Epl.delfi.ee: PÄEVA TEEMA | Õigusekspert Paloma Krõõt Tupay: riigikogu on eelarve läbipaistvuses taandumas kummitempliks

13.05.2021Meediakajastus

Õiguskantsler kirjutas veel eile riigikogule põhjalikult, miks ei ole riigieelarve kulud hetkel piisavalt selged, et riigikogu saaks teostada talle omast kontrolli.

Tänases esimeses “Päeva teemas” kirjutab Sven Sester murega, kuidas mitmete ministrite ettepanekud seoses avaliku teabe seadusega viivad valitsemist suurema salastatuse poole. Eestis kehtib ikkagi põhimõte, et avalike ülesannete täitmisel saadud ja loodud info on üldreeglina avalik (loe lähemalt EPL 14.05).

Avalikku infot saab piirata üksnes põhjusega. Praegu on see viis + viis aastat. Esimesed viis aastat asutuse siseseks kasutamiseks ehk “AK” märkega ning seejärel saab seda perioodi pikendada veel viie aasta võrra. Kuid peale seda tuleb info vabaks anda. Info salajaseks kuulutamiseks peab olema alati õiguslik alus. Vajadusel saaks infot veel ulatuslikumalt piirata, kuid antud hetkel sellist seaduseelnõud, mis lubaks tulevikus “AK” infot veel kauem kinni hoida, ei ole olemas ega ka plaanis. Saan aru, et selle teemaline arutelu küll oli, kuid sealt kaugemale see ei jõudnud ja ka justiitsminister on seda kinnitanud.

Kõige olulisem kõikide piirangute puhul on see, et igaühel oleks võimalik kontrollida, kas märge “AK” või riigisaladus on salastatud infole pandud õigustatult. Toome näite. Teatud info on asutuses “AK”, kuid mina palun seda välja. Vastav asutus keeldub. Siinkohal ma võin tegelikult astuda järgnevaid õiguslikke samme: võin paluda, et kohus kontrolliks “AK” märke õiguspärasuse üle või pöördun andmekaitse inspektsiooni poole, kes omakorda seda küsimust menetlema asub.
Demokraatlikus riigis on oluline on see, et mul oleks võimalik ametlikku otsust lasta alati üle kontrollida.

Riigieelarve läbipaistvuse osas julgen põgusalt argumenteerida. Küsimus on kahtlemata väga oluline, kuid tuleb silmas pidada, et sugugi mitte uus. Õiguskantsler kirjutas veel eile riigikogule põhjalikult, miks ei ole riigieelarve kulud hetkel piisavalt selged, et riigikogu saaks teostada talle omast kontrolli. Riigieelarve on üks riigikogu tuumikpädevusi.

Ma ise kordaksin siinkohal üle, et riigikogu on selles küsimuses tõepoolest taandumas vaikselt kummitempli rolli, kuid seda ei saa panna ühegi valitsuse süüks. See on juhtunud järk-järgult ja täiesti legaalselt ehk läbi riigieelarve seaduste muudatuse. Ja riigieelarve seaduse muutmine nõuab riigikogu enda enamuse heakskiitu. Siin on väga oluline, et riigikogu liikmed ise seda vastutust tunneksid. Keegi ei ole riigikogulastelt nende tahte vastaselt ära võtnud pädevust.

Kui räägime läbipaistvusest, siis on see igaühe õigus, mitte ainult ühe institutsiooni või kindlate isikute, samuti peab kohtutel olema piisav voli seda läbipaistvust kontrollida.