Epl.delfi.ee: PÄEVA TEEMA | Sven Sester: katsume nii, et Eesti ühiskond oleks Euroopa avatumaid, kuid nakkusnäitajad samas kontrolli all

29.03.2021Meediakajastus

Valitsuse otsus pikendada praegu kehtivaid piiranguid 25. aprillini on mõistlik. Seekordse otsuse puhul on vast kõige positiivsem see, et lõpuks kuulati eksperte ning ei paista rapsimist ja ootamatuid meelemuutuseid.

Tundub, et samm-sammult on valitsus mõistnud, et jaanuari lõpus tehtud piirangute leevendamine vastupidiselt ekspertide soovitustele oli viga.

Seekordne otsus olemasolevate piirangute pikendamiseks näitab, aga et kui on vähegi tahtmist, siis suudab koalitsioon eksperte kuulata küll. Täna on veel vara öelda, kas olemasolevad piirangud aitavad meil praegusest koroonakriisi tipust alla tulla, kuid tundub, et mingisugune stabiliseerumine on toimunud.

Nüüd on oluline, et igaüks nii üksikisiku tasandil, kui ka riigijuhtide tasandil pingutab maksimaalselt selle nimel, et nakkuskordaja veelgi rohkem alla viia. Kui me käitume riigimehelikult ja vastutustundlikult, siis suudame hoida tasakaalu viiruse leviku tõkestamiseks vajalike meetmete ja majanduse avatuna hoidmise vahel – paljuski nii, nagu suutsime seda teha eelmisel aastal, mil Eesti ühiskond oli Euroopa üks avatumaid, kuid nakkusnäitajad olid kontrolli all.

Mida valitsuselt veel oodata?

Kui me ühiselt pingutame, siis suudame nakatumisjuhtumid ja haiglas olijate arvu alla viia. Seejuures on aga oluline, et valitsus astuks paar olulist sammu veel.

Aus oleks paika panna piirangute leevendamise kava. Ettevõtete suhtes ei ole õiglane, kui nad peavad enda äritegevuse avama ja sulgema kõigest mõnepäevase etteteatamisajaga. Samuti ei ole see õiglane kooliõpilaste ja teiste Eestis elavate inimeste suhtes.

Seetõttu oleks aeg, et sõnastataks koos ekspertide soovitustega, millistel tingimustel me teatud piiranguid aprillis-mais leevendama hakkame. Seejuures tuleks arvesse võtta haiglakohtade täituvust, nakatumisnäitajat ja miks mitte vaktsineeritud inimeste arvu. Selge väljumisplaani sõnastamisega antakse ühiskonnale vajalik kindlustunne, mis võimaldab meil kriisist väljuda.

Lisaks oleks aeg võtta laialdasse kasutusse kiirtestid. Hiljutine Slovakkias läbi viidud uuring näitas, et kiirtestide kasutuselevõtt aitab viiruse levikut kontrolli all hoida. Inimesed saavad enda nakatumisest teada varem ning on valmis seejärel kontakte vältima.

Isamaa on teinud valitsuse koostatud lisaeelarvesse ka vastava ettepaneku, millega tagatakse, et koos täiendava rahastusega saaks kiirtestid võtta suures koguses kasutusele. Muidugi tuleb eraldi tähelepanu pöörata ka kiiremale vaktsineerimistempole ja selgele kommunikatsioonile. Seda viimast on valitsus kahjuks teinud suhteliselt käpardlikult.

Loodame, et valitsus lähtub ka edaspidistes otsustes tänase päeva eeskujust ning võtab arvesse ettepanekud, mis aitaksid Eestil kriisist edukalt väljuda. Vähem rapsimist ja jõudu tööle!