Epl.delfi.ee: Ratase valitsus võttis pensionikogujatelt kalli intressiga laenu (Vahur Koorits)

25.12.2020Meediakajastus

Nullilähedase intressiga laenamise asemel eelistas valitsus teise samba kallale minekut.

Ühe koroonakriisi vastase meetmena lõpetas Jüri Ratase valitsus teise sambasse tehtavad riigipoolsed maksed. Et inimeste tulevased pensionid ei kannataks, lubas valitsus hiljem tagasi maksta nii tegemata jäänud maksed kui ka kompenseerida saamata summad, kui pensionifondid tulu teenivad.

Pool aastat hiljem on Eesti pensionifondide keskmine tootlus alates 1. juulist kuus protsenti. See tähendab, et riik peab lisaks tegemata maksetele kompenseerima pensionikogujatele ka kuus protsenti saamata tootlust. Riigi jaoks tähendab see, et sisuliselt laenati pensionikogujatelt raha 6% intressimääraga. Samal ajal oli riigil võimalik mujalt laenata raha umbes 0,3%-ga, mida riik ka tegi. Riigil oli võimalik saada ülisoodsalt laenu, aga otsustati raha laenata väga kalli intressiga.

Summad pole tühised, hüvitamist vajava tootluse maht on aasta lõpu seisuga juba 20 miljonit eurot.

Läks, nagu hoiatati

Reformierakondlane Maris Lauri nentis, et läks nii, nagu hoiatati. Kui valitsus oma plaaniga välja tuli, siis neid hoiatati, et pole mõtet teha lahtise lubadusega tagasimaksmisskeemi, mille puhul pole täpselt teada, kui kalliks see raha lõpuks riigile läheb.

Vastutuse nii kalli lahenduse eest pani Lauri rahandusminister Martin Helmele. Valitsus teeb küll otsuseid koos, aga Lauri sõnul on just rahandusministri ülesanne teha ettepanekuid ja valitsust veenda, et mõte on hea. Lauri sõnul polnud sambamaksete peatamine vajalik, riik oleks saanud vajadusel turult rohkem raha laenata odava intressiga. „Väga rumal finantsjuhtimine. On tehtud terve hulk elementaarseid vigu finantsjuhtimises,” kritiseeris Lauri.

Küsimus pole vaid möödunud poolaastas, vaid ka kahes järgmises aastas. Nimelt hakkab riik kompensatsioonimakseid tegema 2023. aasta alguses. Kui vahepealse kahe aasta jooksul on Eesti pensionifondide tootlus positiivne, siis kompenseerib riik ka selle. See tähendab, et lisaks juba tekkinud 6% intressikulule võib riigi jaoks teise samba peatamine minna veel kallimaks, sõltuvalt pensionifondide edasisest käekäigust.

Olnuks võimalik kokku hoida

Lauri nentis, et pensionifondide tootluse ennustamine on hästi keeruline. Kui aga viirust suudetakse järgmisel aastal ohjata ja majandusel hakkab seetõttu paremini minema, siis ilmselt tõusevad ka aktsiahinnad ning see võib olla fondidele üsna soodne.

LHV Varahalduse juht Vahur Vallistu ei soovinud samuti pensionifondide tuleviku tootlust ennustama hakata. Ta tõi aga näite, et eelmisel korral, kui riigipoolsed maksed peatati 31.05.2009-31.12.2010, oli pensionifondide keskmine tootlus 20,18%.

„Tõepoolest võib eeldada, et riigil olnuks võimalik kokku hoida, kui maksete peatamise antav sääst oleks kaetud näiteks madala intressimääraga laenuga. Tuleb arvestada, et hiljem kompenseeritava maksame maksumaksjatena kõik ühiselt kinni, samas kasu saavad sellest II sambaga liitunud inimesed,” kommenteeris Vallistu.

– ÄÄREJUTT –

Kulud katavad need, kes pole sambaga liitunud

Kristjan Tamla, Swedbank Investeerimisfondid AS-i juhatuse esimees:

Valitsus on lubanud riigipoolsete II samba maksete peatamise kompenseerida 2023. aastal. Kui suureks see kompensatsioon kujuneb, sõltub eelkõige kahest tegurist. Esiteks, kui palju inimesi otsustas käesoleva aasta oktoobris omapoolseid makseid ka eeloleval aastal jätkata ja teiseks, milliseks kujuneb II samba pensionifondide tootlus alates riigipoolsete maksete peatamisest juuli alguses kuni kompenseerimiseni 2023. aastal.

Oktoobris otsustas pea 99% (täpsemalt 98,6%) II sambaga liitujatest omapoolseid sissemakseid jätkata. See tähendab, et n-ö sissemaksete arvelt peab valitsus arvestama praktiliselt maksimaalse võimaliku kompensatsiooniga. Hinnanguliselt võib see olla suurusjärgus ca 350 miljonit eurot.

Kui pensionifondid näitavad 2023.aastani positiivset tootlust, siis lisandub sellele hinnangulisele kompensatsioonile veel ka tootluse osa. Tänase seisuga on pensionifondide tootlus alates riigipoolsete maksete peatamisest 6%. Sellise tootluse säilimine tähendab lisakompensatsiooni ligikaudu 20 miljonit.

See on oluliselt kallim kui sisuliselt nullintressiga riigilaenu võtmine. Kokkuvõttes kannavad selle kulud need inimesed, kes ei ole II sambaga liitunud. Nende maksumaksjate jaoks, kes on II sambaga liitunud, on see n-ö nullsumma mäng – nende maksudest rahastatakse nende enda II sammast.

Otsus andis pensionikogujale võimaluse oma sissetulekuid suurendada

Sven Sester, riigikogu liige (Isamaa)

Riigipoolne teise samba maksete peatamine on üks võimalus ajatatuna kulude kokkuhoiuks kriisi situatsioonis. Riigil oleks olnud ka võimalus kriisiga seotud kulude katteks oma laenukoormust täiendavalt suurendada, võttes suuremas mahus laenu. Otsus riigi laenukoormust II samba maksete peatamise ulatuses mitte suurendada andis ka pensionikogujatele võimaluse peatada oma maksed ja suurendada lühiajaliselt oma sissetulekuid 2% võrra. Kindlasti on oluline meelde tuletada, et riik ei sundinud ühtegi inimest enda makseid peatama ja enda maksukoormust vähendama. See oli iga inimese enda valik, kas ta jätkab makseid (sel juhul lubas riik kompenseerida pensionifondide tootlikkuse) või mitte.

Kompenseerimisotsus, mis tuli rahanduskomisjonist, oli paljudele ootamatu. Aga teisalt oli seal oma loogika, et pensionikogujad ei peaks kannatama, kui riik on omapoolsed pensionimaksete peatamise otsused teinud. Kindlasti ei ruttaks ma tegema ennatlikke järeldusi. Tõsi, pensionifondid on senisele kriisile tänu riikide tugevale sekkumisele majandusse hästi vastu pidanud ning see on olnud kasulik inimestele, kes otsustasid makseid jätkata. Samas ei tea keegi kindlalt väita, mis juhtub 2021. aastal pensionifondide tootlusega (inimestel oli võimalus maksed peatada 2021. aasta 31.augustini), sest majanduskeskkonnas on jätkuvalt palju ebastabiilsust.

Mis saab edasi? Nagu olen varem korduvalt öelnud kannab Eesti ühiskond majanduskriisiga kaasnevaid riske kollektiivselt. See on tähendanud seda, et riik on suurendanud kriisiga toimetulekuks oma laenukoormust (laenu maksavad maksumaksjad tulevikus tagasi ühiselt) ning samas on proovitud leida ka kokkuhoiukohti. Riik peab omalt poolt pidama aga antud lubadust ja lähtuma vastuvõetud seadusest. Teise samba makseid jätkanutele lubas riik kompenseerida maksed ja tootluse ning seda tehakse seaduses ette nähtud korras.