Epl.delfi.ee: Ministeeriumidel on juhatuse liikme töötuskindlustusest erinev ettekujutus (Otti Eylandt)

26.01.2016Meediakajastus

Justiitsministeeriumi soovitatud lahendust kritiseeritakse, kuid selget lahendust välja ei pakuta.

Õiguskantsler Ülle Madise tegi detsembris riigikogule ettepaneku viia 2014. aasta kevadel muudetud seadused põhiseadusega kooskõlla. Seadusemuudatus võttis ettevõtete juhtatuste liikmetelt õiguse töötuks jäämise korral toetust saada. Esimesena pakkus oma mõtet justiitsministeerium.

Ettevõtjate ja ametiühingute esindajad tõdesid üksmeelselt, et ministeeriumi plaan ei tunnista seadusemuudatusega tehtud viga ega lahenda ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Justiitsministeerium ootas oma ettepanekule sotsiaalministeeriumilt, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt ning rahandusministeeriumilt vastust 25. jaanuariks. Ametlikult pole neist ükski seni vastanud.

Ettevõtlusminister Liisa Oviiri sõnul tuleks suuresti tagasi liikuda 2014. aasta seadusemuudatuse eelse olukorra juurde. Oviir täpsustas, et nemad teevad ettepaneku muuta seadust põhimõtte järgi, mis võimaldaks äriühingu juhatuse liikmele seaduse alusel töötu staatust, kui on täidetud kolm tingimust. Need on järgmised: juhatuse liige ei saa töötasu, äriühingus ei toimu majandustegevust ja juhatuse liige ei võta välja omanikudividende.

„Sellisena on tagatud juhatuse liikmete võrdne kohtlemine ülejäänud töötutega ega toimu ka ettevõtluse pärssimist,” ütles Oviir.

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski sõnul on uus süsteem vaja läbi mõelda, et ära hoida varem kehtinud skeemi vaja puhul levinud kuritarvitusi. „Seega toetame probleemi lahendamisel pigem õiguskantsleri lähenemist, mille kohaselt tuleks töötuskindlustushüvitise saajate ringi laiendada,” ütles Ossinovski.

Justiitsminister Urmas Reinsalu arvates on arutelu fookus nihkunud nimetusele: kas nimetada töö kaotanud äriühingu juhatuse liikmeid töötuteks ja nad hakkaksid saama töötuskindlustushüvitist, või nimetada neid ettevõtjateks, kes soovivad oma ettevõtet käivitada ja sinna panustada.

„Justiitsministeeriumi ettepaneku kohaselt on ettevõtja tegevust keeruline võrdsustada töötuga, kes ei plaani käivitada oma ettevõtet,” märkis Reinsalu. Seejuures möönab Reinsalu, et 2014. aastal jõustunud seadus on ettevõtjate vastu ebaõiglane ja seda tuleb muuta. Tema arvates on selleks kaks võimalust. Kas taastada eelnev olukord või mõelda ettevõtjate jaoks välja turvavõrk, mis printsiibilt kattuks äriühingu liikmetele kehtinud endise töötuskindlustusmudeliga. Justiitsminister ütles, et pakutud lahendus pole kindlasti lõplik ja kaaluda tuleb ka teisi ideid ja võimalusi.

Rahandusminister Sven Sester ütles, et justiitsministeeriumi ettepanek väärib analüüsi. „Lähiajal soovin ettepanekut üksikasjalikumalt ja sügavuti analüüsida.”

MÕJU

Probleem puudutab umbes 1000 inimest

Justiitsministeeriumi andmeil oli 2013. aasta teises kvartalis töötuna arvel 2660 isikut, kes olid ühtlasi mõne äriühingu liikmed. Töötuskindlustushüvitist sai neist 913 isikut. Nüüd võiks hüvitist saada umbes 1000 inimest ja meetme kogukulu oleks siis justiitsministeeriumi hinnangul 2840820 eurot aastas.