Epl.delfi.ee: Peeter Ernits: alkoholiaktsiisi läbisurumisel avaldati uskumatut survet. Isegi eelnõu esitleja kuulis põhjendusi juba puldis olles

14.12.2018Meediakajastus

Üle igasuguste piiride läinud alkorallile, mille tulemusena jäi Eesti riik maksutuluna ilma paarisajast miljonilist eurost ja mille tagajärjena suleti üle 40 piiriäärse maapoe, kuid joomine sellegipoolest ei vähenenud, panid aluse kõhutundele apelleerivad arrogantsed poliitikud.Kui Taavi Rõivase valitsus 28. septembril 2016, paar kuud enne kukkumist eelnõuga 302 SE välja tuli, ei osanud ta aimata, et peagi moondub see samasuguseks põlastusväärseks kobareelnõuks, missugustega oli ta juba enne üles astunud.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 19. oktoobril. Kuu aega hiljem alustas uus, Jüri Ratase valitsus.

Reede, 2. detsembri keskhommikul teatas rahandusminister Sven Sester Riigikogu rahanduskomisjonile, et tahab eelnõule juurde pookida veel seitsme seaduse muudatused.

Samal õhtul, kell 19.17, siis kui saadikud valmistusid nädalavahetust pidama, potsatas rahanduskomisjoni liikmete postkasti 37 lehekülje paksune pakk muudatustega. Selgus, et hakatakse muutma nii tulumaksu- kui ka sotsiaalmaksuseadust, nii alkoholi-tubaka, kütuse ja elektriaktsiisi-, kui käibemaksuseadust, nii maksukorralduse-, perehüvitiste- kui riigilõivuseadust, tööturuteenuste ja toetuste seadustest rääkimata.

Teades, et valitsus plaanib õlleaktsiisi järsult tõsta, sõitsin pühapäeval Lätti. Õhtul riputasin Facebookipeotäie fotosid odavast õllest ja kirjutasin selgituseks juurde:

„Sellised hinnad on Valkas. Meie tahame aktsiisi juurde keevitada.”

Esmaspäeva, 5. detsembri hommikul informeeris äsja rahanduskomisjoni esimeheks saanud Mihhail Stalnuhhin valitsuse plaanidest ka meid, peaministripartei saadikuid.

Ma olen oma päevikusse üles tähendanud tema sõnad:

„Selle eelnõuga saabub astmeline tulumaks,” teatas Stalnuhhin ja jätkas: „Ma ei tea, kas me hakkame seda ka välja ütlema.”

Küsimused keelatud

Keskerakonna ühe peamise lubaduse – astmelise tulumaksu nimetamine võttis fraktsioonikaaslastelt igasuguse soovi küsimusi esitada.

„Saalis ja komisjonides hoidke käed laua all,” luges fraktsiooni juht Tarmo Tamm meile omalt poolt sõnad peale .

„Me ei ole oma inimeste küsijad. Räägime selles faasis, kui eelnõud koostatakse.”

Hetk hiljem lausus fraktsiooni juht vaikselt:

„Tegelikult me kobame pimeduses.”

14. detsembril toimus eelnõu 302 SE teine ja otsustav lugemine.

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman oli jõudnud sellele paari päeva eest hävitava hinnangu anda:

„Leiame, et eelnõu muudatusettepanekud on tehtud kiirustades, puudub sisuline mõjude analüüs.”

Kell oli 18.28 astus riigikogu kõnepulti rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin.

Pole näinudki

„Mida sotsiaal-majandusliku mõju analüüs alkoholiaktsiisi tõusu kohta ütleb?” päris rahvasaadik Urve Tiidus.

„Ma pole seda näinud,” vastas rahanduskomisjoni esimees ausalt, kuid lisas:

„Kindlasti vaatan seda, meil on ees pikk ja huvitav öö.”

Öö oli tõepoolest pikk ja huvitav.

On tähelepanuväärne, et päeval, mil riigikogu pani paika alkoholiaktsiisi järsu tõstmise, täitis peaministri kohuseid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, mees, kes valitsuspartnereid aktsiisitõusule kihutas.

Ossinovski üheksa lehekülje pikkune põhjendus, miks peab aktsiisi järsult tõstma, saabus rahanduskomisjoni esimehele samal ajal, kui too riigikogu kõnetoolis eelnõud kaitses. Teiste sõnadega, rahanduskomisjoni esimees Stalnuhhin ei teadnud, mida analüüs ütleb.

Ossinovski põhiline väide oli järgmine:

„Õlu on Eesti kõige joodum alkohoolne jook,” teatas peaministri kt ja jätkas:

„Kuna tulumaksuvaba miinimum tõuseb 500 euroni, siis inimeste sissetulekud suurenevad märkimisväärselt ja keskmise palga eest saab 2018 aastal praeguse 390 liitri asemel osta juba 480 liitrit õlut. Seetõttu tuleb aktsiise tõsta plaanitust kiiremini.”

Aktsiisi järsu tõstmise teadusliku põhjenduse oli analüüsi koostanud ametnik leidnud USA-st. Keegi Jon. P. Nelson oli avastanud , et kui tõstad õlle hinda 1 %, väheneb selle tarbimine 0,2 %.

Kuigi rahanduskomisjoni esimees polnud minister Ossinoski analüüsi näinud, jätkas elupõline rahvasaadik vapralt küsimustele vastamist.

Krista Aru päris, kuidas plaanitav aktsiisitõus mõjub piiriäärsetele maapoodidele.

„Mul on sellest murest raske aru saada, sest mina ise õlut ei joo,” vastas rahanduskomisjoni esimees arrogantselt.

Ülepeakaela koostatud eelnõu raiuti seaduseks 19. detsembril, vahetult enne riigieelarve vastuvõtmist.

Enne seda kiitsid koalitsiooni juhid üksteise võidu oma toodangut:

„Kui inimeste sissetulekud kasvavad prognoositust kiiremini, tuleb aktsiisi tõsta,” teatas sotside fraktsiooni juht Kalvi Kõva.

„IRL-i fraktsioon toetab neid maksumuudatusi ja palub ka teistel neid toetada,” jätkas kolleeg Priit Sibul.

Tsaar Spartas

Keskerakonna nimel võttis sõna Mihhail Stalnuhhin.

„Vanas Spartas otsustas tsaar, et ükski kopkas riigist enam välja ei tohi minna,” jutustas Stalnuhhin:

„Ta tegi hästi suured rauast rahad, sellised, et normaalne mees ei suutnud müntigi tõsta. Pärast seda raha enam riigist välja ei läinud ja mingit piirikaubandust ei toimunud.”

Seepeale vajutas 55 saadikut, nende seas ka mina rohelist nuppu.

Ma tegin seda raske südamega.

Kui keegi naiivselt arvab, et saadik on oma otsustes vaba, siis ta eksib. Tegelikult ütleb fraktsiooni juht ütleb talle ette, millisele nupule tuleb vajutada.

Seekord oli olukord eriliselt skisofreeniline.

Kobareelnõu paneb saadiku täiega kahvlisse. Kobareelnõus on täiesti erinevad seadused suvaliselt puntrasse kokku seotud. Mõni seadus võib neist väga hea olla, teised seevastu halvad, kuid hääletama peab neid üheskoos.

Soovides tõsta maksuvaba tulu määra seniselt 170-lt eurolt 500-ni, tuli samal ajal heaks kiita ka õlleaktsiisi jõhker tõstmine.

Masendavad tulemused

President Kersti Kaljulaid polnud nõus seadust välja kuulutama ja päris õiguskantslerilt kas see ka põhiseadusega kooskõlas on .

Õiguskantsler kinnitas, et pole ja tegi ettepaneku Riigikohtule aktsiisitõusud põhiseaduse vastaseks kuulutada.

„ Riigikogu liikmetele ei jäetud mõistlikku aega maksumuudatustega tutvumiseks, seisukoha kujundamiseks ega muudatusettepanekute ettevalmistamiseks. Eelnõus tehtud muudatused on olulised, ulatuslikud ja omavada laia sisulist mõju,” rõhutas õiguskantsler Ülle Madise.

Tulemused olid masendavad:

„Valitsuse alkoholipoliitika on nurjunud,” teatas konjuktuurinstituudi direktor Marje Josing. 5. märtsil 2018:

„Oleme normaliseerinud suurtes kogustes alkoholi ostmise.”

Kui 2016. aastal käis Lätis alkorallil 21% rahvast , siis nüüd oli neid juba üle kolmandiku. 35 protsenti rahvast käis Lätis lausa kuus või enam korda aastas.

Uuringust selgus, et lisaks alkorallile on valitsus vallandanud ka toidukraami, ehitusmaterjalide, mootorikütuse ja tubakaralli. Kui 2016. aastal käis Lätis toidukraami ostmas 45 protsenti eesti rahvast, siis 2017. juba 64 protsenti. Kõige suurem tõus oli ehitusmaterjali soetajate (18 versus 51 %), mootorikütuse (32 versus 60 %) ja tubakasaaduste soetajate seas (26 versus 48%).

„Suurim kaotaja kiiresti paisunud piirikaubandusest on olnud Eesti riigi eelarve,” resümeeris konjunktuuriinstituudi juht:

„Piirikaubanduse tõttu kaotasime 50-60 miljonit eurot maksutulu, sel aastal saab summa olema kordades suurem.”

Kaubandus-tööstuskoja juhi Mait Paltsi hinnangul jääb 2018. aasta riigieelarvesse laekumata 110 miljonit eurot, 2019 aastal aga juba 141 miljonit.

„Kui Eesti idapiiri väljaehitamine maksab 200 miljonit eurot, siis võib väita, et järgnevatel aastatel laekumata aktsiisitulu eest saaksime ehitada välja turvaliseima Euroopa Liidu ja NATO välispiiri ning raha jääks ülegi,” lõpetas Palts.

Aasta halvim seadus

Veelgi karmima hinnangu andis aasta halvimaks kuulutatud seadusele KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask.

„Kui võtame arvesse väljavoolava aktsiisi ja käibemaksu lõunapiiril ning sisse tulemata jäävad maksud põhjapiiril ning liidame neile laekumata jääva ettevõtte tulumaksu, palgamaksud jms, siis ainuüksi maksude alalaekumine on üheksakohaline number,” tõdes Zernask.

„Majandusest puudujääv raha on tervikuna kindlasti kümnekohaline.”

Teiseks – aastaga suleti 40 piiriäärset väikepoodi.

Ning kolmandaks – püha eesmärk, mille nimel oli valitsus aktsiise järsult tõstnud – joomise vähendamine, oli andnud sootuks vastupidise tulemuse. Alkoholi tarbimise hoopis kasvas.

Jevgeni Ossinovski ja Sven Sesteri suur avantüür oli lõppenud krahhiga.

Uus rahandusminister Toomas Tõniste tunnistas ausalt, et valitsus alkoholi aktsiisitõusude kohta analüüse ei teinud. „Neid analüüse ei ole aktsiisitõusule tehtud, on arvatud siiamaani, et aktsiis on nagu võluvitsake, millega saab alati kaks kärbest ühe hoobiga – eelarvesse rohkem raha ja vähendada tarbimist, aga elu näitab, kui ikkagi millegagi üle piiri minnakse, siis tulemus võib olla ka vastupidine.”

Tõniste sõnul võiks poliitikud süü üksteise kaela veeretamise asemel vaadata peeglisse.

Mis on aga minu arvates kõige kohutavam – mitte keegi ei vastuta riigile paarisaja miljoniga tünga tegemise ja väikeste maapoodide sulgemise pärast. Lugupeetud soss-sepad valmistuvad hoopis rahvalt uut mandaati saama.