Olgu riigikohtu otsus milline tahes, igal juhul ootab ees veel palju segadust. Ent reformi jätkatakse igal juhul.Paljud ei pruugi mäletadagi, et aasta alguses küttis kirgi pensionireform, aga poliitikud hoiavad sellel riigikohtusse sumbunud protsessil hoolega silma peal. Homme peaks selguma, mis saab edasi: kas reform on põhiseadusega kooskõlas või mitte?

Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütleb, et ükskõik milline tuleb kohtu otsus, on see igal juhul poliitiline. Tema hinnangul ei peaks pensionisüsteemi muutmist arutama kohus, vaid poliitikud. Eri riikidel on erinev poliitika ja erinevad pensionisüsteemid.„See pole etteheide riigikohtule. Nemad on sunnitud seda arutama ja see oli nende valik poliitilist otsust langetada,” selgitab ta. „Sunni andis selleks president. Kui vaadata presidendi argumente, siis need on poliitilised.”

„Ükskõik milline kohtu otsus on…” alustab ka riigikogu majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal (Reformierakond), kuid jõuab teistsuguse järelduseni: „Otsust on vaja olulises eluvaldkonnas ja kooskõlas põhiseaduses, seadustes ja varem riigil lubatuga.” Ta lisab, et riigikohus teeb oma tööd ja vaatab, kas riik täidab oma ülesandeid sõna murdmata ja ühiskonnas varem kokku lepitud viisil.

Ent isegi kui riigikohus otsustab, et pensionireform ei vasta seadusele, sõidab karavan edasi. „Reformiga minnakse igal juhul edasi,” tõotab Seeder. „Plaan B on kindlasti olemas.”

Mõne sätte saab lihtsalt parandada

Kui kohus leiab, et mõni pensionireformi säte on põhiseadusega vastuolus, vaatab valitsus lihtsalt seaduse üle ja koalitsioon on valmis selle vastu võtma. „Nii palju, et see võimalikult esialgsel kujul jõustuks,” märgib Seeder.

Ta ei taha uskuda, et riigikohus saaks käe ette panna absoluutselt kõigele, mis seadusse kirja sai. „See ei ole realistlik, et Eestis poleks võimalik kehtivat pensionisüsteemi üldse muuta. Siis oleks midagi väga valesti,” sõnab Seeder.

Ent koalitsioon on pakkunud ka radikaalsemaid lahendusi. Rahandusminister Martin Helme kommenteeris 4. augustil Õhtulehele: „Kui riigikohus peaks välja tulema lahendusega, mis selle [pensioni]reformi sisult nurjab, siis poliitiliselt järgmine etapp on see, et kogu teine sammas likvideeritakse.”

Michal ennustab, et isegi kui kohus peaks pensionireformi suuremate märkusteta läbi laskma, on edasine segadus möödapääsmatu. Tema hinnangul tuleb pikemaajaline probleem sellest, et mõned inimesed kasutavad oma pensioniraha ära. Seda soovitas ju näiteks isamaalane Sven Sester, kes kirjutas ERR-i arvamusartiklis, et inimesed saavad koroonakriisi üle elada ka oma pensioniraha eest. „Ühiskond vananeb, pensionäride arv kasvab möödapääsmatult. Aga kui minu põlvkonnal on oma kogutu laiaks löödud, siis kust see pensionilisa peaks tulema?” küsib Michal. Ta märgib, et pensionikasvu vajadus tuleb siis tulevastel maksumaksjatel maksutõusudega kinni maksta.

Ent on aktuaalsemgi mure. „Üleminek jääb lühikeseks,” nendib Michal. Päästeamet ja kiirabi on küll ootel ja valmis kõigele kohe reageerima, aga Michal kahtleb ministeeriumite võimes kõigest paari kuuga kõik joonde ajada, et 2021. aasta 1. jaanuaril oleks soovijatel võimalik oma teine pensionisammas rahast tühjaks teha.

Sama kõhklust jagab Seeder. „Kuupäevad on sellised, millesse tuleb kriitiliselt suhtuda. Jään praegu vastuse võlgu, kas reform saaks juba uuel aastal jõustuda,” nendib ta. Seeder lisab, et kui riigikohus peaks seaduse heaks kiitma, tuleks järgmiseks kõigi asjaosalistega – pensionireformi toetanud poliitikud, finantsasutused, eksperdid – edasine ajakava läbi arutada.

„Tuleks vaadata, mida on realistlik selle seaduse jõustumiseks teha. IT-süsteemid ja nii edasi. Päris palju tuleb ettevalmistamistööd teha. Loodan, et seni pole käed rüpes istutud, vaid mõeldud, kuidas seda kõike võimalikult kiiresti teha,” kommenteerib Seeder.

– ÄÄREJUTT –

Pensionireform 2020. aastal

3. jaanuar

Kaia Iva lahkus Isamaast protestiks pensionireformi vastu.

24. jaanuar

Valitsus sidus pensionireformi eelnõu usaldushääletusega, et opositsioon ei saaks hääletust muudatusettepanekutega venitada.

29. jaanuar

Riigikogu võttis seaduse vastu häältega 56 : 45.

7. veebruar

President Kersti Kaljulaid ei võtnud seadust vastu ja saatis selle riigikokku tagasi. Kaljulaidi sõnul riivab pensionireformi seadus ebaproportsionaalselt inimeste põhiõigusi ning on mitmes osas vastuolus nii põhiseaduses toodud õigusriigi ja sotsiaalriigi kui ka õigustatud ootuse põhimõtetega.

11. märts

Riigikogu võttis seaduse muutmata kujul uuesti vastu häältega 52 : 43.

20. märts

President Kersti Kaljulaid jättis seaduse ka teist korda välja kuulutamata ja seadus läks kaalumiseks riigikohtule.

20. oktoober

Riigikohus teatab oma otsuse.