiirusta. „Seda otsustab kongress, kindlasti ei ole mingit operatiivset vajadust seda praegu arutada,” ütles ta.

Häving mitmes linnasKohalikud valimised polnud Keskerakonna jaoks seekord rõõmupidu. Häviti Narvas, kaotati Tartus ja Pärnus. Peale Tallinna suudeti jääda ainuvõimust ilma isegi Kohtla-Järvel, Eesti suuruselt viiendas omavalitsuses, kus 2017. aastaga võrreldes kaotati lausa kolmandik hääli (neli aastat tagasi 66%, nüüd 42%). Haapsalugi ei toonud ühtegi kohta juurde ja mitmeski kohas on Keskerakonnaga koalitsioon välistatud – arvuliselt saadakse nendeta hakkama.

Kas Ratas tunneb end selles süüdi, et kaotati Keskerakonna jaoks nii märgilistes kantsides nagu Tallinn ja Narva? „Tundub, et ei. Ta pigem üritab maalida pilti, et tema pole milleski süüdi,” ütles üks staažikas keskerakondlane pärast pikka mõttepausi.

Tartu tulemuse kohta ütles Ratas „Vikerhommikus”, et see on Keskerakonna jaoks allpool igasugust arvestust ja seal on enne eelseisvaid riigikogu valimisi kindlasti vaja muutusi.

Narva tulemusest rääkides ütles Ratas, et mingid sisemised kaklused ja vaidlused ei anna erakonnale midagi juurde.

Ega Ratasel kerge ole. Kõige populaarsem keskerakondlane pole tema, vaid hoopis Kõlvart. Peale selle on Mailis Reps Ratase peale vihane. Vihane Reps – nagu teab nii mõnigi poliitik – on aga väga ohtlik. Nüüd siis veel üleriigiline kehv valimistulemus, mille eest vastutab lõppkokkuvõttes ikka erakonna esimees. Keskerakonnas hakkab tasahilju pead tõstma arvamus, et ehk on järgmisel kongressil aeg esimees välja vahetada ja minna riigikogu valimistele värskema kursiga.

Repsil pole oma kriminaalasja tõttu Keskerakonna juhi kohale asja, aga Kõlvartil küll. Veel mõni aasta tagasi tundunuks ilmvõimatu, et ta seda kohta ihaldaks. Nüüd, kui Reps on mängust väljas, Jaak Aab väsinud, Jaanus Karilaid ei tule kõne alla juba sellepärast, et Narvas saadud kaotus on eelkõige tema susserdamiste süü, Kadri Simsonile meeldib tema Brüsseli ametikoht ja selle suur palk ning Tanel Kiige taagaks on koroonakriis, siis jääbki justkui ainsaks variandiks Kõlvart. Uuringute järgi oli Kõlvart ka eestlaste soovituim linnapeakandidaat. Ta esineb rahulikult, konstruktiivselt, ei lähe endast välja ega mõju hirmutavalt.

Ent kui Tallinna eestlane toetas Kõlvartit kohalikel valimistel linnapea kandidaadina, tuleb Keskerakonnal enne esimehe vahetust tõsiselt kaaluda, kas eesti valija toetaks Kõlvartit ka Keskerakonna peaministrikandidaadina.

Keskerakonna kongress, kus antakse hinnang senise esimehe tööle, toimub hiljemalt järgmise aasta augusti lõpus.