Epl.delfi.ee: Rahandusministeerium: aktsiisitõusu mõjudest on veel vara rääkida (Piia Puuraid, Erik Rand)

28.05.2016Meediakajastus

Kütuse- ja viinaralli käib täie hooga, ent rahandusministeeriumi sõnul on veel vara järeldusi teha.

Selle aasta 1. veebruarist kerkis alkoholi aktsiisimäär 15% ja kütuseaktsiis 10% (diislikütusel 14%). Aktsiisi kavatsetakse tõsta ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal. Aasta tagasi peeti vihaseid meeleavaldusi ja eri huvigrupid teatasid häälekalt, et selline hinnatõus ajab inimesed välismaale tankima. Nüüd on paljude sõnul see aeg käes.

Siinkohal on oluline mainida, et aktsiisi tasutakse siis, kui kaup läheb tarbimisse, mitte siis, kui see müüakse lõpptarbijale. Kui inimene ostab poest alkohoolse joogi või tangib autot, peegeldub see kohe käibemaksus, aga mitte aktsiisis, sest kaupmehed on selle juba varem tasunud.

Lihtne matemaatika ütleb, et iga kuu peaks aktsiise laekuma umbes 8% aasta eelarvest. Juhtus aga see, et kaupmehed hakkasid aktsiisitõusu hirmus kütust ja alkoholi varuma. See tõi omakorda kaasa olukorra, mida ei osanud ette näha isegi rahandusministeeriumi analüütikud. Eelmise aastaga võrreldes suurenes näiteks veebruaris alkoholiaktsiisi kogumine ligi 500 korda. Aprillis, pärast aktsiisitõusu jõustumist kogunes riigikassasse aga nii kütuse- kui ka alkoholiaktsiisi vaevalt 4%.

Pooled tangivad mujal

TNS Emori uuringust on nähtunud, et 49% Eesti transpordiettevõtteid on kütuseaktsiisi tõusu tõttu läinud tankima madalamate aktsiisimääradega riikidesse: Lätti, Leetu ja Poola. Sellessamas uuringus tunnistas 36% transpordiettevõtteid, et on seda võimalust kaalunud.

Üks Eestis tankimise lõpetanud veoettevõtteid on AS Est-Trans Kaubaveod. Selle juhatuse liige Reio Engman sõnas, et Eesti ja Läti hinnavahe võib esmapilgul väike tunduda, aga tuhandete liitritega korrutades tuleb kokku juba arvestatav summa. „Eks järelduste ja muudatuste tegemine ole riigimeeste ülesanne, aga on näha, et see aktsiisitõus ei toonud soovitud muutust. Kui vedaja näeb madalamat hinda, siis ta tangib seal. Keegi ei käi ekstra Lätis tankimas, vaid kui hind on madalam, siis tuleb seda seal teha,” ütles Engman.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos selgitas, et aasta esimeste kuude suur maksulaekumine oli ootuspärane, sest kaupmehed soetasid varusid. Näiteks selle aasta jaanuari ja veebruari kütuseaktsiisi laekumine ületas möödunud aasta samade kuude laekumist vastavalt 35,6% ja 126,9%. Ent viimase paari kuu laekumine on eelmisele aastale märgatavalt alla jäänud. „Eeldatavasti realiseerivad kütusemüüjad madalama aktsiisimääraga soetatud varusid. Sellel põhjusel on ka vara rääkida aktsiisitõusu mõjudest, sest selle aasta maksustatud koguseid mõjutab varude realiseerimine,” nentis Laos.

Valmis korrektiivideks

Ta märkis, et märtsi alkoholiaktsiisi laekumine, mis moodustas 3% riigieelarvega aastaks planeeritust, oli ootuspärane. Aprillis laekus riigieelarvega aastaks planeeritust 5% ehk 5,2% vähem kui aasta varem. „Selline laekumine vastab rahandusministeeriumi majandusprognoosi ootustele,” kinnitas Laos, et muretsemiseks ei ole põhjust.

Ootamatu oli aga see, et riigieelarve aluseks olnud prognoos nägi ette tegelikult soetatust väiksemaid varusid. Eelkõige varusid müüjad prognoositust rohkem diislikütust. „Seega märtsi laekumise kahanemisega oli arvestatud, aga aprilli kahanemisega mitte,” sõnas analüütik.

Rahandusminister Sven Sester ütles mai alguses, et maailmaturul ja Eesti majanduses toimuvat jälgitakse tähelepanelikult. Samuti jälgitakse, kuidas käituvad meie naabrid, ja vajaduse korral ollakse valmis aktsiisipoliitikas korrektiive tegema. Selleks soovitakse aga ära oodata vähemalt 2016. aasta esimese poolaasta tulemused, et ostetud varude mõjud taanduksid. Rahandusministeeriumi pressiesindaja Ott Heinapuu kinnitas ka nüüd, et kui vaja, ollakse valmis korrektiive tegema. „Kas see on vajalik, sõltub analüüsi tulemustest, kus võtame arvesse aktsiisimäärade muutmise võimalikku mõju maksulaekumistele ja piiriülesele kaubandusele, aga ka majanduse olukorda laiemalt,” lausus ta.